Võidupüha eel

Tänane hommikupoolik sai võidupüha vääriline. Siuke tugev. 8 suurt kivi tuli paika panna, mis Lembit eile mulle minu enda aia tagant kohale transportis. Ei saa ju ometi muru peale lösakile jätta. Muru kõik niidetud ja puha. Roomav kikkapuu ja kadakas pidid ka asukohta muutma. Ammu igatsesid midagi muud. Üks oli oma asukohas liiga suur, teine jälle liiga väike.

Siit kadus roomav kikkapuu. Ei mahtunud enam ära peenrasse. Helmikpööris sai ka ettepoole istutatud. Töö tuli teha kiiruga, kuna vihmapilved ja -teated olid ähvardavad. Paik vajab paremat kohendamist. Kikkapuu uus koht on küll vähe kahtlase väärtusega – kuuseheki lähedal peenras. Viimane on sihukene sell, et aina enam laotab omi juuri laiali ning võtab ümbritsevatelt toitu ja vett vähemaks. Taimedest on näha, et jäävad aina väiksemaks. No panin kõvasti komposti, et jätkuks kauemaks.

Aga vot see soolokivi seal otsa peal vajab mujale tarimist. Ei passinud ikka teiste kõrvale, sihukene ninatark nagu ta välja näeb. Esimesel vabal võimalusel tuleb kohta muuta. Eks nende kividega ongi sellised lood, et parem, kui nad sulanduvad üldisesse melusse, mitte ei hakka üksi domineerima. Kuna kivi on ise üks raske element, siis saab teda ära kasutada seal, kus mõni asi näib liiga nõrgaks jäävat üksinda. Ühe pead meenutava kivi lisasin pargiroosi “Ritausma” kaissu, ühe aedhortensiale taustaks. Mõlemal juhul läks vaade paremaks. Tamaara eile imestas, et oi, sul on ju aias ka palju kive. Pole nagu enne märganud. Siis ongi kõik korras, kui ei märka. Järelikult sulavad üldisesse konteksti ega tiku esile.

Eile sai maja ees laiali laotatud muld ning muruseeme sisse külvatud. Minu looduslikku aeda pole seda pikka sissesõiduteed vaja. 

Ebajasmiin jätkab õitsemist ja levitab joovastavat lõhna. Pojengid lisavad töntsakust ja lopsakust, lisaks nende peened aroomid. Valged alustavad etteastet. 

Õitsevad kurerehad. Peenrad vajavad jälle üle käimist, kuid aiaplaan tuleb enne lõpetada.

Aias tegutsedes on võimalik rahulolu kiirelt saavutada. Teed midagi ära või vaatad mingit ilusat lille ehk vaadet ja plaks, käes ta jälle ongi. Kadestamisväärt elu. Kus seda veel nii koheselt ja pidevalt võimalik saada on?

Aga väljas hakkaski vihma sadama, just täpselt jaanipäevale vääriliselt.

Comments on: "Võidupüha eel" (1)

  1. Ja kes see Lembit on? 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: