Archive for aprill, 2012

Tuleb tuulest

Räästad tilkumas, veed lausa voolamas,

peagi maapind vabaneb koorma alt.

Iga kulututt kuulutab kevadet ju

lausa hindamatu sel sulakuul

Pajud tibusid poetamas okstele

neid lisandumas on veel ja veel.

Õitseb märtsikelluke lume all

on vaikset tilinat kuulda till-tall.

Maalib päike kahvatund palgeile

tedretähti ja puna valgeile.

Hingki koorma alt vabanemas,

nüüd uue ootusest sädelemas.

Kui sügavalt vaatad, mis näed siis,

kas hinges sul üksnes rõõmuviis?

Või rahul sa pole sellega,

mis päev pakub heldelt ja sülega?

Kas tegemas seda, mis meeldib sul,

sa tead ju, see ongi su tegudekuld.

Kui iseendas näed suurimat,

siis teisedki valmis kõik uurima,

kuis maapeal sa õnnelik olla võid

ja kuidas sa selleni ennast said.

Viimane

Iga lõpp on millegi algus. Täna pühitsesid töö lõppu loendajad, algul Paide restoranis ja hiljem Meie Pubis. No ei tahtnud laiali minna. Kiirkorras sai tehtud laua taga luuletus sest loost. Ikka omamoodi naiivne, nii nagu hetkeemotsioonidki.

Saab kokku loendajate pere,

et viimast korda öelda tere.

Käib kiidulaul meil uhkelt taas,

meil ninad pole üldse maas.

Kuid on hinges veidi tunne tühi,

sa muremõtted ära pühi.

Töö seljataha jäänud täna,

kuid silmist puudumas on sära.

On kahju lahkuda meil teist

ja alustada oma teid.

Head teed teil jälle soovime

ning õnne, edu toogu see!

Et mälestused jääksid head,

sa kõike olnut meeles pea!

Lubadused järgmiseks kokkusaamiseks sai üksteisele antud.

Valge algus

Aprill teeb nalja, sest mis see siis muu nüüd on, kui kevadhommik pakub kaunist talveilma ja lumerookimist?

Aiatagune mets on uhkes lumerüüs ja tasapisi tuleb lisa. Märtsikellukesed õitsevad lumehanges. Paistab, et neile ei mõju külm lumesall ümber kaela sugugi halvasti. Tänane hommik neid üles leida ei lase – lumehang on selleks liiga kopsakas. Kasemahl sai jooksma pandud, kuid tulemas sealt veel suurt pole – talve tagasitulek ehmatas elumahlad kinni tagasi.

Õunapuude lõikus on ka poole peal – pouslak röövis mõneks ajaks jõu. Õnneks pole mu õunapuud katastroofilises seisus ja väga palju ka lõikama ei pea. Jõuab veel. Vaadates naabri õunapuid, tuleb küll õudus peale – ainult vesivõsude mets peale tugevat noorendada laskmist. Kui õieti lõigata, siis neid nii palju ikka ei teki. Ja siis näeb aedades veel neid könte igas variandis. Õunapuumeistreid igasuguseid.

Eile käisime loendajatega varandust üle andmas ja kooki söömas. Täna on Paide restoranis suurem koosolemine. Saab näha, kas planeeritud  kokkusaamine õitsvas aias ka teoks saab, nagu praegu kavas on. Ikka veel ei taha ju lahku minna. On õnn omada mõnusaid inimesi enda ümber.

Aga maa ja ilm on ümberringi valge ning paberileht eluraamatus samuti.

Mahtra Eidapere mail

Selline kirjatükk siis maakonnalehes, kirjutatuna Marguse ja Helgi Randla poolt:

AEDNIKU TEEB TARGAKS TEMA TÖÖKOGEMUS JA LOOVAKS TEMA PÜHENDUMUS

Eidapere Kultuurimajas toimus 24. märtsil kahe aiaklubi ühisüritus „Lilled meite südames“.
Mahtra Aia – Abi Klubi ja Eidapere AK – Klubi liikmed ning külalised osalesid mitmetes vestlusringides.

Ürituse alguses iseloomustasid 18 aednikku oma aedasid, hindasid oma aiahullust 10 pallise hindeskaalaga. Esindatud olid peale Eidapere veel Mahtra, Juuru, Rapla, Alu, Pärnjõe piirkonnad.

Klubide juhid Terje Luik ja Margus Maripuu tegid kokkuvõtte oma klubitöödest ja – tegemistest.
Mõlemad klubid on tegutsenud pea kümme aastat.

Margus Maripuu rääkis taimede aretustööst hostade, päevaliiliate, aedflokside, aediiriste ja sirelite näidete varal. Kuulaja sai teada, et Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Maripuu aretustööd ka väärikalt hinnanud. Veel jagas Margus oma kaheaastaseid kogemusi taimede tellimisest välisriikidest. Kõige kaugemad kohad kus telliti olid Indoneesia, Tai ja Malaisia. Tellimine välismaalt võib tuua küll igasuguseid sekeldusi, kuid on igati mõnus ajaviide talviseks vahelduseks.
Edasi said kuulajad teada uutest suundadest päevaliiliate, hostade ja aediiriste hübriidide aretuses maailmas. Popid on nn. UFO ja spider tüüpi päevaliiliad, tigude kahjustuskindlad hostasordid, hosta ja liilia ristamistulemusest Jaapanis.

Osavõtjad olid kaasa võtnud piknikukorvid, mis sisaldasid imemaitsvaid küpsetisi, salateid, hoidiseid.

Veel sai vaadata kaasavõetud fotoalbumeid, milles olid fotod aedadest, lilledest ja reisidest. Väga mõnus ja uudne oli vaadata reisipilte tahvelarvutist.

Mariann Roosla ettekanne “Aia kujundamise põhitõed ja – mõtted” oli väga sisukas, põhjalik ning emotsionaalne ning kuulaja sai ka vaadata erinevaid aiastiile power pointi esitlusest.
Taimekogujate aednike arvamusi kuuldes sai aru, et eksisteerib kaks maailma: on olemas aednikke, kes loovad ilu vastavalt kujundusest ja vaadetest lähtuvalt ning aednikke, kelle kogumiskirg võib ületada igasugused reaalsuse piirid. Kokku lepiti selles, et aiatöö ei tohi kujuneda nn. orjatööks ning aias toimetaja peaks leidma rohkesti aega ka oma ning teiste aedade imetlemiseks.
Mariann esitles lõpuks ka fotoseeriad aedadest, kus klubi liikmed on käinud.

Terje Luik, kelle aed sai alles hiljuti Eesti Vabariigi auhinna, jagas oma mõtteid ja kogemusi aiarajamisest kuni küpse kuid arenemisvõimelise aia kujundamiseni. Tänusõnadega meenutati Terje ema Laine Lepa elutööd aia loomisel ning ka saime teada, et Terje õed on kogenud aednikud.

Vahepeal vaadati erialast kirjandust ning tutvuti erinevate lillekataloogidega.

Õhtu lõpetasid Mariann Roosla ja Margus Maripuu muusikalise luulepõimikuga, milles esitati hingestatud looduse ja aianduse teemalisi oma kirjutatud loomingut.

Kõlama jäi mõte, et suvel võiks Mahtra omad külastada veel Eidapere kauneid aiavaateid ja tajuda Mukre raba ürgset jõudu ning Eidapere omad vastu sõidaksid ajaloolisele Mahtra – Juuru maile. Et osa saada sealsetest aedade lummusest.

Sildipilv