Archive for oktoober, 2011

Edusammud

Püsin järjekindlalt rikkuse sektoris ja oh näe imet, pääsebki õhk seal luhvtitama. Olen suutnud ennast järjekordselt üllatada, no uskumatu, et korda hakkab saama. Ausalt, poleks seda endast tõesti suutnud uskuda. Kolm aastat järjepidevat kannatust. Aed läks kohe suuremaks. Elu aga nagu pingpongimäng – kui rikkuse sektoris sehkendad, koguneb suhete sektorisse ülearust kraami. Viis kärutäit varandust tuleb õhku lennutada, st ära põletada. Paras jaanipäevaports. Viga vaid selles, et täiesti läbi vettinud. Kui tuld ei suuda üles võtta jääb suhete sektorisse paras taak.

Tundub, et ettevõtluskoolitusest on ikka kasu ka – poleks ma muidu seda rikkuse sektorit turkima läinud. Üks asi on veel hea ja nimelt see, et päevad on mõislikult lühikesed. Muidu oleksin täiega õhtal.

Sumbund sektorite tuulutamine

Täna tuulutasin rikkuse ja kuulsuse sektorites. Nende aladega on selline lugu, et mitte kuidagi ei suuda ennast piisavalt kokku võtta selleks, et need korda teha. Ühes asuvad saagimata ja saetud puud, kompostihunnik ja muud kila-kolad, teises puukuur ja muud sodid. Ilu mitte mingisugust. Korda ka mitte. No kuidas see rikkus ja kuulsus nii tulla siis saavad? Ega siis tammetõrud ja konnad kenasti tubases soojuses ja õiges nurgas üksi jõua kogu vastutust kanda. No ja kuulsusega ongi juba sellised lood, et näe, tekkinud on kurikuulsus. Rikkusest ei tasu üldse kõneleda. Tassisin puid kuuri alla, nii et keel vesti peal. Tööd jätkub veel mitmeks päevaks. Ega see rikkus ja kuulsus ikka kerged tulemas pole.

Aga värve aias leidub endiselt.

Päevakorrale on tõusnud lehise kaunidus. Aina kirkamaks läheb.

Ikka veel särab pärgenelas. Kontpuuhekk on muutunud aga tuhmimaks. Lehis paistmas heki tagant.

Tiigi ümbruse haljastus on tulnud madalamaks pügada – vastavalt sellele, kuidas keegi ilu kaotab.

Täna kuulasin töö tegemise käigus jutusaadet Rainer Nõlvakuga.  http://r2.err.ee/saated?saade=285&sub=292 Tasub kuulata, mulle meeldis väga. Aus ja mõtlema panev jutt, sellist suurt meedias tihti ei kuule. Rahast ja asjadest ja väärtushinnangutest. Et mida rohkem on asju, seda rohkem tuleb tegelikult nende olemasoluga tegeleda, et nad olemas oleksid. Asjade endi pärast. Sellest, et kõige hullem on ükskõikne inimene, kes ütleb; “Mul on ükskõik. Mina olen korralik inimene, minusse see ei puutu. ”  Ja selline suhtumine lubab juhtuda väga paljudel asjadel. Aga ka sellest, et kõike ei peagi ühe korraga ära lahendama. Piisab, kui oled alguse teinud, lahendus võib tulla edaspidi. Palju häid ja huvitavaid mõtteid. Tundsin ära ka mulle vajalikud ütlemised. Vahel tulevad need läbi kellegi teise suu või mingi teise situatsiooni ja tabavad otse naelapea pihta. Plaks, saad vastuse enda küsimusele.

Kui ma need sumbunud sektorid ikka korralikult ära tuulutatud saan, vot siis võib küll igasugu asju juhtuma hakata  – nii kaua teised pidanud unustuse loori all oma ilusamat saatust ootama. Ilm aga on endiselt erakordselt soe, öised ja päevased temperatuurid jäävad 10 kraadi piiresse. Aias õitsevad lilled.

Ärihaid

Ärikoolitus sai läbi, plaan kaitstud, pidu peetud ja vabadus jälle saavutatud. Kahju, kurinahk.  Kodus poetasin kohe paar pisaratki. Tore oli ja grupp oli mõnus. Orgunni või kommuun – majandaks end kenasti ära, sest eluvaldkonnad mitmeti esindatud. Sellised lühiajalised uute inimestega kokkusaamised on ikka lõpp lahedad. Ja tarkust anti kapaga, võta vastu kui viitsid. Üleüldse ma vaatan, et vanast peast on õppimine hakanud mulle meeldima ja kukub hästi välja kah. Nooruses sai ikka igat pidi sellest ära vingerdatud ja huvid olid ka midagi muud.

Saime kõik lõpetamise puhul tunnistused. Õpetaja sai ka, tänukirja

Sisu on minu plura-lura ja esimest otsa kordan ka veel, aga Laura kujundatud ja Tuuga juures korralikult kvaliteetpaberile panduna tundub täitsa vahva ja mälestuseks jääb igati. Arvutimaailma võimalused näivad lõputuna. Viimati hakkan veel fännikski. Luuletuse algelisus antakse tavaliselt andeks, sest konkreetsele isikule tehes on need nagu vanaema tehtud sokid- teevad saajal südame soojaks.

Meie grupp siis. Peale ärihaide ja Valgre on siin veel üks väga oluline tegelane peal, kes paistab ekraanilt. Mina arvasin, et see on äris läbi põrunud ettevõtja aga õpetaja arvas, et need olime meie koolituse algul. No mine tea.

Koju tulles avastasin, et meil on naabriga ikka hea klapp – hekid kenasti ühte moodi ja sobimas. Kohe hea kodutänavat mööda tulla. Tee sirge ka ja kraave pole.

Ja veel uudist siitpoolt, et üks lehis on kollaseks tõmbunud ja näeb kena välja.

Kuldkollane vaher aia taga aga langetab kiiruga lehti – nüüd on maapind kuldne.

Ilmlõpmata vahvad on ikka pärgenelad – nii lehise kõrval kui aias. Säravad sügisel tükk aega omas värvis.

 Kõige rohkem pildistatud element ses aias.

Aga eile mõnulesin lõkke ääres. Sädemeid pildus kui säraküünlalt

ja lõkketuli tegi aia elusaks ning suhete nurga kuumaks.

Mõisateel

Päikseline oktoobrikuu lõpp paneb ikka veel aia särama. Muru roheline meenutab veel suve ja mõni lillgi üritab seal õitseda.

Täna käisin Alu pargis. Kahju, et lehed olid enamuses puudelt juba alla tulnud ning värve seepärast vähem.

 Kaitseliit on mõisa korda teinud. Ümbrus ka niidetud, hooldatud.

Igatahes hulka etem, kui omal ajal, mil Alus elasin.

 Ülevalt terrassi pealt oli päris hea vaade. Kahju vaid, et tiigid üle tee on käest ära lastud. Kunagi olid need küll paremas seisus ja park ka. Aga Kaitseliidu muru oli kui äsja niidetud, kuigi Olev ütles, et 2 nädalat tagasi tehtud.

 Mõisa ümbruse tiigid olid korras, kaldaääred niidetud. Ilus kohe vaadata.

  Lipuväljakule langes maja vari. Selle taga oli veel üks tiik korda tehtud ning kaldaala ka. Üks mailmatuma laia võraga tamm oli selle nurgas. Ma ei mäleta seda minevikust. Minu meelest oli selles osas paras padrik enne.

 Tee kõik uus ja puha.

 Päris kobe figuur vanakesel. Olev arvas, et puul on ümbermõõt vanaduses vähenenud. Tema teab seda ammust ajast ja hulka jämedamana. Eks nooruses ole murugi rohelisem ja kõik teod – no ikka olid…

 Mõni püüdis veel lehti säilitada ja tore oligi, pilt kohe säravam.

 Vabadussamba killukesed, müürililled vahele kasvamas.

 See kask oli alt kummaliselt lai. Olevat kasvu alustanud vana tamme kännu seest. Nulud ja ebatsuugad, mis hilisemal ajal parki lisatud, kiratsevad, mis kole. Ei tea, kas siniverelised mõisapuud mõjuvad punaparunitele nii või mis?

 Vana pahklik pärn kui helihark sissesõidutee ääres.

 Puud ja varjud ja kivi.

 Kastan lõpuks kollane ja lehti loovutamas.

 Park on täis saari – sakslaste sissetoodud puid. Miks neid küll nii palju kunagi eelistati? Aga vanad puud on ikka väärikad. Mõnel pole enam suurt võra ollagi, aga tüvi on vaatamist väärt.

 Sel suvel loodud roosipeenar. No selle peenra pärast mind sõidutati ja ekskurseeritigi. Eks vaja nõu anda mehele, mis nüüd küll saab. Ilusad olid veel, koht ka väga soodne. Vaid männikooremultš hallitas. Ega see väga mõnus ikka neile vast pole.

 Nagu mõisaparuneid pildistad on pilt kohe sinine. Kas veri lööb välja või?

  Lehed läinud, nüüd hakkab mängima oksagraafika.

Minu kommentaar

Mis siin salata, kiri on ilus ja nagu probleeme polekski. Korralikult põhjalik, vastamisega vaeva nähtud, vallavanema digiallkiri ka all. Kuid täiesti lootusetu, minu poolt vaadatuna. Inimene väga rahul sellega, mis korda saatnud ning ei teki probleemigi, et midagi valesti. Väga hea omadus ametniku jaoks, tema enda seisukohast võttes. Aga selle heaks, et midagi ka kunagi muutuma hakkaks, ei näe küll mingit varianti.

Pidin hakkama praegu kommenteerima põhjalikult, kuid tegelikult olen kõik öelnud varemalt. No ei viitsi.  Nii need asjad liiva jooksevadki. Tühi töö ja vaeva nägemine. Kel võimalust, minge promenaadile jalutama. Ja kindlasti tiirutage Heina tänava otsas ka. Kui seal ainus probleem teie meelest rohimata kivideala on, siis pole ju midagi katki, no nõnna ilus, et lase aga olla. Kes seda ilu ei näe, ei oska asja lihtsalt hinnata.

Ja tuletage meelde muinasjuttu kuningast, kes alasti ringi käis. Ju arvas temagi, et näeb hea välja.

Vastus järelpärimisele

 Kuna Teie poolt saadetud kirjad on mõlemad sama sisuga, kuid teine veidi põhjalikum,  vastan Teile viimase kirja põhjal.   

  1. Välja tänaval ja Viljandi maanteel sai tugevalt tagasi lõigatud 29 puud ja maha võetud 4 puud.

Põhjuseks on puude vanus, nende seisukord – tegemist on saarvahtratega, kellede eluiga on ca 50 aastat. Konkreetsed puud on oma eluea lõpusirgel, nende vanus ongi juba tänaseks ligi 50 või ka rohkem. Võimalik, et Viljandi maantee äärsed puud on veidi nooremad.

Lõikus Välja tänaval on eelkõige teostatud ohutuse tagamiseks, kuna neid puid on ka mingitel aegadel ilmselt tänavaäärsete elanike poolt lõigatud, kuid on jäänud edaspidi tegemata. Nendel puudel  ei olnud ka lõikusele eelneval hetkel ühtlast võrakuju, vesivõsudest arenenud oksad olid arenenud päikese poole, ehk siis reaalselt tee kohale. Teatavasti on saarvahtra puit niigi rabe, seda enam olid just äralõigatud pikad tee kohal olevad oksad ohtlikud. Ka eelmistel talvedel on lumeraskuse tõttu murdunud suuri oksi teele. On läinud hästi, et keegi seetõttu vigastada ei ole saanud.

Viljandi maanteel on küll puudele rohkem ruumi ning siin ehk liiklusohutusest juttu ei saa olla. Teisalt sai just siin osa puid maha võetud, kuna olid niivõrd pehmed, mädanike ja suurte seenekolletega.

Viljandi maantee äärsed puud olid märgitud raiele ka tee remondiprojektis. Asenduseks sai projekti sisse kirjutatud pärnadest allee. Kuna aga  kergtee jäi ehitamata, jäid ka suured saarvahtrad  alles, kuna ka asendusistutusi projektijärgselt ei rahastatud.

Millest selline lõikuse tüüp- ladvalõikus, köndistamine? Kuna puudel oli kogu võra ulatuses sees väga palju kuivanud suuremaid oksi ning ka ladvaosas väga palju kuivanud oksi, siis isegi parema tahtmise korral ei oleks teistsugust lõikust saanud teha. Eks alati tuleb vaadata ka konkreetsele puule otsa, kes ta on, kui vana ja mis haigusi põeb.

Seekord sai tehtud selline otsus, eelkõige siis seetõttu, et linn kohe puudest päris tühjaks ei jääks, lootuses et lõigatud, köndistatud puud annavad rohelust ka vesivõsude kasvatamisega veel mõneks aastaks. Mädanikud olid puudel ka sees enne, ilmselt tingituna vanusest, varasematest lõikustest. Edasist nudipuu aretamise plaani või ka vormilõikuse plaane kahjuks nende puudega seoses ei ole. Need tõepoolest tuleb varem või hiljem maha võtta. Uute puude istutamise plaanid on samuti olemas. Viljandi maantee äärde on kavas, nagu eelpool mainitud, istutada pärnad, võimalik, et ka hoopis pooppuud, kuna tõepoolest linnatingimustes, teades hoolduse võimalusi, oleks mõistlik valida liigid ja sordid, keda ei peaks kujundama või lõikama hakkama.

Isiklikult ei poolda ka  nudilõikust, kuigi seda viimastel aastatel vägagi propageeritakse.

Pärnad jõe tänaval on erakinnistul kasvavad puud ning raieloa taotlust ei ole esitatud. Küll käis omanik konsulteerimas ka okste lõikuse suhtes ja vastuseks tõepoolest oli, et erakinnistul okste lõikus hetkel loa alla ei kuulu ning kuna kõrvalolevad kinnistud on teostanud samalaadset lõikust eelmistel aastatel, siis ka temal sama soov ja põhjust keeldumiseks ei ole. Olen küll nõus, et suured puud on just lõikamata ilusad. Teisalt, kui on kunagi tehtud see viga, et väikesed ilusad vitsakesed on kasvama pandud, andmata endale aru, et kunagi kasvavad puud suureks, siis tulebki selliseid otsuseid teha. Olen nõus, et suurekasvuline puu iseenesest ei ole ohtlik. Küll on aga ohumärgiks, kui oksad kukuvad majale ja teele, siis tuleb midagi ette võtta. Tegemist on siiski linnaga, sõidutee äärse väikese kinnistuga. Siin on eelkõige vaja tagada ohutus ning ka hoonete turvalisus.   

  1. Kivide ehk killustikuga kaetud ala Heina tänaval on rajatud endise jõesängi asemele. Veel eelmise aasta suve alguses kaevati seal KIK toetusel, “Vigala jõe ja selle kaldaosa korrastamine, 3. Etapiga” seoses jõgi tagasi kunagisse jõesängi. Selle tulemusel sai tehtud kergtee ehk kallasrada ning tõepoolest rajatud killustikukattega ala  sõidutee ja kergtee vahele. Killustiku all on geotekstiil, mitmed drenaažid ja truubid. Kivid jõe kaldal on aga paigaldatud kalda kindlustamiseks, seal on hooldusvõtteks trimmerdamine. Killustiku alal on tegemist pealtpoolt tulevate umbrohu seemnete idanemisega ning neid on väga kerge rohida. Kuna see ala ei ole väga suur, siis ei ole ka väga töömahukas, ilmselt paarist, kolmest korrast aastas piisab. Senini tõepoolest ei ole seda ala rohinud, kuid tänan tähelepanu juhtimast, saadame sinna esimesel võimalusel kedagi hooldama.    
  1. Uued puud Sauna pargis on istutatud sel suvel õpilasmalevaga uutele istutusaladele. Istutusalade kujundamisega sai tegeletud eelnevalt päris tõsiselt ning need asukohad on valitud eelkõige aastate pärast tulemust arvestades. Pähklipuu kõrvale jääb tõepoolest üks leppade grupp, mis võib ka jääda lõunapäikest varjama. Lepad ei ole pika elueaga ja ilmselt mõne aasta pärast tuleb need sealt maha võtta. Niikaua, kui veel elavad ja otsest murdumisohtu ei ole, siis raiet ei teosta. 

Lipuväljakul, loomapoe kõrval, istutatud iluõunapuude grupp on paigutatud teadlikult. Alati on tähtis just eesmärk, efekt, mida taotletakse. Antud grupp, kui ka puud suuremaks kasvavad, moodustab just sellisena kauni terviku, kui võrad on koos.

Kiriku pargis uued hõberemmelgad on omavahel suuremate vahekaugustega, kui seda praegu suured ja vanad hõberemmelgad. Paraku jah, neid suuri puid ei raatsi veel maha võtta, ei raatsi ka lõigata, kuna just loomulik võrakuju on jõe kaldal kõige ilusam. Kui aga vaadata puid lähemalt, siis vanuse poolest on need puud üsna lõpusirgel, istutatud on nad sinna 30.-tel aastatel. Samuti on sees mädanikud, suuresti on võras sees kuivanud suuri oksi.  Üks puu sai võetud maha juba kaks aastat tagasi, kuna oli seest täiesti mädanenud. Samuti on kukkunud suured kuivanud oksad puude alla paigutatud pinkidele.

Nendel puudel laseme veel elada, kuid ilmselt ei jätku neid kauaks. On hästi, et siis on juba uued kasvamas, peaaegu samas kohas, et säilitada vaated, mis ehk kogu  linnapildis olulised.

Miks on põõsastel ja lilledel samad vahed? Milliseid põõsaid silmas peate? Istutatud on madalaid ja kompaktseid jaapani enelaid istutusala serva- et moodustuks tihe serv. Samuti on tuhkur enelas`Grefsheim`ja mõned ebajasmiinid. Kui on tehtud grupp, siis ikka mõttega, et moodustuks suurem grupp, ka kiiremini, kuna istutusala on rajatud ilma kangata ning erinevad liigid ja sordid sobitatud kasvuomaduste, kõrguste, värvide, lehestiku järgi ikka grupiti, et nad moodustaksid üksteisega koos terviku ning et umbrohi sinna vahele ei mahuks. Istutusalad on rajatud sel suvel ning pean tunnistama, et olen selle tulemusega väga rahul. Ka taimed, tundub, tunnevad end siin väga hästi.

Kui tõepoolest mõne aasta möödudes tundub, et tuleks üht- teist harvendada, et teisele taimele ruumi anda, siis tetavasti nii põõsaid kui püsikuid on võimalik ümber istutada, ehk saabki siis nende arvelt, harvenduse ja jagamise teel jõeäärseid alasid edasi kujundada.   

  1. Elupuu on istutusalades hetkel nn. “värava” rollis. Ja sobib küll, miks mitte. Raha nendele ei kulutanud, said nimelt ära päästetud vallavalitsuse parklast, kuna oleksid siin tee remondile ette jäänud. Vallavalitsuse parklas olid need konkreetsed puud elanud juba mitu aastat, elanud üle nii linnasaaste, tolmu kui ka järjestikused lumerohked talved. Loodan küll, et uues kohas on neil paremad tingimused.

Juured väljas ei istutata. Paluksin selle väite kohta küll täpsemat selgitust, milline puu ja millises kohas?   

  1. Kõnniteekivid on istutusala servas väga tänuväärseks ääriseks, eraldamaks muru ja istutusala. Ehk ei ole teostus küll seesugune, nagu eeldaks professionaalselt aiakujundajalt, kuid need alad on rajatud kahenädalase õpilasmaleva töö tulemusel ja seetõttu ei ole kogu tulemust arvestades küll põhjust nurisemiseks. Kivid olid olemas vallal- nimelt varem Tallinna maanteel olnud kõnniteekivid. Ja miks mitte, ka Tallinnas olen näinud avalikel haljasaladel betoonplaate ääristamaks roosipeenraid, samuti ilma killustikaluseta.

Kuna kivid olid olemas ja kõik teistsugused servad oleksid nõudnud lisakulusid, siis loomulikult sai tehtud otsus olemasolevate kivide kasuks.   

  1. Tiikide niitmine sai teoks tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) otsusele rahastada “Vigala jõe ja selle kaldaosa korrastamine, 5. Etapp” projekti. Projektist on eelnevalt olnud ka ajakirjanduses täpsemalt juttu.

Kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, otsusele kirjutab alla keskkonnaminister, mingit eriluba selleks rohkem vaja ei ole. Toon välja ka looduskaitseseadusest vastava väljavõtte:

§ 55 lõige(8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Eelnevalt on tiike niidetud ka 2006 aastal, samuti KIK toel. Mis puudutab vesiroosi niitmist, siis niitmine veepinnast 1 m sügavusel temale kahju ei tee, isegi teatud ulatuses tiigi süvendamine ei teeks liigile veel kahju, pigem parendaks elutingimusi. Samamoodi niidetakse ju ka poollooduslikke kooslusi, mis koosnevad ka väga erinevatest kaitsealustest liikidest.

Rapla Vesiroosi Gümnaasium on valla poolt korraldatavate projektide ja nende elluviimisega kursis ning pigem toimetame selle piirkonna arendamise ja korrastamisega koos ikka ühise eesmärgi nimel. Seljataga on aastate pikkune koostöö nii looduses kui projektide taga.

Ja veel lõpetuseks. Ei ole Teiega nõus, et promenaadi ehitus on lühinägelik. Eelmistel aastatel erinevad etapid on tänaseks kõik hoolduse all. Alustatud sai Kiriku pargi lõiguga 2006 aastal. Ehk võiks meelde tuletada, millised olid alad näiteks haigla ja kohtumaja juures- prügimägi, võsastunud, läbimatu ala, ja seda veel aastal 2008! Samuti eelmisel aastal rajatud lõik märga, mudasesse maastikku, kuhu ka kummikuga ei olnud võimalik minna. Sel aastal on tee äärt niidetud, kaldaservi trimmerdatud ja inimesed tunnevad sellest rõõmu, et loodud on selline võimalus, avatud on vaated ja seda mitmes mõistes loodusele.

Jõudu ja  tahtmist ka Teile märkamaks tehtut ja selle tehtu mõtet, mõeldes ja nähes kaugemale  tänasest.

 

Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mutli

vallavanem

Blondi rõõmud

Päike paistab ja blond on jälle rõõmus. Äriplaan sai valmis ja ära saadetud. Ja mis mind selle juures kõige rohkem rahuldab, on see, et sain vormistamisega täiesti iseseisvalt hakkama. Kõik heading 1-d ja 2-d ja sisukorra genereerimised. Vaid mina ja luuakatest Helle teab, mis see tähendab. Vot nii. Aga tegelikkuses ma ei tea, kas see üldse nii tähtsaks osutubki. Ilmselt ikka sisu. Aga blond valib ju autotki värvi järgi, nii siis minagi loodan ja hõiskan, kui vorm olemas. Ülejäänu pole veel oluline.

Arvutivabadus ja vabadus arvutita

Olen nii rikutud, et ise ka imestan. 24 tundi arvutita ja maailm muutub närviliseks. Arvuti käis paranduses. Vanaemal vaja aga äriplaan tähtajaks valmis kirjutada, blogis olla, postkasti piiluda, kirjadele vastata. No mis värk. Selle asemel nägin nüüd päikest ja vihma ja siis mõlemat koos, riisusin lehti kokku, imetlesin värvide mängu ning plõksisin pilte teha.

Nooruke vaher, kelle pärast mul varemalt veidi mure oli, et pole end mõistnud veel ehtida, on siis nüüd jõudnud täielikku imetlust nõudvasse ajajärku. Vaatasin teist ikka ühelt poolt ja teiselt poolt ning muudkui klõpsisin.

Päike kuldas ta üle

See mets, mis muidu enamuses vaid sookaskede, mändide ja pajude päralt, on saanud sellise kauni täienduse.

Hommik oli kahutanud,

  maapind valge ja astudes jäid murtud muruga jäljed.

Lodjapuulehine põisenelas “Diabolo” on ikka veel truu oma värvile ega kavatse lehtegi ära anda. Lisab purpurset ilusat tooni ümbritsevasse.

Valgetüveline sookask on loovutanud oma lehed ning valge sihvakas siluett passib nüüd siberi kontpuu “Elegantissima” lähedusse isegi paremini, kui suvel.

 Hommikune päike ei ulatu hästi maapinnani, see-eest kuldab kauguses puid.

 Kuigi aias veel päikest polnud, püüdis selle kinni kristallpuhas veepeegel.

 Veel veidi unine aed ja kaugustes kuldne kuma.

 Bergeenia oli tõsiselt värvimuutuse ette võtnud ning sobitas end siberi iiristele kraeks.

 Vesikanep on tumenenud tublisti ja eritab aeda väga meeldivat lõhna. Nüüd saan aru, miks ta nimi lõhnav vesikanep on. Suvel polnud see nii tuntav, kuid sügisene aed on seda lõhna täis.

 Ilmlõpmata kaunis on pärgenela lehestik. Ta on viimasel ajal olnud vähem tähtsustatud, kui sort “Crispa”, kuid täiesti ilma asjata. Särab mu aias juba tükemat aega.  Oktoober varsti seljatatud, kuid roosad roosid ikka veel õisi andmas. Täna raatsisin neid endale tuppa vaasi tuua.

 Akakapsa lehestik sai valkja äärise pärast tänast ööd.

 Helmikpööris samuti.

 Kobarpea äraõitsenud õisikud on sügiseses aias päris huvitavad, eriti veel, kui härmatisega kaetud.

 Päike on see, mis lööb värvid särama.

Kui päike aeda jõudis, jäi mul triikimine ka pooleli, sest sügisvärvid lummasid nii ära, et lihtsalt tuli neid tummalt imetleda.

Lestad ja nostalgia

Täna tuli tunni ajal kõne. Nõudliku häälega naisterahvas teatas, et tahab minu koju minu voodisse lesti püüdma tulla. Ilmlõpmata kindel, et mulle see meeldib. Kui teatasin, et raiskate lihtsalt aega, ma ei kavatse seda kaadervärki osta, ei saanud see talle takistuseks. Milleks vaja osta, aga teised tahavad ka näha, kui hirmus minu voodi ikka on. Seda lestapüüdmist vaja teistele ka demonstreerida. Sa püha taevas! Pole selles voodis peale minu ja armsate lestade üldse keegi olnud. Nüüd siis terve armaada lestapüüdjaid. Kas nad üldse ikka teadsid, kellega räägivad? Mina, kui suur loodusesõber, ei tee kärbselegi liiga. Hoopis armastan neid, kogu südamest. Ja ei laseks iialgi tappa. Ja üleüldse, juba mu esivanemad nägid õndsat und magades koos lestadega. Sigitasid mind ka sinna lestade keskele ja nüüd siis tuleb kõik see nostalgia torust sisse tõmmata. Ei lähe läbi. Aga vihaseks sai ja mulle tundus, et mitte esimest korda. Mina aga hoian alates tänasest igaks juhuks ukse lukus, mine tea, järsku tulevad vägisi. Püüavad lestad kinni ja jäävad majja elama, täie õigusega.

Sünnipäevaks

             Kerstile

Kui sul olemas missioon

Lisaks sellele visioon

Eetika ja märgid ees

Slogan suus ja südames

Siis ma ütlen sulle vot

Aitamas sind sinu SWOT

Oma unistusi nii

Täidad viimse piirini

Raha tuleb nagu muda

Pariis, Berliin ja sinu budda

Kuhu viivad vaid su tiivad

Ootamas sind rannaliivad

Ärimehed, lõunasöögid

Kliendipäevad, super müügid

Suure  vikerkaare all

Ootamas on sügisball

Seal sind roosikene roosa

Oma õnnest annab  osa

Oktoober 2011 tulevaste ettevõtlikega

Siuke lorilaul sai täna Kerstile tagantjärele. Koos roosa roosi, roosa paela ja A4 paberiga, mis ma talle võlgu olin. Just täpselt nii, kuis soovis. Ja sellel roosal roosil on ses loos väga tähtis osa täita: nimelt sümboliseerib see tulevaste ettevõtlike roosasid unistusi. Täiesti kümnesse. Kuigi need unistuse-roosid olid korralikult paigutatud säilitusampulli sisse, oli tal terve päeva häda, et need ümber ei läheks ja kogu arvutimajandust tuksi ei keeraks. Ma ütlen kogu aja, et oma unistusi tuleb hoolsalt hoida ja kaitsta. Oh, ja selle unustasin täiesti talle ütelda, et sordi nimi on Sexy-Rexy, ega seegi ilma tähenduseta pole.

Sildipilv