Hämmastav ikkagi, millega on tulnud vahepeal kokku puutuda. Tavainimene ei pruugi sest võibolla suurt midagi arugi saada, sest puuduvad ju teadmised sel alal. Mina vaatan vaid suuril silmil, ega saa aru, miks seda kõike lubatakse. Olen küsinud Luualt nõu ja saanud sealt oma tegevusele toetust.Otsides ümbruskonnast abi, pöördusin ka Dendroloogia Seltsi poole. Sealt sain algul vastuse, et kogu Euroopa köndistab puid. Ma ei tea, võibolla ajas segamini nudimisega. Ja siis ma mõtlesingi, et küll me kummardasime ida, siis jälle läänt aga omaenese tarkust esivanematelt ja omaenese seest otsida ei oska. Dendroloogia selts käitus algul kummaliselt, kuid arvan, et seal olid mingid muud põhjused mängus. Lõpphinnang oli, et saarvahtraid pole mõtet tulbastada, kuna on nii õrnad puud ja mädanikele vastuvõtlikud. Uurisin siis elu rohkem, kuna hakkasin juba enda teadmistes kahtlema. Interneti teadmistest järeldub, et ei Jüri Ennist, Aino Mölder, Andres Vaasa ja veel paljud teised kiida heaks köndistamist. See on äärmiselt jõhker töö. Ka Aino Aaspõllu tõdes lõpuks, et osades linnades ruulivad asjatundmatud ja hoolimatud haljastusametnikud. Meie linn sest vaid aru ei saa. See-eest asub ringkaitsesse. Margus Mikomäe artiklile vastust lugedes Rapla Teatajast tekib mõte, et võim on lahus rahvast ja asub omaette mullis. Kriitikat kuuldes asub kaitsesse, selle asemel, et järeldusi teha.
Tulbastamine, köndistamine, latvamine – kõik need tegevused näitavad täielikku asjatundmatust ega tohiks kuuluda ühegi linnaametniku tegevuse hulka. Seevastu nudimine küll, kui sellele jätkuks igal aastal raha. See on puude lõikamine kasvu vähendamise eesmärgil, linna tingimustes ja alustades juba noorest peast, kui haavad ei jää suuremad, kui 5 cm. Nudida võiks näiteks pärnasid.
Matslus püsib kindlalt troonil. Mina jonnin edasi.
Mari aed 
Lisa kommentaar