Archive for aprill, 2012

Meretagune käik

Sai ära käidud Saaremaal. Veidi nõustamas ja tööd ka tegemas.

Esimene oi-oi emotsioon kodunt välja saades järgnes sellisele vaatepildile Märjamaa aiast

Nagu taevassinine vesi. Siniliiliate laiutamine. Pea kõik teeäärsed aiad nägid Märjamaal välja sellised, ilusad.

Merest suurt midagi pilti pole, sest praamiühendus sai imekiirelt otsa, kui kaks naist kokku saavad ja rääkima hakkavad.

Peatatud sai majas, kus leebed koerad ja kuri eit. Nii oli väraval kokkuvõttev selgitav silt. Aga aias sees kallistasid puud üksteist

ja majas sees anti süüa ahjulõhet ja hommikul graavilõhet, mis olid vääga head. Õhtul oli saun ja aed oli täis värvilisi sinililli ja ülaseid. Peenramaal kasvas Anžuuri lauk – Vigala Sassi aretis Suvorovi ja Altai laugust, mis teeb mehed mehemaks ning paneb naistele vembukad mõtted pähe, nii et jookse eest. Selline iseloomustus siis sellest, mis nüüd minugi aias. Mahedamaitseline ja mõnus. Aga kraavikaldad olid täis valgeid, punaseid ja siniseid sinililli segamini ning ülased alustasid oma tuuri, nii et puudealune valendas. Sinililli juurisin välja endagi puudealuste jaoks, kuis siis muidu saab.

Pildil väike, kuid tegelikkuses ikka teoelevant – viinamäe tigu, jalutas rahulikult ümbruses ringi. Päris priske pannitäis.

Aga kiirel aja kiired jutud. Vaja omagi aiale tiir peale teha.

Vahelduseks hulgi antuna

See tähendab seda, et käin vahelduseks aiandis uudistamas. Lilli on seal hulgi, mitte üksikult. Sellised väljad, mis võtavad tõsiselt läbi. Töö selle iluga muidugi.

Selliseid kasvuhoonekomplekte on kaksteist vähemalt. Vahemaad sellised, et pane või rulluisud alla, et kiiremini järgmisse punkti jõuda.

Eespool taimekassetid taimedega, mis ootavad potistamist. Tagapool võõrasemade read. Laest rippumas amplid, tilkkastmisseadmed sees.

Haljastusse minekut ootavad võõrasemade konteinerid.

Naised potistamismasina taga, boss jälgimas ja seadmas mängu. Kogu masinavärk pole peale mahtunud, seda ikka on. Masin teeb sellist tempot, et õhtuks on potistajatel p… õhtal. Vabandust väljenduse eest.

Potistamist ootavad kivikilbiku taimetited.

Maailm on ikka väike küll. Brigadiriks on siin Külli, kellega õppisime koos kultuuritöötajate täiendkoolitusel  kolm aastat kuivtaimeseadet ja õlgedega punumist. Lilleseade sai ka sellest koolist alguse. Kõik selle ala spetsid käisid seal meid harimas. Hiljem tulid valikud, kes kelle juurde õppima läks. Külli Kaeli juurde, mina Pilleri manu. Kõik see oli pea kakskümmend aastat tagasi, nii et äratundmisrõõm oli suur. Jajah.

Aga tööd teha sellise tempoga, anna kannatust!

Lõpuks ometi

on kogu ilm täis päikesekulda. Õhk on soojemaks läinud ja linnud võtavad ülesse kõikmõeldavaid registreid. Kollaseid liblikaid on kogu õu täis ja näljased mesilased on koondunud kevadlilledele.

Nagu ümar pruudikimp, sumisev.

Krookused kivise vennaga.

Kõige rohkem särab kuldne.

Lilla on talle paras partner.

Juba eile õhtupoole sai näpud mulda pistetud, mis oli tõeline kaif. Loomulikult on muld veel nätske ja märg, kuid kobestada, riisuda, lõigata saab ikkagi, kui tahta.

Siuke oksalao likvideerimine seisab ees ja ootab tuulevaikust. Lõkkeplats küll välja ei paista. Eile igatahes eelistasin peenarde kraapimist.

Aga eile sai piilutud ka võõrastesse aedadesse.

Parempoolne aed läheb muutmisele, vasakpoolne on alles loodud. Mulle väga meeldib. Looduse immitatsioon. Kuid ka parempoolses, mis oli veidi üle kasvanud, olid turbapätsid kenasti sammaldunud ja jätsid väga hea mulje. Neid aedu tasub suvel külastada. Proffide tööd.

Rahutu reede

Olin küll ette valmistatud tänaseks sompus ja vihmaseks ilmaks, kuid tuju pole ikkagi olla. Pilk libiseb iga natukese aja tagant aknast õue lootuses leida sooja ilusa kuiva kevade  märke. Võib lootma ainult jäädagi. Muruks nimetatu on vetruv vesine soine ala, oksad tilguvad veepiiskadest ja tuul puhub su tuppa tagasi. No mida siin toas nüüd kütkestavat tehakse siis. Otsin alternatiive. Mõnus muusika, kaminatuli, rullbiskviidi küpsetamine…

Päikese loitsu oleks vaja teha, kui teaks, mismoodi.

Kust võtta jõudu sellisel päeval

kui pilves on ilm ja taevast kallab

külma vihma ainult alla?

Kui päike on pilvedes peidus

ja soojust veidigi ei leidu.

Miks on just nii ja mitte teisiti,

paluks seletust nüüd veidigi.

Nurgas paneb diskot Graps

kaminas tantsimas tulelaps.

No mida hing sa ihkad veel

vaid lase laulu  oma teel.

Värvi värviliseks vesihall

andku soojust juurde sall

Võta päike enda seest

elujõud su rinnas keeb.

Kuldseid niite kasuta

vihmapilved tasuta

kokku traagelda ja nii

siit saada silmapiirini.

Ahh, tuju läkski paremaks

kätte jõudis energialaks.

Vinduv kevad

Pikalt tuleb. Natuke õrritab sooja ja päikesega, siis näitab jälle oma küüsi. Aed on veel lumehangedes ja see, mis hangevaba, on nätske ja vesine pind. Tallamist suurt ei talu. Lillesilmad siiski kevadet näha tahavad ja kus lumevaba, seal ka end ilmutavad. Krookused, lumekupud, märtsi-  ja lumikellukesed muidugi, lumeroosid ja transilvaania sinilill.

Õunapuu all laiutab transilvaania sinilill. Lehed sakilisemad kui tavalisel.

Lumeroosid alustasid õitsemist juba siis, kui paks lumevaip neid kattis.

Minu terrassi ehivad nüüd võõrasemad, puhaskollased kui kuld.

Väheke maadligi ja ettevaatlikud, kuid valmis kohe-kohe rohkelt õide puhkema, kui olud soodsamaks muutuvad. Eile õhtul tuli veel lumelörtsi ja ma käisin hiilimas, kuidas nad end tunnevad. Vapralt igatahes. Kask laseb mahla välja, nii et ei jõua ära tarbida. Kui oleks nõutajaid, saaks kaasagi anda.

Eilse päeva algus ei tõotanud midagi head ning välja minna polnud mingit isu ses märjas ja külmas. Alles õhtupoole pistis päike nina välja ja mina siis ka. Õunapuid oli veel lõigata ja oksi tassida. Jaapani enelad tagasi lõigata. Ega see tampimine porisel savimullal nüüd mingi hea tegu pole, kuid aeg teeb korrektuure ja kiirustab tagant. Lõpetasin alles hämaras. Mõnus ikka aias rassida.

Aga Rapla keskel õitsevad lõbusalt krookused ja vahtra otsas ripuvad oranžid pallid. Ilus on. Minusugune kaotaks roolis juhitavuse.

Ja vähe lähemalt kah

Ootus ja lootus kestab.

Uue kevade hommik

on jahe ja kahutanud. Käin fotokaga ringi, et pildistamisväärseid objekte leida, kuid kõik varakevadised kaunitarid on kuidagi räsitud. Ka transilvaania sinilill, mida Tatjanale lubasin tutvustada.  Kellaaeg vast liiga varajane, peakene veel lontis ja ise üles ärkamata. Alles-alles teine lumehangest vabanenud ka.

Nädalavahetusel sai aiatagust peale tungivat võsa vähendatud ja minul õnnestus esimene kõhna puuk peale saada. Kätte saada ka ja väga õnnestunult. Nõel küünla peal tuliseks ajada ja sellega puugile pepusse. Laseb ise vabatahtlikult lahti. Uskumatu aga tõsi.

Vikerraadios vastab küsimustele arboristide ühingu esimees ja mul on taas piinlik meie linnakeses läbi viidud puude köndistamise pärast. Ja ka selle pärast, et vallavanem isiklikult nii asjatundmatut tööd kaitses. Kuidas see kõik ikka võimalikuks sai?

Pühapäevane aiakursus Kärus üllatas taas rohke osalusega. Ilm oli ju ilus ja tegemisi väljas küll ning ninaga kevade taga ajamist  kah. On nii tore, et inimesed tunnevad huvi aiakujunduse vastu ning raatsisid oma päeva raisata. Kokku sai lepitud Rapla aedade külastuses augustikuus ja kursuste jätkamises talvisel perioodil.

Kuigi siinpool aed ikka veel osaliselt lumehangedes, kavatsen täna esimesed võõrasemad terrassile istutada. Ongi hiljapeale jäänud  sel aastal.

Uskumatu, kuid tõsi seegi, et suutsimegi talve üle elada. Kätte on jõudnud aeg, mis hakkab pidevaid üllatusi ja rõõme pakkuma.

Terjele

Eile, kolmeteistkümnendal ja reedel, oli meie aiaklubi bossil sünnipäev. Õnnitlesime teda oma tehtud luuleridadega, mis vormistatult nägi välja peaaegu nii

Aprill teeb nalja täiega

Uue lehe keerab ta

Eluraamatusse sätib

Uue numbri maha märgib

Sulakuu on uksi avav

Ning nüüd sellel elulaval

Samme seab seal meie Terje

Kauneim naine siinpool mere

Kergelt, nõtkelt nagu piiga

Miski talle ei tee liiga

Aeda loob ja aina rassib

Lilli ikka juurde tassib

Töökus tema kaubamärk

Energiast on pungil särk

Tantsu lööb, et rappub tare

Ohjes hoiab meie pere

Aiaklubilisi vast

Kantseldab kui oma last

Mida soovime nüüd sulle

Ei siin aja tühje mulle

Kõik need kuivad-märjad ojad

Ning su enda toad ja kojad

Elulustist rõkatagu

Tervisest nüüd pakatagu

Rahavood need voolaku

Ja kogu rahvas kuulaku

Kuis elada neil tuleb nii

Et hinges heliseks üks viis

Ning vallatusi tuba täis

Ja elu nende järgi käib

Veendumus mul selline, et aastad ei ole mitte mingid näitajad. Kogu elamise lust ja rõõm asuvad su sees ning tulevad välja siis, kui ise soovid. Pole vaja mõelda, palju su turjal on. Ela ja naudi. Jätkuks sellist energiat teistelegi.

Sildipilv