Kevadpühad tulekul
Ülestõusmispühad, munapühad, kiigepühad – heal lapsel mitu nime Rõõmupidu tärkavale loodusele ja elu sünnile. 31 märts on sel aastal vanade eestlaste järgi püha, kus värvitakse mune Magajad äratatakse urbides st pajuokstega kergelt nüpeldades, et virkus ikka majas püsiks. Enne päikesetõusu (5.53!) pestakse silmi värske puhta veega, et saada virkust, jõudu, tervist, head jume. Vette võis panna ka pajuurbi või hõbedat. Päike tantsib tõustes ja minutiks läheb kaevuvesi magusaks. Nii et mahamagamise põhjuseid pole mõtet otsida. Kes maha magab, sellele tõmbab vanatühi ruunanaha silmile.
Kiikumine sel päeval on oluline, sest peale mitmete hüvede andmise tagab ka selle, et kihulased suvel ei ründa.
Märksõnadeks sel päeval munad, tibud, jänesed, pajuurvad, pesad, suled, roheline muru. Värvid puhkeva lehe roheline, päikesekollane, valge, helge.
Loomismüüt räägib, et munast tekkis maailm; tähed, kuu ja päike. Ka paljude rahvaste jumalad tekkisid munast. Eestlastel haudus salapäraselt karjateelt leitud munast välja Ilmatütar, kes läks hiljem tähele või kuule mehele ja hakkas maailmaservalt üle ääre helkima. Muna leidjaks oli Salme, kelle nimi tähendab päikese tütart. Muna- loomise algus. Tibud – elu algus, sünd. Lihavõttejänesed, sigivuse sümbolid, toovad korviga maja lähedale mune ja šokolaadikomme, nii et värav tasuks lahti hoida. Lapsena oli see mul tõsiseks teemaks ja ega nad tulemata ikka ei jäänud ka. Kuigi tulemist ei näinud, oli korv värvitud munade ja šokolaadikommidega trepi peal.
Pajud on vanade egiptlaste järgi rõõmu, hiinlastel aga ilu sümboliks. Noortest okstest valmisid nõidade luuad ja okstest sai parimaid võlukeppe. Paju kuulub Kuu alla ja on seotud vee, naise ja viljakusega, sünni ja surmaga Piibli järgi pakub paju lohutavat varju ja vett. Poeetide järgi inspiratsiooni ja pühendumise puu. Kuid tema all pole soovitav saladusi rääkida – tuul kannab laiali. Paju kõik osad kaitsevad kurja eest. Bachi õieteraapias vabastab ta vimmast, kibedusest, kadedusest ja end ohvrina tundmisest.
Kask on täis tervistavat väge. Õuepuuna kaitseb välgutabamise eest. Tuppa toodud kaseoksad kaitsevad viljatuse, kurja silma, nõiduse ja teiste negatiivsete mõjude eest, eriti kui siduda okste külge punaseid paelu. Maaema kuulab kase all öeldud palvet isiklikult. Esindab sünde ja uusi algusi nii maagiliselt, kui tegelikult ka. Peletab hirme, aitab hinnata ilu, toob julgust ja õnnelikkust. Saab teha temast pesakimpe, pärgi või lihtsalt tuua oksi vaasi, et tema puhkemisest rõõmu tunda.
Sellise toreda pärja pildi leidsin internetist.
Kõike seda ja enamat veel sai räägitud eile maakonna raamatukogutöötajatele. Lisaks konteinerhaljastusest. Võetud endale ka teadmiseks, sest kui teadvustad, tajud tähendusi paremini ning naudid täiega.
Endale panin kokku sellise seade olemasolevatest materjalidest.
Külastasin meie kommipoodi ka, et jänkudel kergem oleks ja jään ootama, mis saab. Üks probleem on ka – kuidas pühapäeval enne päikesetõusu üles saada. See protseduur tuleb aga kindlasti ette võtta, sest virkust läheb hädasti vaja.
Värvisin kollaste ja punaste sibulakoortega mune ja kogu looming sai erinevat nägu. Hiljem meisterdasin kase- ja pajuokstest pesi. Need said jänkude poolt koheselt täidetud ja üks lapselaps sai oma jao juba kätte ka. No meie pool nad ikka julgevad veel liikuda, jänkupoisid muidugi.