Reede hommikul kell 5 väljasõit, uni silmis ja ootusärevus südames. Esimene suurem aiareis aiaklubiga sai tehtud sel nädavavahetusel Sigulda taimelaadale. Mõnus laat ja mõnus reis. Nalja ja naeru kui palju, taimemaailmas olemist ka. Lisaks 2 tõelist kevadpäeva juures – Lätis olid kased helerohelises rüüs, kastanitel suured õienupud ja lehed omandanud oma kuju. Ilmad soojad ja päikesepaistelised, lätlaste hooliv teenindus ümbritsemas. Ei muretsenudki kahaneva rahakoti pärast –  silmad said rahulolu täis. Maarika auto järelkäru taimelapsi ka.

Ega sest melust ühe pildi järgi nii väga aru saagi – tähtis ikka kohalkäik ning oma silm.

Puuriit missugune!

Lõke ka.

Ja laevad.

Täidisõielised elulõngad. Kui taim ei õitsenud, olid sildid-pildid kõik juures, mis oli väga hea kiireks ülevaatuseks. Veidi üllatav oli see, et noored lätlased enam vene keeles ei suhtle. Ennevanasti olid nad sel alal eestlastest ees.

Tuttav ratas – ülevaade missugune!

Laadad on üks tore koht kokkusaamisteks, ka üllatuslikeks. Nägin oma blogi-uudistajat Helit silmast silma. Tervitus talle tänasel päeval ja taas tõdemus, et maailm on ikka väike koht ning kõik tunnevad kõiki.

See järgmine pilt on veidi tähenduslik, sest just seda kaunist parki sõitva bussi aknast pildistades käis põlvest läbi raksatus ning minust sai kergelt lombakas. Selge märk, et tuleb oma eluga edasi minna ja mõnulemissoov peas unustada. Park ise aga ilus ja põnev.

Lõbusad jalutuskepid ning rõõmsad võõrasemarattad.

Just seda väikeseõielist võõrasema sorti oli väga palju haljastuses kasutatud.

Taimekooslus jaapani enelate ja hortensiatega laadaplatsi vahetus läheduses.

Esimene päev oligi puhtalt laada päralt. Ööbimiskoht oli veidi linnast väljas ja vägagi soovituslik teistelegi.

Puittare laes  lillekimbud rohkearvulistest pulmadest selles ruumis ja seintel perenaise isa joonistused.

Väljas kiiged, lõkkekohad ja peoplatsid.

Tünnisaunad ja muud lood.

Õhtul degusteerisime Reinu toodud saksa veine ning lätlaste laadal müüdavat.

Hommikusöök üllatas rohkusega. Väga hea oli rahvuslik puder, pannkoogid ja 15 varianti oma tehtud moose (sealhulgas ka roosi kroonlehtedest ning üks variant ebaküdooniast kreeka pähklitega), puuviljad, juustude-vorstide erinevate sortidega, oma küpsetatud sooja leivaga ja mis kõik veel. Elasime kuninglikult.

Päike särab taevas ja uus päev nõuab oma osa. Aiaklubi järgmise päeva muljed saavad kirja siis, kui mahti saan. Aga need olid võrratud.

Comments on: "Ei saa me ilma Lätita" (4)

  1. Milline ilus kirjatykk, paistab, et pankrotis L2timaal on ikka veel tegijaid ja raha, samas kui eduliselt ja arenenud Eestimaalt k6ik, kellel t88riist k2es seisab ja lapsed kooliraha vajavad, yritavad jalga lasta:P eriti on see n2ha Pealinnast kaugemas maakohas elades ja sealset/siinset mandumist oma silmaga n2hes…
    T6siselt – Sinu fotojutustus oli kena ja reisiisu 2ratav. Aga nii, nagu ma ka eestimaal ei k2i laatadel, vaid kylastan oma lemmikaiandeid ja puukoole, siis tuleb ka L2timaa aianduslike uudisasjade juures samasugust eelt88d teha.
    Ait2h Sulle reisimuljeid jagamast, nagu n2gid, tekitas see palju h2id m6tteid:)

    • mariaias said:

      Seda, et Lätimaa on vaesem, kui meie oma paljukiidetud majanduse juures, oli tunda, silmaga näha. Kuid kas meie kodust-ära-olemise-tuulutamisel tundus nii, et inimesed olid oma sõbralikkuse säilitanud või oligi see nii. Me ei tundnud viimse naha koorimise tunnet.

  2. Kirjutaja Ka said:

    Vaimustav sõit! Aina rändad siia-sinna.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: