Jääpurikad räästas ja härmatand puud
Päike paitamas säraga ilma ja suud
Vääriskivide helk mööda lumist maad
Millist rikkust sa sellega mõõta saad
On tihaste lend selles hoogne lust
Puudelt pudeneb lund sulle kaela just
Kuninganna ses kõiges lummamas
Silmipimestav sära sind hurmamas
Vaidled veel või, et talv nõnda masendav
Puhas maa kõik patud on asendand
Valge kattega katab ja peidab nad
Sa jällegi süüta laps olla saad
