Vastus järelpärimisele

 Kuna Teie poolt saadetud kirjad on mõlemad sama sisuga, kuid teine veidi põhjalikum,  vastan Teile viimase kirja põhjal.   

  1. Välja tänaval ja Viljandi maanteel sai tugevalt tagasi lõigatud 29 puud ja maha võetud 4 puud.

Põhjuseks on puude vanus, nende seisukord – tegemist on saarvahtratega, kellede eluiga on ca 50 aastat. Konkreetsed puud on oma eluea lõpusirgel, nende vanus ongi juba tänaseks ligi 50 või ka rohkem. Võimalik, et Viljandi maantee äärsed puud on veidi nooremad.

Lõikus Välja tänaval on eelkõige teostatud ohutuse tagamiseks, kuna neid puid on ka mingitel aegadel ilmselt tänavaäärsete elanike poolt lõigatud, kuid on jäänud edaspidi tegemata. Nendel puudel  ei olnud ka lõikusele eelneval hetkel ühtlast võrakuju, vesivõsudest arenenud oksad olid arenenud päikese poole, ehk siis reaalselt tee kohale. Teatavasti on saarvahtra puit niigi rabe, seda enam olid just äralõigatud pikad tee kohal olevad oksad ohtlikud. Ka eelmistel talvedel on lumeraskuse tõttu murdunud suuri oksi teele. On läinud hästi, et keegi seetõttu vigastada ei ole saanud.

Viljandi maanteel on küll puudele rohkem ruumi ning siin ehk liiklusohutusest juttu ei saa olla. Teisalt sai just siin osa puid maha võetud, kuna olid niivõrd pehmed, mädanike ja suurte seenekolletega.

Viljandi maantee äärsed puud olid märgitud raiele ka tee remondiprojektis. Asenduseks sai projekti sisse kirjutatud pärnadest allee. Kuna aga  kergtee jäi ehitamata, jäid ka suured saarvahtrad  alles, kuna ka asendusistutusi projektijärgselt ei rahastatud.

Millest selline lõikuse tüüp- ladvalõikus, köndistamine? Kuna puudel oli kogu võra ulatuses sees väga palju kuivanud suuremaid oksi ning ka ladvaosas väga palju kuivanud oksi, siis isegi parema tahtmise korral ei oleks teistsugust lõikust saanud teha. Eks alati tuleb vaadata ka konkreetsele puule otsa, kes ta on, kui vana ja mis haigusi põeb.

Seekord sai tehtud selline otsus, eelkõige siis seetõttu, et linn kohe puudest päris tühjaks ei jääks, lootuses et lõigatud, köndistatud puud annavad rohelust ka vesivõsude kasvatamisega veel mõneks aastaks. Mädanikud olid puudel ka sees enne, ilmselt tingituna vanusest, varasematest lõikustest. Edasist nudipuu aretamise plaani või ka vormilõikuse plaane kahjuks nende puudega seoses ei ole. Need tõepoolest tuleb varem või hiljem maha võtta. Uute puude istutamise plaanid on samuti olemas. Viljandi maantee äärde on kavas, nagu eelpool mainitud, istutada pärnad, võimalik, et ka hoopis pooppuud, kuna tõepoolest linnatingimustes, teades hoolduse võimalusi, oleks mõistlik valida liigid ja sordid, keda ei peaks kujundama või lõikama hakkama.

Isiklikult ei poolda ka  nudilõikust, kuigi seda viimastel aastatel vägagi propageeritakse.

Pärnad jõe tänaval on erakinnistul kasvavad puud ning raieloa taotlust ei ole esitatud. Küll käis omanik konsulteerimas ka okste lõikuse suhtes ja vastuseks tõepoolest oli, et erakinnistul okste lõikus hetkel loa alla ei kuulu ning kuna kõrvalolevad kinnistud on teostanud samalaadset lõikust eelmistel aastatel, siis ka temal sama soov ja põhjust keeldumiseks ei ole. Olen küll nõus, et suured puud on just lõikamata ilusad. Teisalt, kui on kunagi tehtud see viga, et väikesed ilusad vitsakesed on kasvama pandud, andmata endale aru, et kunagi kasvavad puud suureks, siis tulebki selliseid otsuseid teha. Olen nõus, et suurekasvuline puu iseenesest ei ole ohtlik. Küll on aga ohumärgiks, kui oksad kukuvad majale ja teele, siis tuleb midagi ette võtta. Tegemist on siiski linnaga, sõidutee äärse väikese kinnistuga. Siin on eelkõige vaja tagada ohutus ning ka hoonete turvalisus.   

  1. Kivide ehk killustikuga kaetud ala Heina tänaval on rajatud endise jõesängi asemele. Veel eelmise aasta suve alguses kaevati seal KIK toetusel, “Vigala jõe ja selle kaldaosa korrastamine, 3. Etapiga” seoses jõgi tagasi kunagisse jõesängi. Selle tulemusel sai tehtud kergtee ehk kallasrada ning tõepoolest rajatud killustikukattega ala  sõidutee ja kergtee vahele. Killustiku all on geotekstiil, mitmed drenaažid ja truubid. Kivid jõe kaldal on aga paigaldatud kalda kindlustamiseks, seal on hooldusvõtteks trimmerdamine. Killustiku alal on tegemist pealtpoolt tulevate umbrohu seemnete idanemisega ning neid on väga kerge rohida. Kuna see ala ei ole väga suur, siis ei ole ka väga töömahukas, ilmselt paarist, kolmest korrast aastas piisab. Senini tõepoolest ei ole seda ala rohinud, kuid tänan tähelepanu juhtimast, saadame sinna esimesel võimalusel kedagi hooldama.    
  1. Uued puud Sauna pargis on istutatud sel suvel õpilasmalevaga uutele istutusaladele. Istutusalade kujundamisega sai tegeletud eelnevalt päris tõsiselt ning need asukohad on valitud eelkõige aastate pärast tulemust arvestades. Pähklipuu kõrvale jääb tõepoolest üks leppade grupp, mis võib ka jääda lõunapäikest varjama. Lepad ei ole pika elueaga ja ilmselt mõne aasta pärast tuleb need sealt maha võtta. Niikaua, kui veel elavad ja otsest murdumisohtu ei ole, siis raiet ei teosta. 

Lipuväljakul, loomapoe kõrval, istutatud iluõunapuude grupp on paigutatud teadlikult. Alati on tähtis just eesmärk, efekt, mida taotletakse. Antud grupp, kui ka puud suuremaks kasvavad, moodustab just sellisena kauni terviku, kui võrad on koos.

Kiriku pargis uued hõberemmelgad on omavahel suuremate vahekaugustega, kui seda praegu suured ja vanad hõberemmelgad. Paraku jah, neid suuri puid ei raatsi veel maha võtta, ei raatsi ka lõigata, kuna just loomulik võrakuju on jõe kaldal kõige ilusam. Kui aga vaadata puid lähemalt, siis vanuse poolest on need puud üsna lõpusirgel, istutatud on nad sinna 30.-tel aastatel. Samuti on sees mädanikud, suuresti on võras sees kuivanud suuri oksi.  Üks puu sai võetud maha juba kaks aastat tagasi, kuna oli seest täiesti mädanenud. Samuti on kukkunud suured kuivanud oksad puude alla paigutatud pinkidele.

Nendel puudel laseme veel elada, kuid ilmselt ei jätku neid kauaks. On hästi, et siis on juba uued kasvamas, peaaegu samas kohas, et säilitada vaated, mis ehk kogu  linnapildis olulised.

Miks on põõsastel ja lilledel samad vahed? Milliseid põõsaid silmas peate? Istutatud on madalaid ja kompaktseid jaapani enelaid istutusala serva- et moodustuks tihe serv. Samuti on tuhkur enelas`Grefsheim`ja mõned ebajasmiinid. Kui on tehtud grupp, siis ikka mõttega, et moodustuks suurem grupp, ka kiiremini, kuna istutusala on rajatud ilma kangata ning erinevad liigid ja sordid sobitatud kasvuomaduste, kõrguste, värvide, lehestiku järgi ikka grupiti, et nad moodustaksid üksteisega koos terviku ning et umbrohi sinna vahele ei mahuks. Istutusalad on rajatud sel suvel ning pean tunnistama, et olen selle tulemusega väga rahul. Ka taimed, tundub, tunnevad end siin väga hästi.

Kui tõepoolest mõne aasta möödudes tundub, et tuleks üht- teist harvendada, et teisele taimele ruumi anda, siis tetavasti nii põõsaid kui püsikuid on võimalik ümber istutada, ehk saabki siis nende arvelt, harvenduse ja jagamise teel jõeäärseid alasid edasi kujundada.   

  1. Elupuu on istutusalades hetkel nn. “värava” rollis. Ja sobib küll, miks mitte. Raha nendele ei kulutanud, said nimelt ära päästetud vallavalitsuse parklast, kuna oleksid siin tee remondile ette jäänud. Vallavalitsuse parklas olid need konkreetsed puud elanud juba mitu aastat, elanud üle nii linnasaaste, tolmu kui ka järjestikused lumerohked talved. Loodan küll, et uues kohas on neil paremad tingimused.

Juured väljas ei istutata. Paluksin selle väite kohta küll täpsemat selgitust, milline puu ja millises kohas?   

  1. Kõnniteekivid on istutusala servas väga tänuväärseks ääriseks, eraldamaks muru ja istutusala. Ehk ei ole teostus küll seesugune, nagu eeldaks professionaalselt aiakujundajalt, kuid need alad on rajatud kahenädalase õpilasmaleva töö tulemusel ja seetõttu ei ole kogu tulemust arvestades küll põhjust nurisemiseks. Kivid olid olemas vallal- nimelt varem Tallinna maanteel olnud kõnniteekivid. Ja miks mitte, ka Tallinnas olen näinud avalikel haljasaladel betoonplaate ääristamaks roosipeenraid, samuti ilma killustikaluseta.

Kuna kivid olid olemas ja kõik teistsugused servad oleksid nõudnud lisakulusid, siis loomulikult sai tehtud otsus olemasolevate kivide kasuks.   

  1. Tiikide niitmine sai teoks tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) otsusele rahastada “Vigala jõe ja selle kaldaosa korrastamine, 5. Etapp” projekti. Projektist on eelnevalt olnud ka ajakirjanduses täpsemalt juttu.

Kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, otsusele kirjutab alla keskkonnaminister, mingit eriluba selleks rohkem vaja ei ole. Toon välja ka looduskaitseseadusest vastava väljavõtte:

§ 55 lõige(8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Eelnevalt on tiike niidetud ka 2006 aastal, samuti KIK toel. Mis puudutab vesiroosi niitmist, siis niitmine veepinnast 1 m sügavusel temale kahju ei tee, isegi teatud ulatuses tiigi süvendamine ei teeks liigile veel kahju, pigem parendaks elutingimusi. Samamoodi niidetakse ju ka poollooduslikke kooslusi, mis koosnevad ka väga erinevatest kaitsealustest liikidest.

Rapla Vesiroosi Gümnaasium on valla poolt korraldatavate projektide ja nende elluviimisega kursis ning pigem toimetame selle piirkonna arendamise ja korrastamisega koos ikka ühise eesmärgi nimel. Seljataga on aastate pikkune koostöö nii looduses kui projektide taga.

Ja veel lõpetuseks. Ei ole Teiega nõus, et promenaadi ehitus on lühinägelik. Eelmistel aastatel erinevad etapid on tänaseks kõik hoolduse all. Alustatud sai Kiriku pargi lõiguga 2006 aastal. Ehk võiks meelde tuletada, millised olid alad näiteks haigla ja kohtumaja juures- prügimägi, võsastunud, läbimatu ala, ja seda veel aastal 2008! Samuti eelmisel aastal rajatud lõik märga, mudasesse maastikku, kuhu ka kummikuga ei olnud võimalik minna. Sel aastal on tee äärt niidetud, kaldaservi trimmerdatud ja inimesed tunnevad sellest rõõmu, et loodud on selline võimalus, avatud on vaated ja seda mitmes mõistes loodusele.

Jõudu ja  tahtmist ka Teile märkamaks tehtut ja selle tehtu mõtet, mõeldes ja nähes kaugemale  tänasest.

 

Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mutli

vallavanem

Comments on: "Vastus järelpärimisele" (4)

  1. Võrdluseks üks artikkel selle kohta, kuidas saarlased asju ajavad:
    http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=29076&sec=1

    • mariaias said:

      Kas see luhtunud koosoleku artikkel, kus võim ei taha dialoogi vaid oma võimu tõestada?

      • Ma ei saa su küsimusest aru. Kas seda linki ikka vaatasid, mis mu kommentaaris on? Seal seisab, kuidas saarlased enne veekogu puhastamist vesiroosid ja kaanid ümber kolivad.

      • mariaias said:

        Täielik silmamoondus. Kui enne vaatasin, oli terve leht saadaval,otsisin, mis hirmus. Leidsin sarnase asja vaid luhtaläinud koosoleku kohta, kus keskkonna asjad arutusel. Nüüd siis ainult see artikkel, mis vaja. Aga tublid on. Muidugi, nad puhastavad kogu järve ja ilmselt veavad ka muda minema, see on teine asi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: