Mõisateel

Päikseline oktoobrikuu lõpp paneb ikka veel aia särama. Muru roheline meenutab veel suve ja mõni lillgi üritab seal õitseda.

Täna käisin Alu pargis. Kahju, et lehed olid enamuses puudelt juba alla tulnud ning värve seepärast vähem.

 Kaitseliit on mõisa korda teinud. Ümbrus ka niidetud, hooldatud.

Igatahes hulka etem, kui omal ajal, mil Alus elasin.

 Ülevalt terrassi pealt oli päris hea vaade. Kahju vaid, et tiigid üle tee on käest ära lastud. Kunagi olid need küll paremas seisus ja park ka. Aga Kaitseliidu muru oli kui äsja niidetud, kuigi Olev ütles, et 2 nädalat tagasi tehtud.

 Mõisa ümbruse tiigid olid korras, kaldaääred niidetud. Ilus kohe vaadata.

  Lipuväljakule langes maja vari. Selle taga oli veel üks tiik korda tehtud ning kaldaala ka. Üks mailmatuma laia võraga tamm oli selle nurgas. Ma ei mäleta seda minevikust. Minu meelest oli selles osas paras padrik enne.

 Tee kõik uus ja puha.

 Päris kobe figuur vanakesel. Olev arvas, et puul on ümbermõõt vanaduses vähenenud. Tema teab seda ammust ajast ja hulka jämedamana. Eks nooruses ole murugi rohelisem ja kõik teod – no ikka olid…

 Mõni püüdis veel lehti säilitada ja tore oligi, pilt kohe säravam.

 Vabadussamba killukesed, müürililled vahele kasvamas.

 See kask oli alt kummaliselt lai. Olevat kasvu alustanud vana tamme kännu seest. Nulud ja ebatsuugad, mis hilisemal ajal parki lisatud, kiratsevad, mis kole. Ei tea, kas siniverelised mõisapuud mõjuvad punaparunitele nii või mis?

 Vana pahklik pärn kui helihark sissesõidutee ääres.

 Puud ja varjud ja kivi.

 Kastan lõpuks kollane ja lehti loovutamas.

 Park on täis saari – sakslaste sissetoodud puid. Miks neid küll nii palju kunagi eelistati? Aga vanad puud on ikka väärikad. Mõnel pole enam suurt võra ollagi, aga tüvi on vaatamist väärt.

 Sel suvel loodud roosipeenar. No selle peenra pärast mind sõidutati ja ekskurseeritigi. Eks vaja nõu anda mehele, mis nüüd küll saab. Ilusad olid veel, koht ka väga soodne. Vaid männikooremultš hallitas. Ega see väga mõnus ikka neile vast pole.

 Nagu mõisaparuneid pildistad on pilt kohe sinine. Kas veri lööb välja või?

  Lehed läinud, nüüd hakkab mängima oksagraafika.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: