Raplas käib äge teeremont. Ühel peatänaval võeti maha kõik puud kolme kilomeetri pikkuselt teelõigult. Kuigi nendega on seotud nii mõnedki emotsioonid, saan sellest isegi aru. Nii on autode liiklemine ohutum ja nagunii lõigati juured läbi, kui trasside kaevamine käis. Oleksid muutunud ohtlikeks. Isiklikult mind see nii väga ei häirigi, no mis teha, kui ohvreid on vaja tuua. Üldilme sellest halvemaks ei läinud, aedlinn ju puid täis, vaade läks avaramaks. Aga mille peale mina küll kuri olen, on tulbastamine.

 Selline tulpade rida siis Välja tänava ääres. Jah, need on saarvahtrad, Viljandi mnt ääres remmelgad, Lepiku tänaval pidi olema tulbastatud tamm. Mis mõistlik seletus sellele võiks olla. Ma tean, et mu blogi loevad paljud. Mida teie sellest arvate? Mina tean Luua päevilt seda, et puid nii ei lõigata. Mädanikud lähevad sisse suurtest lõikepindadest ja puu on määratud aeglasele väljasuremisele. Kui on vaja lõigata ja see vajadus muidugi on, siis mitte niimoodi, nii suurte haavadega. Tulbastamine jätab juured nälga, nõrgestab puuvõra, lühendab eluiga.

 Võrast juurtesse liikuvate ainete hulk hakkab vähenema ja juured jäävad nälga. See on aeglane näljasurm.

 Suured haavad on haigusetekitajatele hea koht puu nakatamiseks ja pikikiudu levib mädanik kiiresti.

 Ladvalõikus stimuleerib vesivõsude kasvu lõikekohtade alt. Puu ilu on hävitatud igaveseks.

 Seda on tulbastatud varem. Nii need vesivõsud jäävad. Selle puu eest niipea enam keegi hoolt ei kanna.

 Varemalt tulbastatu.

 Eelmistel aastatel minu jaoks valede hooldusvõtetega ära rikutud puud. Selliste suurte tagasilõikustega puu vananeb kiiresti, ei hakkagi ilus välja nägema mitte kunagi. Praktiliselt puu surm. Terve Tallinna mnt on neid täis. Nüüd lisandub Välja tänav. Milleks see kõik?

 On ta kuju nüüd ilus? Kas meil on vaja selliseid linnapuid?

Vanade pargipuude hooldusest ja puude hooldusest üldse saab lugeda http://www.devepark.utu.fi/Vanade%20pargipuude%20hooldamine%20v.pdf. Siin on antud hinnang ka tulbastamise kohta.

Ja veel üks jorin.

 Kui meile on tehtud promenaad ja kaetud suured alad kivimultšiga, siis palun öelge, kuidas on võimalik seda pärast hooldada? Ärge tulge ütlema, et kasutame Roundupi jõeäärsel alal. Kui see kõik oleks jäänud muru alla, oleks edasine hooldus võimalik aga nüüd? Alla pandi minu teada kangas, kuid see on nagu on. Ma ei tea, kas me ikka alati teame, mida teeme. Ohh, mulle ei meeldi kohe sellised asjad ega ka sellised postitused.

Aga mis mulle küll meeldivad, on sellised tööd. Pühapäevasel päeval, mehed ja masinad. Teetööd Raplas.

 Ja nad kasutavadki uusi materjale. Tugevduskangast, et  asfalt ära ei vajuks äärealadelt.

 Sellised pikad valged vaibad siis enne katmist musta mördiga. Tagapool jälle üks tulp. Tuhat ja tuline.

Aga lõpetuseks midagi ilusat.

 Pügatud väravapostid. Uhke värk ju.

Ja veel

 Kuldse sügise tervitus. Õnneks pole peatänaval, võivad vabalt kasvada.

Comments on: "Linnapuud ja muud piilumised" (10)

  1. Jah, ka mina ei saa sellisest puude köndistamisest ja sandistamisest aru. Targem oleks nad kohe maha võtta ja kui vaja, siis uued istutada. Ma ei tea, kas Raplas on olemas linnaaednik või vähemalt neid töid koordineeriv ametimees, peaks temalt küsima, mis eesmärgil ja kelle tarvis sääraseid töid tehakse.

    • mariaias said:

      Meil on keskkonnaspetsialist, haljastusspetsialist ja haljastaja, kes tegeleb töötute tööle rakendamisega, ka haljastuses. Haljastusspetsialist on käinud, ma ei tea, kas ka lõpetanud Maaülikoolis vastavat ala õppimas. Laupäevases maakonna lehes oli terve lehekülg pühendatud sellele teemale, nähtuna emotsionaalsest vaatevinklist ajakirjaniku poolt. Järelhüüd puudele. Ma arvan, see kõik jääb sinna paika, kus oli. Ämbrid kolisevad edasi ja “spetsialistid” teevad tööd ka edasi, agaralt. Kurb on.

  2. Mina lihtsalt keeldun uskumast, et need köndid on vallavalitsuse asjapulkade tekitatud, sest ei tundu võimalik, et vastava haridusega inimene teeb selliseid ämbreid (kui ilumeel ja tapatööst tekitatud emotsioonid üldse kõrvale jätta). Ega muidugi selles mõttes ju imestama ei peaks, et alati leidub neid, kes käivad koolides ainult diplomite järel, mitte teadmisi omandamas, ma neid meie valla vastavaid ametnikke ei tunne.
    Arvan, et vallavalitsusele võiks nende Välja tänava puude kohta kirjutada avaliku järelepärimise, panna see Nädalisse ja paluda ka avalikku vastust. Või siis lihtsalt kirjutada neile kiri ja vastus näiteks siia blogisse üles riputada. Päris tõsiselt tahaks teada, mis neil öelda on.

    • mariaias said:

      Rapla haljastus on kui mõne lapse isiklik liivakast. Ämbrid kolisevad killadi-kolladi, A ja B ei saa ka selgeks, linnaisad vaatavad heldinult pealt. Ma olen oma arvamust ennegi avaldanud, kuid üks volikogu liige arvas, et kõik on ok. Niidetakse ju. Tõesti tõsi. Seda, et projekti rahad tuulde lendavad halva kvaliteedi pärast on tsipuhaa. Rahva mälu on lühike. Näevad, et midagi kogu aeg toimub ja ollakse rahul. Mis on aga pärast? Kui üks lill satub valesse kohta, no ok. Saab ümber teha. Kui võetakse ette aga pikemalt kestvad asjad, nagu puud või suured kividega kaetud alad jõe ääres ja need kihva keeratakse, siis see ongi kihva keeratud.

  3. Hing karjub sees neid sandistatud puid nähes,miks? Jõe tänaval köndistati paar päeva tagasi kaks viimast suurt pärna.Inimlik lollus ja nõmedus meie ümber on otsatu ja seda märkab iga päev erinevatel elualadel.

    • mariaias said:

      Siis tähendab, saed ei jäägi veel seisma? Mina küll ei tea, kust sellised teadmised võetakse, et niimoodi suurtele puudele kallale minnakse. Koolides nii ei õpetata, see käib hoopis teisiti. Mida teha?

  4. Hakkasin mõtlema, et äkki see tulbastamine on nõukaaegne pärand ja nüüd pannakse lihtsalt inertsiga edasi. Ei tea kuidas eelmise Vabariigi ajal tänavapuid hooldati, kas sel ajal tehti sellist retsimist puude kallal?

    • mariaias said:

      Võib küll olla. Aga õnneks pole ma seda mujal väga kohanud või tähele pannud. Siin tehakse seda uhkelt. Puhtast lollusest. Ja veel palju muudki.

  5. Muide, kui seda promenaadi äärt kividega kaeti, siis mõtlesin isegi mina, kes ma aiandusest muhvigi ei tea, et mismoodi nad seda rohima hakkavad? Kujutlesin, kuidas sealt muruniidukiga üle sõidetakse, mürgid on ju jõe ääres välistatud.Samamoodi on mõttetult väikeste kivikestega kaetud seal samas kurvis, mis pildil, üks kallak, kust pinnavesi jõkke voolab. On ainult ajaküsimus, millal need kivid seal allavoolu lähevad. Nüüd muidugi võib olla, et sealt kasvab rohi läbi, mis kivid kinni hoiab, pole viimaste vaatepiltidega kursis, sest ammu pole sinna sattunud.
    Promenaad ise on kiiduväärt mõte, on väga tänuväärne, et Raplas jõgi ligipääsetavaks on tehtud, aga kohutavalt lühinägelikult rajatud, nagu ainult üheks suveks või max üheks valitsusajaks.

    • mariaias said:

      Saatsin just praegu järelpärimise ära, ei pidanud rohkem vastu. Puude kohta kirjutasin põhjalikult, promenaadi kividega kaetud alade kohta ka. Nimi ja haridus ka all, et ma niisama ei klähvi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: