Koolipäev Luual

Teisipäeval võtsin ette harjumatult pika reisi Luuale, et osaleda Saksa  tippaiadisaineri Peter Bergi koolitusel “Disainistrateegia ja turundus”. Ette öeldes: võrratu päev ja loeng. Aitäh, Raili, et seda organiseerisid!

Kuigi Luual ei olnud veel jahtunud mu kursakaaslaste jalajäljed ja ühed käisid sel päeval lausa mu kõrval, on seal vahepeal tõesti palju muutunud. Palju on remonditud, uuendatud, ilusamaks, kaasaegsemaks läinud. Võimalused õppimiseks on suurenenud. Kasvõi vahetuskohtade ja praktikate näol euroopa parimates aiafirmades. Vaid õpihimuliste arv on kahanenud nii, et mõned grupid jäävad tühjaks. Minu jaoks lausa uskumatu, sest see on ju nii huvitav ja palju andev ala. Peale raha muidugi. Töötegemine ju hooajaline ning firmasid külluses, kes kõik jahtimas rikkaid kliente. Saksamaal on paus vaid paari kuune tänu soojemale kliimale. Sel ajal, kui meie siin igatseme, et jääpurikad ükskord ometi tilkuma hakkaksid, on neil juba tipphooaeg. Detsembris saavad veel istutada, sest puud-põõsad jõuavad juurduda küll.

Saksamaal jagatakse töötegijad kolme gruppi: A on need, kes firmas tavaliselt koormat veavad, B on need, kes kaasa jooksevad ja C on sellised, kes vankri otsas istuvad ja A-l vedada lasevad, ehk pidurdajad. Ideaalfirma pidi olema see, kes leidnud endale võimalikult palju A töötajaid ja mitte ühtegi C-d. Komplimendina lasi mõtte lendu, et siit Eestist võib veel leida hulga A-sid, kes sel ajal, kui meil veel hooaega pole, kogemusi neile omandama võiksid tulla. Oleks noorem…

Firmade valimisel, kuhu minna, tuleks eelistada horisontaalse struktuuriga firmasid, neid, kus juhte võimalikult vähe ja need, kes on, teevad ka ise tööd. Õhkkond neis parem ja tulemuslikum.

Et mis siis õpetavad ühte head aiaarhitekti? Elu ise, kliendid, raamatud, reisimine. Ja parim töövahend on hea silm. Tema jaoks on tähtis see, mida näeb ja tunnetab kohapeal. Kohavaim. Loob aedu, kus aed on siseruumiga kooskõlas ja lähtub maja arhitektuurist. Tähtsuse järjekord on ruum, vaated, vaatenurgad, proportsioon, vorm, värv ja siis materjal. Loob aeda juurde uusi ruume, mis laiendavad siseruume.  On arvestatud horisondiga ja vaatega taevasse.

Jälgida tuleb proportsioone: nii pinna, terrass ülejäänutega, erinevate pindadega. Kandilised vormid maja juurde. (Väljend: kui arhitektil ei tule midagi pähe, teeb ringi). Taimestik sinna juurde toob pehmust, teeb teised vormid.

Kui lased palju kliendil valida, siis milleks  talle professionaali? Kirju on tema mõistes sõimusõna. Oleneb ka maast, kus elad.

Suurte kivide taustal tulevad hästi välja taimed. Roheline kõige tähtsam värv. Tema õite lemmikvärvusteks on taeva värvid- sinine ja valge. Valgus ja vesi. Maja juures taimed vormilised, taga vabad. Leida tuleb ülekäik loodusesse.

Sa oled aednikuna nii hea, kui head on sinu partnerid.

Klientide valikul on tähtsaim see, et ta peab armastama aeda. Kui auto on kliendil esikohal – pole õige klient. Baasväärtused ühised. Väga oluline on meeskonna areng.

Ka jaapani aedadest oli juttu. Tema tõdemus: ei pea ehitama nii nagu Jaapanis, vaid nii, nagu jaapanlane ehitaks siin, Eestis. Palju õppinud jaapanlastelt, eelkõige kivide mängu.

Puud lõigatakse nii, et haavu pole näha, kuigi transparentsed.

Seda, kas aiastruktuur hea, saab teada talvel.

Trendiks on looduslik aed, maastiilis aed. Heade aedade saladus: leitakse lihtsaid materjale või siis käiakse sellega pillavalt ringi. Ideaalvariant – puhta jalaga käid aias kivilt kivile. Ja see oli tema aedades nii loomulikult lahendatud. Tema tööd olid lihtsad, vormilised, mõjuvad, kvaliteetselt teostatud. Taimmaterjali valik oli tagasihoidlik, see-eest valitud seisukindlad, võimalikult kaua atraktiivsed, pikaealised, võivad olla hea sügisvärviga, sobivad värvipilti.

Parim, kui leiad oma tee.  Õpi loodusest, kuidas kokku panna. Ja võta vastu otsus, et ilm on sinu sõber.

Tema enda koduleht www.gartenlandschaft.com . Välja andnud raamatud “Moderne Gartenarchitektur” (2010) ja “Naturstein im Garten – Das große Ideenbuch” (2012).

No igatahes väga väärtuslik päev. Oma endiste õpetajatega oli ka mõnus kohtuda. Tulid nagu koju.

Kogu selle pika sõidu ajal oli emotsioon: kas Eestimaa on välja surnud? Alates Türilt võisid vabalt kiirust juurde lisada, sest tee oli igas suunas vaba. Mis toimub?

Üks küsimus on mul ka: miks märgib arvuti kõik võõrkeelsed kommentaarid rämpspostiks? Mõni on nii ilus, et ei raatsi kohe kustutada. Silitab meeldivalt pärisuunas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See pilt on tehtud enne sööklasse sisenemist, fuajees. Looduslik ja selle imitatsioon kõrvuti. Ilus.

Comments on: "Koolipäev Luual" (10)

  1. Kirjutaja Ka said:

    Nii hea on lugeda positiivset hinnangut. Vaata, tavaliselt ju eestlane kiita ei oska, ei taha, ei julge

    • mariaias said:

      Aga see on ju tõsi, et oli hea. Olen avalik naine ja ei karda välja öelda seda, mis mõtlen. Meid oli seal koos igasugu karvaseid ja sulelisi, nii televisioonis nähtuid, kui suurte aiafirmade bosse. Pole näinud tõesti ühtki kommentaari, kuigi jäädi rahule. Kiitmisega ollakse kitsid jah. Aga positiivse esiletoomine suurendab positiivsust ja head tunnet su sees ning teises. Tavaliselt takistab teiste kiitmist inimese ego.

  2. Oot, mis tähendab “oleks noorem”?
    Aga võõrkeelsete kommentaaride koha pealt on arvuti ilmselt targem kui Sina, usalda teda ja hoiad arvuti hoolduse ja remondi raha kokku! See kõik on spämm, olgu ta ilus või mis 🙂

    • mariaias said:

      “Oleks noorem” seda tähendabki. Siis põrutaks kohe praktikale välisriiki. Praegu terendab ees kuldne pensioniiga. Milleks pingutada? Või olen end mugavustsooni sokutanud? Niigi võib peagi kirstu siidvoodri täiendkoolituste diplamitega vooderdada. 🙂
      Spämmi koha pealt kahju. Mõni nii ilus. Vat see on nagu nooruses – ilus poiss on ikka kõige etem. Pärast oled hädas, kuis lahti saada. 😦

  3. Kas vanainimesed ei tohi siis praktikal käia? Käivad ju igasuguses eas inimesed näiteks tippkokkade juures õppimas väljamaal või siis tudeerivad kuskil kaugel, kuidas mingit taigent teha. Ma võtaks seda asja pigem teistpidi – noorel aega elus õppida küll, aga pensionieelikul nii palju aega ei ole ja sellepärast need vanemad inimesed peaksid olema kõiksugu koolitustel ja praktikatel eelistatud 🙂

  4. Mis mahtumisse puutub, siis selles koolis, kus ma paar aastat tagasi käisin, ütles üks õpetaja, et meiesugused keskealised on nagu anumad, kust ühest otsast võid küll teadmisi juurde valada, aga teisest otsast voolab kohe teist nii palju minema. Enam ei mahu, noh 😉

    • mariaias said:

      Huvitav, huvitav. Jäin kohe mõtlema. Mul on küll vähemalt õpiisu suurem, kui nooruses. Igasugu asju uuriks ja puuriks ja kõik tundub nii põnev. Nooruses olid peas hoopis teistsugused mõtted. Koolides vaatan ka, et kuidagi päris ok kukub välja. Aga võib sellepärast nii näida, et igasugune elukogemus toetab õpinguid. On, millele toetuda. Päris hiina keelt vast küll oleks keerulisem omandada, kui noortel. Teiseltpoolt jälle – selle teadmiste hulga juures, mis sisse on topitud, võiks küll pool professorit juba olla, aga pole mitte sinna poolegi. Voolab ilmselt maha siis tõesti. Noh, hoian end huviga vähemalt elusana.

  5. Aitäh jagamast, ise olin sel ajal tervisega kimpus.
    Aga see, et aiandust õppida ei taheta, ongi ilmselt ikka majanduslik küsimus. Noored ei taha õppida eriala, millega ei saa ära elada. Muuseas mitte ainult meil, inglise aiaajakirjadki on viimasel ajal täis muret, et noori ei tule peale, sest palk on nii väike.
    Ise läheks küll mõnda teise riiki mõneks ajaks praktikale. Paraku pean minagi selleks, et endale taimefirmat lubada, hoopis teise eriala palgatööd tegema.

  6. Talv on meil pikk ja sel ajal tööd pole või on vähevõitu. Seda tööd tehes tuleb stabiilsusele kasuks, kui teine töö kõrval olemas. Kurb jah. Aga praktika välisriigis oleks igati kasulik, kasvõi kogemuste kogumise mõttes.
    Nii lilleseade, kui ka haljastus on mul olnud sellised alad, mis on ilusad ja täidavad hinge, kuid mitte taskut. Paradoks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: