Archive for veebruar, 2012

Aktuaalselt numbriline

Põhielu käib numbrite keeles. Need otsustavad kõik. Esimene asi üles tõustes on vaadata numbritega tõtt. Raadiouudistest süvened vaid arvudesse ja telekast ka. Ja seekord pole üldse oluline omada suuri nubreid ja nendes elada. Mida väiksem näitaja, seda parem. Meie kant kahjuks kuulub rikkamate kilda, no et ikka rohkem, pikemalt ja kangemalt. Oleks pangaarved samamoodi priskelt numbrilised ja selliseks jääkski. Teine tegu. Nende seis tõotab aga lähitulevikus aktiivset sula.

Kui siin nüüd asja plusspoolest rääkida, siis uni on hea, kui mured suudad unustada ja magama jääda. Värske, karge õhk, ei mingit higistamist ja voodis vähkremist. Täna hommikul meenutasin filmi Emilist, kes iga ilmaga väljas magas. Ma mõistsin teda täielikult. Tõmbad heinakõrred näo ette, kui väga külm on ja põõnad edasi. Puhkab hästi välja.

Mina magan aga toas, kus pikalt põõnates saavutab kraadiklaas hommikuks toas +15 kraadi. See polevatki väga vilets näitaja teistega võrreldes. On hullemaidki. Esimene asi on tuli alla teha ja sooja saada. Puud kahanevad kolosaalse kiirusega ja tulevik näib kohati kahtlasevõitu. Kuna mu aknapealne termomeeter üles ütles, siis järgmine täpne asub lehtlas. No sinna ei suuda mind hommikuti  küll keegi ajada. Nii ma siis kuulan külauudiseid.  Kuusikul -32,4, öösel Alus -34, Iivil seitsme kilomeetri kaugusel ja kuue ajal hommikul -34,3, Kehtnas üheksa ajal -28, Raplas 32,3 ja kuskil Eestis kuuldavasti -40,7. Pole paha, kui ikka veel elus. Eluvesi liigub ka, vaid vetsupotile tuleb järelaitamist teha.

Üks asi on küll vajaka-  selle asemel, et mängu ilu nautida, vaatan kahtlase pilguga välja, murekorts silme vahel. Oleks kindlustunne tagatud või kellegi teise õlule sokutatud, näeks ikka erakordsust ka. Seni suudavad õnnehetked hommikuses jaheduses lahustuda, kui järgmist jäämäge eemalt nägema hakkad. Aga igavuse ja üksluisuse üle küll kurta ei saa. Ja mis siin siis nüüd ikka nii hullu on. Tuleb numbrite tagant emotsioonid lihtsalt ära võtta.

Külmakuu

Talvine kaunistus.

Teine veel.

Vahel nii vähe  õnneks on vaja

rõõmu teeb sooja taastanud maja

Korsten see teinegi tossata võib

vannitoas korra majja ma lõin.

Vesi see liigub ja pesu saab uus

süda on rahul ja naerul suu

Siunata enam mehi ei saa

tänamist hoopis vajavad nad.

Viivele

On südakuul sündinud ime

jäälillede keskel üks leek

kumab kaugele kuigi on pime

Januarius saatmas ta teed

Romantikat hinges ta hoiab

on naiselik iga ta samm

küünlasära ta ümber loidab

Tulehaldjalt saab eluramm

Keset kuuski ja käpalisi

tuulist viljapõldude merd

vaaremade toetusel kõnnib

kastepiisast saab lisaverd

Sul soovime õnne ja tervist

rikkust kapaga tulgu vaid

ja armastust õrna ja hella

võta vastu ja jaga kui said

P.s. Januarius on jaanuarikuu, (et Toivolt kahtlused ära võtta). Jaanuari kuu sai oma nime vanarooma kahenäolise jumala Januse järgi, kes on muutuste ja üleminekute jumal, kelle üks nägu vaatab minevikku, teine tulevikku. Janust austati igasugu alguste puhul, ka külvi alguse puhul. Oli kõikide põlluharijate ja kõikide avajate ja sulgejate hoidja ning kaitsja.

Mitu kuud hiljem Maarika abiga kujundatud ja Tuuga juures väljaprinditult nägi asi välja selline.

Haldjale

Jäälilled akendel, härmatand puud

karge ja puhas su sünnikuu

Tihase siuts keset külma lund

kuulutab kevade lähedust ju

Haldjana heljud kesk külma ja lund

otsides headust ja tähtedetuld

Tegude põimistik, tõdede kuld

osadus kõiksuse pühitset muld

Number on number on number ju

tähtsam sest kogutud tarkus ju

katsumus arenguks mõeldud vaid

läbi sest tulekust väärtust said

Elu on ilus. kui rõõmus on meel

‘lilli nii palju ja päikest su teel

Sõber, kes ligi, sind toetamas reel

käsikäes kulgevad eluteed

Ja lõpuks, märtsikuu viimasteks päevadeks, valmis sellest loost selline sünnipäevakink.

Reisimas, päriselt ka

Oi, kuidas ei tahtnud alguses minna. Külm on ja torud võivad külmuda, raha läheb ning ei tule ja igasugused muud hädad. Maa külmund ja kärss kärnas…Sai mindud ja unustatud kõik see, mis maha jäi ning takistas. Victoriaga Stockholmis, kahene kajut, showprogrammid, elav muusika, linnaekskursioon ja mis kõik veel. Kolm päeva möödus teisiti, kui tavapärased päevad. Meeldis, noh. Jälle põhjusega tänulik.

Esmaspäeva hilisõhtul on sinu meelt lahutamas kabareetantsijad Galaxy Showagentuurist. Tantsumuusika ja laul ansamblilt, mis ei olegi väsinud ega tüdinenud, vaid mängib lakkamatult. Peegelsile meri laseb unustada, kus sa tegelikult viibid. See kõik on vaid sinu päralt.

Vahelduvad tantsud ja kostüümid, üks uhkem, kui teine. Peale poolt ühte mängib jälle tantsuks ansambel ja kui ise jaksad, siis jaksavad ka nemad.

Hommikusööki nautisime rootsi lauas mitu tundi. Aknast nägi  lähedalt möödumas  saarekesi suvilate ja majadega. Kivised kaljud, puud. Kujutad end ette nendes elamas ja suure laeva möödumist jälgimas hommikukohvi juues. Päike tõusis ja kuldas kõik üle.

Kindlasti tuleb see pilt paljudele tuttav ette.

Tere tulemast sadamasse! Temperatuur hulka mahedam, kui meil, nii umbes 5-8 miinuskraadi. Lumekiht imeõhuke ja kesklinnas puudus üldse. Päike pani õhtuks põsed õhetama ja harjumatu ringitatsamine jalad tuikama.

Ostsime laevalt kolmetunnise linnaekskursiooni, millest kaks oli puhtalt bussisõitu koos giidiga ning üks tund kesklinnas. Kuna eesti oma polnud, tuli võtta vene grupp. Vedas meil ka istekohaga esireas, kus siis klõpsisime pilte teha läbi bussiakna ja nautisime vaateid.  Lõpuks keskendusin linnahaljastusele ja puudele.

Palju oli kasutatud eri värvi kanarbikke, ilmselt kõige viimase istutusena. Väga mulle meeldisid linna puud, mis olid korralikult lõigatud ja hooldatud. Sellist häbistavat tulbastamist, nagu meie linnas harrastatakse,  ei leidnud parema tahtmise juures ka.

Tüved on pikalt lagedad, võraharud algavad kõrgelt ega takista seetõttu liiklemist. Suuri lõikehaavu pole ning tihedust reguleeritakse sõbralikult.

Kivine linn kividel, kullatud kujud, korrektsus, kindlustunne. Kuna maa on kallis, siis haljastust ei ole palju, kuid mis on, on korrektne ja hinnatud.

Palju kasutatakse puude  püramiidvorme, mis võtavad vähe ruumi, toovad suvel rohelust linna ja toonitavad ülespoole liikuvaid jooni.

Kesklinna väljakut kaunistavad õhulised valged kujundid, mis ilmselt pimeduse saabudes säravad tuledes.

Kaugelt küll võetud, kuid kaunilt mõjusid need punased transparentsed pallikesed pikalt-laialt tänava kohal.

Ja kaunistamas teisal ka tänavalaternaid.

Regulaarstiilis aiake linnasüdames.

Väga ühtlaselt ja ühtemoodi puukesed reas. Päris hea mulje jätsid nii.

Mulle meeldis see pikk puuderivi ja nende oksagraafika.

Pügatud puuderivi sobitumas taga oleva karpmajaga, puud ikka ja jälle kõrgele tõstetud tüvega. Need ei ole muide kunagi olnud tulbastatud.

Kõrge hoone juures kõrgusesse pürgivad püramiidvormid. Tagapool näha kontrastiks  pügatud puude horisontaaltriipu.

 

Taimeistutusnõu materjal sobimas kogu linna olemusega, kas rauast või kivist, kindel ja kestev.

Väga palju oli näha linnas igihaljaid rododendroneid. No miks ka mitte, kui kliima selleks sobilik.

Sekka mõni omapärane hoone ka läbi bussiakna peegelduste.

Ehitustöödel kaitstakse  puid korralikult.

Leidus ka tõelisi nudipuid. Ei näinud kusagil suuri lõikehaavu.

Puud ja hooned.

Kõrrelised linnahaljastuses talvel.

Päris huvitav puude pügamine Kuningalossi juures.

Paremal kuningalossi külgvaade.

Sellest paigast sai mitu korda mõõdutud ja lehtpuude pügamise viisist ning tulemustest olin ma vaimustuses. Siin võib teha väikese märkuse, kui teadlik ma ikka olen hoonetest! Ausalt, meelde ei jäänud küll suurt midagi. Kodutöö jäi ka suuresti tegemata, sest minek oli kiire. Vist oli saatkonnahoone. USA oma küll ei unusta, kuna on 11. sept. terrorirünnakust saati okastraadiga piiratud. Nagu kinnipidamisasutus. Tundus selle linna jaoks päris kohatuna.

Linnavaateid.

Iseloomulikud kaljud, millest koosneb jalgealune.

Ja vesi, mida jätkub ka igale poole.

Leidsin ühelt seinalt graafiliselt mõjuva ja väga hästi pügatud ronitaime, mida pole aega saanud veel tuvastada.

Lähemalt ka.

Libeduse tõrjeks mõeldud sõelmed olid lihtsalt tänava nurgal, kühvel sees. Kui vaja, saab kohe kasutada. Meie tingimustes oleks kast kogu aeg tühi ja tänav ikka libe.

Tornid.

Veidi kimbunäidiseid, leituna tänavalt. Miks, jäi välja uurimata.

Sai silitatud pisiskulptuuri peakest jällenaasmise märgiks. Pidi täide minema.

Veel on näha pühadevanikuid kesklinna akende ümber.

Vanalinna väljakul.

Kõige kitsam teadaolev tänav, kus laiust 90 cm ja trepiastmeid 38. Veel mahtusime läbi.

Teisest otsast ka.

Ikka puud. Tagapool vormis hoituna.

Kanada kuusk, luuderohud, kanarbikud. Koonilisus ülesse ja alla ka.

Peatänaval. Metroojaama juures.

Samas. Selja taha jäävad allahindluseid pakkuvad kaubanduskeskused.

Puudegraafika.

Mida rohkem kogesin, seda enam hakkasin nägema vaid puid. Ilmselt muljete külluse eest rahustust otsides.

Metroost jalgsi sadamasse vantsides jäi ette puu, mille tüvi oli ikka veel jõuluehteis.

Sellel ööl sai uhke kabareeprogramm juba märksa tuimemalt vastu võetud.

Nii kuis algas, nii ka lõppes – showga. Uni oli seekord kajutis mõnus. Vaid aegajalt oli tunda väikeste jäätükkide põrkumist laevaga.

Tallinna sadam võttis meid vastu külmast aurava merega. Tasapisi taastub reaalsus ja külmaoht.

Sildipilv