Meretagune käik
Sai ära käidud Saaremaal. Veidi nõustamas ja tööd ka tegemas.
Esimene oi-oi emotsioon kodunt välja saades järgnes sellisele vaatepildile Märjamaa aiast
Nagu taevassinine vesi. Siniliiliate laiutamine. Pea kõik teeäärsed aiad nägid Märjamaal välja sellised, ilusad.
Merest suurt midagi pilti pole, sest praamiühendus sai imekiirelt otsa, kui kaks naist kokku saavad ja rääkima hakkavad.
Peatatud sai majas, kus leebed koerad ja kuri eit. Nii oli väraval kokkuvõttev selgitav silt. Aga aias sees kallistasid puud üksteist
ja majas sees anti süüa ahjulõhet ja hommikul graavilõhet, mis olid vääga head. Õhtul oli saun ja aed oli täis värvilisi sinililli ja ülaseid. Peenramaal kasvas Anžuuri lauk – Vigala Sassi aretis Suvorovi ja Altai laugust, mis teeb mehed mehemaks ning paneb naistele vembukad mõtted pähe, nii et jookse eest. Selline iseloomustus siis sellest, mis nüüd minugi aias. Mahedamaitseline ja mõnus. Aga kraavikaldad olid täis valgeid, punaseid ja siniseid sinililli segamini ning ülased alustasid oma tuuri, nii et puudealune valendas. Sinililli juurisin välja endagi puudealuste jaoks, kuis siis muidu saab.
Pildil väike, kuid tegelikkuses ikka teoelevant – viinamäe tigu, jalutas rahulikult ümbruses ringi. Päris priske pannitäis.
Aga kiirel aja kiired jutud. Vaja omagi aiale tiir peale teha.