Archive for detsember, 2012

2012 in review

The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2012 annual report for this blog.

Here’s an excerpt:

4,329 films were submitted to the 2012 Cannes Film Festival. This blog had 54 000 views in 2012. If each view were a film, this blog would power 12 Film Festivals

Click here to see the complete report.

Mis siis muud, kui tänud, kes on viitsinud lugusid lugeda ja pilte vaadata. Tuleb aga tõdeda, et üha vähem on mul millegipärast midagi öelda ja üha vähem on ka blogisse piilujaid. Ja seda, mida oleks öelda, ma kirja ei pane – liiga isiklik. Midagi peab jääma ka endale. Pealegi kisub aiablogist vägisi ära millekski muuks.

Aga, tänud aiaklubile, sest meie tegemised on tekitanud kõige rohkem huvi sel aastal. Paljud on meiega järelreisi teinud. Tänud ka teistele aiablogijatele, mõnusatele aiaelu kirjapanijatele, kogemuste vahetajatele. Tänud ka kommenteerijatele, kes blogi elusana hoiavad.

Aasta on olnud huvitav. Hoopis teise näoga, kui seda oli eelmine ja teiste kogemustega.

Kõigile ilusat aastalõpumelu ning imelisi kogemusi hingele uuel aastal!

Ilm on läinud sulale.

Aasta lõpp

Detsember on tulnud lumiselt ja loonud nii palju ilu me ümber. Aeg näib  seisvat. Toimumas pole nagu midagi, vaid suur rahu on laskunud maale. Täiskuu tekitas öötundidel müstilist valgust ning sundis kasuka võtma ning välja minema seda ilu nautima. Nii me siis naabri kassiga koos kuu poole õhkasime. No ega ma ei tea, kas just kass ka õhkamas oli. Tal võisid maisemad tegemised plaanis olla.

Täna lisandus päike. Mis sa hing veel sest talvest tahad. Täispakett käes. Ja ilm kõik alles ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Talvetaat on tekitanud lumetupsud kontpuuhekile.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Möödunud päeva hommikune päikesetõus värvis taeva sinise ja helevioletseks. Nii ilus, nii ilus. Ja ilus aeg muudkui jätkub, justkui kompensatsioon vihmasele suvele, porisele sügisele, pimedale ajale. Päev astub kukesammudega valguse poole ning aasta 2012 on kohe otsas. Mida on toomas uus?

Jõulutervitused

Jõulutervitused teile

kõik need, mida pakin reele,

tuisuga on kiirelt teel,

õnne toogu lisaks veel.

……….

Tuisul omad tantsulood

keerlemas seal üheskoos

võluhaldjad, metsamoorid,

päkapikud, inglikoorid,

metsavanad, nõiamoorid,

igasugu ühendkoorid.

Sisemine laps kui ärgand

kõike neid sa ümber märkad.

Soove täitmas sinu loos,

on nad tulnud üheskoos.

Mis siis muud, kui pane kirja

enne veel, kui lõpuks hilja

unistused, salasoovid

kõigest, mida hinges hoolid.

Uskuda sul tuleb veel –

kõik on sinu poole teel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Võlumaailm

oli see tõesti, mis Polina meieni tõi. Väga hea õhtu ja esineja.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sõnumid, mida ta edastas, olid nii positiivsed, et olen ikka veel selle lummuses. Lisaks pillilood. No tõesti, kel vähegi tekib soov midagi hingele saada, tasub Polina esinema kutsuda. Juba praegu keerleb peas soov teda veel kord kuulata. Nagu tuhande ja ühe öö muinasloos. Lisaks Maarika loodud tulede võlu muinasjutuvõlu toetama. Super!

Muinasjutu võlu ja vägi

76712_433261726737248_1773456187_n

Teisipäeval on taas pärimusõhtute sarja üritus – muinasjutuõhtu antropoloog Polina Tserkassovaga. Polina mängib puhkpille  ansamblis  Tane Mahuta ja neid, mida ta käsitseda oskab, on rohkem, kui näppude peal kokku lugeda jõuab. Näiteks prantsuse torupill, plokkflöödid, svirel, švii, birbine, ocarina, crumhorn, kalimba, sõrmesimbalid. Enamasti tegeleb vanamuusikaga, kuid ka jazz ja folkmuusikaga. Esinenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel Euroopas alates 2003 aastast ning erinevatel perioodidel mänginud ansamblites Virre, Linnamuusikud, Rondellus, Triophonix, Licentia Poetica, Merkaba. Ta on loonud muusikat erinevatele etendustele Vene Teatri ja Uus Vana Teatri jaoks. Antropoloogina tunneb huvi heli- ja meelteantropoloogia vastu. Isiksusena on ääretult armas ja kütkestav.

Pea igas muinasjutus on sees mingi sügavam tõde, oluline tähendus,  mis kuulaja hinge puudutab, vihjab mingil kombel. Teeb paremaks, targemaks. Mäletan lapseeast, ja mitte ainult, oli mu lemmikraamatuks Imeflööt. Võisin teda lõpmatult lugeda ja tegelastele kaasa elada. Kohati ennastki tegevuse sisse paigutades.

Aga mis on vägi?

“Eesti rahvausundis on inimese olemusega seotud kolm väga tähtsat mõistet – vägi, vaim ja hing. Eestlaste arusaam endast kui inimesest ja ümbritsevast maailmast kujunes välja aastatuhandete jooksul, sisaldades endas eripäraseid kihistusi ja mõjutusi.
Väe võim ja abi
Umbes 6000 aasta eest hakati siinmail arvama, et inimeses paikneb eriline vägi, tänu millele oskab inimene läbi elu minna. Selles tähenduses on „vägi“ uurali keelekihistusse kuuluv sõna. Meie folklooris on tavaks uskuda, et väe eest tuleb hoolitseda ja väe suurus mõjutab otseselt inimese heaolu. Väge võib mõista jõuna, energiana, mis avaldub kord ühtviisi, kord teistviisi, ja on erinev paikades, olendites, asjades. Kui vägi keha hülgab, siis inimene sureb.
Väge saab edasi anda nii halva kui ka hea sõnaga. Halb sõna neab ja hea sõna abil antakse edasi energiat. Vägi teeb laulust loitsu ja võib viia teisele teadvustasandile.”

http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=3926&op=lugu

Kas pole see sama, millest praegugi räägitakse: kõiges on oma energia. Positiivne loob ja negatiivne lammutab. Sind ennast ja sinu ümbrust. Vaata, mida kasutad.

Jõulupuud pildistamas

Täna alustasin oma põhitegevusi varem, et jõuda kultuurimajja jõulupuud pildistama. Oligi teine oma olemust täiustanud ning uhkemaks läinud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Prožektori erinevat värvi valgusvihud lõid seelikusatsi eriliselt särama. Lisandunud lõngast mummud andsid samuti pidulikkust juurde.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ma arvan, ma lähen sinna veel üks kord, sest lava täiustub pidevalt ning täna liikusid  ees ootava ürituse organiseerijad liiga kiiresti ühest punktist teise. Jäid minu pildistamist segama. Või kumb  siis nüüd keda. Hohoo. Aga veel arvan ma, et tegemise rõõm on ikka kõige suurem rõõm ja andes teistele, teed sa tegelikult kingituse iseendale, iseenda hingele.

Täna oli mentorklubi viimane üritus.  Jälle kahju, et otsa sai. Iga selline koolitus on niivõrd põnev ja seltskonnad vennastuvad, et iga kord on kurb lahku minna. Ma ei tea, mis fenomen see on. See on juba siis kolmas koolitusseltskond, kes lühiajaliselt koos, laiali minna ei raatsi ning on vaid head meenutada. Ja ega selle drenniseltskonnaga ka teistmoodi pole. Ees ootab küll vaid pikemaajalisem paus jõulude tõttu, kuid ongi tunne tühjem sees. Vaid üks lahkumine on mind rõõmuga täitnud ja see oli siis, kui poeukse enda järelt kinni panin.

Karinile

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Müstilisel jõulukuul

õnnesoovid jälle suul.

Pimedaimas ajas sündind

sära enda ümber kõnnib.

Taimemaailm peibutamas

õiteilu heidutamas

muidu kindlameelset naist

kõnnib sinna, kus viib vaist.

Ilu enda ümber loob

kangasse ta lilli koob.

Rahu nõnda hinge poeb

aed kui jälle puhtaks soet.

Kastepiisad tervist toogu,

härmalõngad hardust loogu,

puud need kummalisel moel

sulle ikka olgu toeks!

Rõõmu jätkugu sul ilmast,

igast lillelapsesilmast!

Armastust ja küllust lisaks

Sulle ikka soovin visalt!

Sildipilv