Archive for mai, 2012

Aiaklubiga aedu uudistamas

Pühapäeval võtsime endid toimetustest vabaks ja kütsime pealinna poole. Aedu uudistama. Esimeseks Tiia aed täis põnevaid leide ja vaateid.

Vesiroositiik leinapaju ja istuva tüdrukuga.

Idamaine teemaja voolava vee, kiviringi, istuva Budda, pügatud männi ja püramiidkirsiga. Vesilikud tiigis rahulikult oma elu elamas.

Õitses puispojeng ja kõik kohad olid sõnajalgu täis

Edasi läks teekond Tabasallu minitaimede kollektsioonaeda.

Suurel terrassil olid moldaiad.

Aed oli täis haruldusi, enda seemnest kasvatatud taimi ja kust iganes hangituid. Minivormid, sest suured ju aeda ei mahu.

Vahva oli selles aias see, et serviti püsti asetatud kivid moodustasid nagu väikesi kaljusid, mille pragude vahel tundsid end imehästi taimed. Kasutatud on ka killustikumultši.  Eeskuju on saanud perenaine Tšehhist. Sealt ka paljud taimeharuldused aeda on jõudnud.

Siin on Tatjana nuusutamas näsiniine võrratut lõhna, kuid samamoodi võib öelda, et teeb kummardust aia perenaise tööle.

Tiarellid kumamas läbi päikesepaiste.

Huvitav ja ilus.

Maja küljes olev talveaed ja kasvuhoone.

Lahke perenaine ei lasknud meid ilma kohvipausita teele ja peremees demonstreeris enda püütud hiigellõhet. Nii need hobid on, igaühele oma. Jäin selle käiguga väga rahule. Tõeliselt hingele.

Järgmine aed oli Laine Lepa loodud ja praegu tema tütrepoja pere hoolduse all edasi elav superaed.

Hästi hooldatud muru raamimas haljastus. Vaateid igas suunas, jalutamisvõimalused taimede vahel.

Maja äärses peenras kõik ühtemoodi valitud kivid.

Peenrad loodud kõrgemale ja teed-trepid läbimas neid.

Vaade ülevalt terrassilt. Vaata, kust tahad, ikka on ilus.

Parajasti oli oma kaunimas rüüs kollaseid võrseid loov harilik kuusk.

Suvine istumiskoht.

Pukspuuhekid raamistamas ülejäänud haljastust. Loob korrektsuse tunde. Kuna ümberringi on kaitsev kõrghaljastus, pole ilmselt probleeme ka kevadise päikesega.

Jugapuudest labürindid – pinnakate igatahes.

Harilik kuusk hoitud pügatuna vormis.

Vapustavalt ilus. Siin elab aedniku elutöö edasi oma elu. Kuna kogu aeg on hooldus peal, siis ei kogenud ka ülekasvamise tunnet. Super!

Kuna kõik aiaklubilised tuli ka koju viia, siis sai kollatud ka nende aedades.

Ebbe suured kivid ja kiviktaimlalilled pakkusid huvi ka ühele karvakasukale. Igatahes on tal aias maailmatuma suur varandus kivide näol.

Elve tulpide read ja muud värgid

Terje elamine keset kollast lõhnavat rapsipõldu kui oaas meres

Kontrastid

Kivid kaunis pitsivahus

Ikkagi maal ja talus

Mägi-võlupõõsas õitsemas

Rapsipõllud saatmas väsinud ja ilust küllastunud uudishimulikke. Ilu igas mastis ja formaadis.

OÜ Mari aed ja lillepüramiidid

24. mail sündis OÜ Mari aed, mis tegeleb haljastuse, lilleseade ja koolitustega. Äriplaan läks läbi ja ma sain toetusrahad peale. See on ime, sest auto ostu peale reageerivad nad kehvalt. Võtan seda kui suurt kingitust ja olen tänulik. Käesolevaks momendiks on kaubik ka välja valitud ja ma loodan, et kohe-kohe minu.

Aga aiandis sündisid sellised lillepostamendid Maardu linna haljastuse tarvis

Turkisime nii, et nimetissõrm oli kolm päeva haige.  Osa olid begooniate ja viltlehega, teised virkliisudega. Tahaks täiskasvanult ka neid näha.

Tallinna linnale läksid sellised tõsised

Sinine-valge-roheline. Sinine surfiinia oli praegu tooni andev, kuna oli kasvus kõige rohkem ette jõudnud. Küll see valge ka järele jõuab.

Lilleilu jätkub aga endiselt meetrite viisi

Olin oma Kõu-operaatorit prooviks välja vahetamas EMTi pulga vastu, kuid mida pole, seda pole. Levi pole. Igasugune suhtlus arvutiga oli kaks proovinädalat täiesti häiritud. Täna tagastasin pulga teenindusse ja pean oma kalli Kõuga edasi rahul olema. Vähemalt töötab.

Lilleseadevõistluste töid näeb siit http://www.aialeht.ee/news/aialeht/fotod/article.php?id=64437428#!/14025653/pilt.delfi.ee

Sääsehirmu vastu

Kohati mulle tundub, et mõõdunud aegadel, peale selle, et muru oli rohelisem, oli ka sääski vähem. Neid on ikka nii paksult, et kui suu lahti jooksma kukud, võid õhtusöögi ära jätta. Ja mis sa muud praegu teed, kui jooksed võilillejooksu. Igatahes selleks, et olemisest mingitki mõnu tunda, tuleb meetmeid kasutusele võtta. Eelmisel aastal nägin naabrimehe pealt ära, et on võimalik ka rahulikult asju ajada.

Ei vehi ta kätega ega tõmble igale poole. No natuke naljakas on ainult. Olevat Säästuka kraam. Peenrad olid ka kõik korralikult puhtad, mitte nii nagu sääsehirmus tegelastel.

Ega midagi, sel kevadel hoidsin silmad lahti, kui Säästukas käisin. Vaatasin teisi riiuleid ka. Ja ära ma tõin vot sellise asjanduse

Mannekeen seest puudub, sest teeb pilti parasjagu. Aga ole sees kasvõi päevitusriietes, toimib küll. Minia küll vaatas eile vähe imelikult, et ämm on päris sassi tõmmanud, aga ma rääkisin temaga vähemalt rahulikult, ei tõmmelnud. Nii et soovitan soojalt – aiatööd saavad tehtud probleemideta. Made in China aitab meid 7,99 eest.

Kevad on imeline

Ta on tulnud juba päris mitmeid aastaid, kuid pole siiani suutnud tüüdata. Igal aastal ootad teda, eriti talvepimeduses. Ta toob endaga kaasa nii palju tärkamisi ja ilu ja lõhnu. Ta äratab sind ennastki. Kevad on see tegelane, kellest ei ole võimalik kunagi tüdineda.

Nagu mälestus suurest lumehunnikust valendab keset õue tuhkurenela “Grefsheim” õiekuhi õhtuhämaruses. On ikka uhke küll.

Käib pidev niitmine, et peita ära see päikseline võililleväli, mis vägisi muru asemele tahab tükkida ja kõik teised kaunitarid oma kollasele allutada proovib.  Kui kunagi pensionile jään, võtan juurimise ette.

Ilu ja tohutu töö käivad käsikäes.

Eile käisin oma kaks aastat tagasi projekteeritud istutusala Sadolini territooriumil kaemas. Säras seal nurgas ning tundis end hästi.

Teine samade taimedega, kuid korrapärane, on teise nurga taga. Tore on vahel kohtuda.

Löövad õnnesoovi kellad

Täna on sünnipäev Katrinil.

Sünnihetk sul helge antud
õitemerest oled kantud
Tärkav loodus lisab boonust
päiksesära annab soojust
Õnnelik sa oled, naine
sõuad kaunilt elulainel
Aidata sa kõiki püüad
elurõõmu sisse söödad
Minu poolt toob miljon kella
sulle õnnitlusi hellalt.
Lisaks soovin õnne, edu
olgu väsimatu vedur,
mis sind edasi siit kannab
sulle kõiges lootust annab
Leia üles rahapajad
kõik need salajased rajad
rahuldust mis sulle toovad
armastust ja rõõmu loovad.

Miljon kella ootab teda

kolmikvärv on päris kena

Lõhnalummuse päev

On lõhnalummus haardesse sind võtnud

ja mängib tundemeeltel kirglikumat viit.

Nüüd loodus sind on noorusega köitnud

ta puhkemistes naudingute liit

Sa joovastud, kui õiteilu märkad

aina uued leiud vaimustavad sind

Sa isegi taas elule nüüd tärkad

uut jõudu andmas Maaema pind.

Tulpides on koondunud kõik värvid

neid erksaid lilli täis on koduõu.

Kas taastavad nad sinu väsind närvid

ja rõõmuga on täitumas su põu.

Käisime aiaklubiga Iivi aias värve kaifimas. Saabusime tulbipeole. Nartsissid olid juba tagasi tõmbumas.

Juba aeda sisenejat tervitasid värvilised read.

Perenaisele meeldivad hiigelsuured õied ja nii oli ta oma hoolealuseid kolm korda sel kevadel väetanud. Olid üleväetatud ja üleloomulikult suured õied.

Enamus uhkeldas õieiluga, see-eest teised võtsid lehed ka appi.

Valge ja veel valgem.

Nooruslik roosa

ja veel roosam.

Paksud oranžid ja kollased

saledad lillad.

Sekka siniseid kobarhüatsinte

ja nartsisse

igas mastis.

Värvipõllud ühte pidi võetuna

ja teistpidi võetuna.

Külluslik värvikirevus.

Rahutu, rahutu. Tundub, et mu veres on ülekaalu saavutanud saarlastest esivanemate halli mere üksluise värvigamma ja avaruse igatsus. Kes aga värvinarkotsi naudib, saab siin laksu kätte.

Sekka Tamaara saadetud pilte ka enda aiast

Head lõhnalummuse päeva! Ja mis päeva üksi, lõhnalummuse aega ikka!

On toomingatel avanenud õied

Nüüd õitseb toomingas

ja kägu kukub taas

On mõrkjat lõhna täis

kõik õued, aiad, aas

Su aiateedel lillenupud reas 

kummardamas sulle oma pead

Neist metsikumgi imeilus näib

ta kaunidusest pilk mul üle käib.

On õhtul aga hoopis omad lood

soe vihmasabin lõhnad välja toob.

Nüüd parimat parfüümi tunda võid

kui kaselehed lahti ennast lõid.

Ja lõhnab maa ning vaikus võtab võimust

on kevadjoovastus su üles leidnud just

Pikk ja külm kevad

Ikka on külm ning hommikuti on maa valge. Loodus aga areneb ja avanenud õied püsivad kaua kaunina. Rohelise erinevaid värvitoone annab nautida ja mahe leheroheline on nii nooruslik ning hurmav. Nartsissid ja tulbid õitsevad pikalt, priimulate erinevad toonid annavad aias värvi juurde ja mõjuvad pika värvivaese perioodi järel kirgastavalt. Linnuperel on sehkendamist palju ja laulukoorid tegutsevad. Kägu kukutab pidevalt, vaid öösooja kuulutajal ööbikul pole siiapoole asja.

Kontpuuhekk on peale kuivanud okste väljalõikamist hõre ja paistab läbi. Kilptäi on teinud hoolega oma hävitustööd. Kaalusin ka päris heki noorendamist, kuid leidsin, et nii on parem. Vett on ikka veel nii palju, et maapind vajub jalge all. Ime siis, et taimed oma parimat poolt näitama ei kipu, hea, et eluski. Okaspuud küll hästi edeneda ses külmas ja märjas ei taha. Olin “Blue Arrowi” suhtes lõplikult otsustav ja tänasin teda viimast korda minu aias olemise eest. Istutan lehtpõõsad asemele.

Parim maiuspala tigude armeele on upsujuur. Eelmisel aastal ei suutnud ta ennast tõestada, sest teod jõudsid ette. Tänavu olin enda meelest eriti valvas ja sorry küll, poetasin neile mõned graanulid söögiks. Poisid polnud aga vedelate killast – ronisid bergeenia lehti mööda ja kukutasid end upsujuurele õhuteed pidi kaela. Ikka on lehed rikutud, kuigi taimed veel alles.

Põõsaste -puude all ilutsevad ülaste erinevad sordid

Suureõieline

topeltõieline

Sinise- ja roosaõielised on kidumad õiterohkust näitama.

Pojengid on ilusad tärgateski, sest nende võrsete värvitoonid on erksad purpursed. Samuti on ilusad looduslike tulpide pungas nupud.

Päevakorrale kerkisid uniohaka taimed, millede juure tõmmis pidi olema heaks raviks borreleoosi puhul. Juured tükeldada, valada üle viinaga, jätta paariks nädalaks seisma ja tarvitada 2-3 tilka sisse võetuna 3 korda päevas. Pidi aitama ka teiste liigesehädade korral. Igatahes käib operatsioon uniohakas, et minul liigselt laiutavad taimed jõuaksid Tartumaale Mikk Sarvele. Hämmastav ikka, kui paljude abiliste otsas me kõnnime. Igatahes vaatan ma seda tüütut taime hoopis teise pilguga ja loodan tast ise ka sel aastal abi saada.

Terve eilse päeva punnisin äriplaani täpsustustega, nii et pea suitses. Kui nüüd eitava vastuse saan, tuleb jalad seinale lüüa ja eeltööd tühistada või mis?

Lähen parem välja labidatöödele.

….

Ei ma pole õige naine,

peenrad vähenevad kainelt.

Siit ja sealtpoolt lühendamas,

taimi kokku lähendamas.

Tööd ei viitsi teha nii

tahan olla rohkem prii.

Oi, see patt mu hingel püsib

rohkem juurde ära küsi.

Kevadtundeid

Maikuu külmad kevadilmad

vesisekski teevad silmad.

Sooja kontidesse sooviks

päikest võttagi siis prooviks.

Mõnu tunneks mahedusest

kevadilma vahetusest

lillelõhna lummusest

ja lembetunde hullusest.

Priimulaid nüüd igas mastis

vaadelda võid omas lastis

Hüatsindi lõhnalummus

ajada ju võiks sind hulluks

kraad kui rohkem sooja oleks

lõhnaga probleeme poleks

See-ees õisi naudid pikalt

soojas kaoksid õige vilkalt

Pisitillukesed nartsissid

päiksesära toovad maha.

Mida hing sa lisaks tahad?

Varsakabjad löövad tuld

peagi soojaks läheb muld

Vullrohi nurgas ruulib

üle tumbata nüüd proovib

Nabaseemik sinisilmselt

lihtsaid õisi lisab ilmselt

konkureerib meelespeaga

meenutada tasub heaga

Lõokannus kannust teenib

mitmes kohas ennast proovib

Suguvend on õige äge

kollane  täis on oma väge

Siia-sinna ennast setib

õige paik ei temal kehti

Pudrupada aianurgas

kuldseid õisi aina tootmas.

Aednikul nüüd silmad maas

korda lüüa püüab taas

Siblimas võid teda näha

mida muud ta tahab teha

http://www.lillefestival.tallinn.ee/ näeb infi saabuvast ja möödunud lillefestivalist Tallinnas.

Teine Läti päev ka

Kõigepealt peaks ütlema, et esimene kägu, mida sel aastal olen kuulnud, kukkus mulle Lätimaa õhtul – õnnekägu. Ööbik laksutas ka ja kirsid õitsesid.  Nii mind siis väga ei erutanudki päevase meie käo kukkumine. Aga juba on meilgi.

Järgmine päev kulges algul Riias.

Vanalinn oma uhkete majadega läbisõidul.

Lõbusate ja säravate abstraktsete kujukestega südalinnas.

Rohetavate haljasaladega.

Sihtmärgiks oli aga Riia botaanikaaed, mis ülikooli hallata. Kahjuks peab tõdema, et hooldavate käte puudus andis tunda seal nüüd küll. Erilise elamuse tekitasid aga õitsvad magnooliad.

Olime täielikult nende lummuses.

Suured lõhnavad õied.

Puud olid pulmaehteis.

Pargi alune oli täis õitsvaid kevadlilli – vabalt tundsid seal end koerahambad, ülased, püvililled, lõokannused jm.

Kiviktaimlas õitsesid kevadikud.

Puudeallee.

Lätlased armastavad kujukesi parkides ja haljasaladel.

Puude ja põõsaste vanus botaanikaaias on väärikas.

Möödavilksatav linnapilt.

Edasi viis teekond Baltezersi puukooli.

Männimetsaalune, puhas ja korras puukool, rikkalik valik, rohkesti rahvast ostmas.

Näidisaed on korras ja nauditav.

Eerika sortide õitsemine.

Männimets oli korrektne ja hea taust aiale.

Majad peitumas haljastusse.

Väga väärt koht ja ilus ka.

Lõunatasime teeäärses restoranis ja tundsime end valgete inimestena.

Rookatused, puit ja kivi, kaunid vaated, hea haljastus.

Vaade ülevalt rõdult.

Roomavad kadakad tunnevad seal end imehästi.

Küülikutemaja oli samas stiilis ja sealsed elanikud näisid elu nautivat. Tagapool oli veel laste mänguväljak. Täiskomplekt.

Muide, ühe künkaosa haljastuses oli kasutatud magesõstarta lausistutust. Täitsa mõjuv.

Läti reis oli muljeterikas ja oli väga hea otsus viibida kodust eemal 2 päeva – nägi rohkem ja kondid-käed said ka 2 päeva puhkust.

Eesti piirides peatust tehes sattusime sellisesse võrratusse paika

Matkarajad keset vaheldusrikast maastikku viikingite mail ja sisalike päriskodus.

Rahulolu käidud teest ja lätlaste õnnekäo kuulutusele lootes aiatöödega edasi.

Ah, et kas ja mis ma ikka ära ka ostsin sealt Lätimaalt? Aga kuidas siis muidu. Thundbergi kukerpuud “Orange Rocet”, “Green Carpet”, “Erecta”. Jaapani enelad “Golden Carpet”, “Maria” ja pihlenela “Sem”. Koerahambaid ka. Ühesõnaga, tagasihoidlikult.

Sildipilv