Kevadpühad tulekul

Ülestõusmispühad, munapühad, kiigepühad – heal lapsel mitu nime Rõõmupidu tärkavale loodusele ja elu sünnile. 31 märts on sel aastal vanade eestlaste järgi püha, kus värvitakse mune Magajad äratatakse urbides st pajuokstega kergelt nüpeldades, et virkus ikka majas püsiks. Enne päikesetõusu (5.53!) pestakse silmi värske puhta veega, et saada virkust, jõudu, tervist, head jume. Vette võis panna ka pajuurbi või hõbedat. Päike tantsib tõustes ja minutiks läheb kaevuvesi magusaks. Nii et mahamagamise põhjuseid pole mõtet otsida. Kes maha magab, sellele tõmbab vanatühi ruunanaha silmile.

Kiikumine sel päeval on oluline, sest peale mitmete hüvede andmise tagab ka selle, et kihulased suvel ei ründa.

Märksõnadeks sel päeval munad, tibud, jänesed, pajuurvad, pesad, suled, roheline muru. Värvid puhkeva lehe roheline, päikesekollane, valge, helge.

Loomismüüt räägib, et munast tekkis maailm; tähed, kuu ja päike. Ka paljude rahvaste jumalad tekkisid munast. Eestlastel haudus salapäraselt karjateelt leitud munast välja Ilmatütar, kes läks hiljem tähele või kuule mehele ja hakkas maailmaservalt üle ääre helkima. Muna leidjaks oli Salme, kelle nimi tähendab päikese tütart. Muna- loomise algus. Tibud – elu algus, sünd. Lihavõttejänesed,  sigivuse sümbolid,  toovad  korviga maja lähedale mune ja šokolaadikomme, nii et värav tasuks lahti hoida. Lapsena oli see mul tõsiseks teemaks ja ega nad tulemata ikka ei jäänud ka. Kuigi tulemist ei näinud, oli korv värvitud munade ja šokolaadikommidega trepi peal.

Pajud on vanade egiptlaste järgi rõõmu, hiinlastel aga ilu sümboliks. Noortest okstest valmisid nõidade luuad ja okstest sai parimaid võlukeppe. Paju kuulub Kuu alla ja on seotud vee, naise ja viljakusega, sünni ja surmaga  Piibli järgi pakub paju lohutavat varju ja vett. Poeetide järgi inspiratsiooni ja pühendumise puu. Kuid tema all pole soovitav saladusi rääkida – tuul kannab laiali. Paju kõik osad kaitsevad kurja eest. Bachi õieteraapias vabastab ta vimmast, kibedusest,  kadedusest ja end ohvrina tundmisest.

Kask on täis tervistavat väge. Õuepuuna kaitseb välgutabamise eest. Tuppa toodud kaseoksad kaitsevad viljatuse, kurja silma, nõiduse ja teiste negatiivsete mõjude eest, eriti kui siduda okste külge punaseid paelu. Maaema kuulab kase all öeldud palvet isiklikult. Esindab sünde ja uusi algusi nii maagiliselt, kui tegelikult ka. Peletab hirme, aitab hinnata ilu, toob julgust ja õnnelikkust. Saab teha temast pesakimpe, pärgi või lihtsalt tuua oksi vaasi, et tema puhkemisest rõõmu tunda.

Sellise toreda pärja pildi leidsin internetist.

Kõike seda ja enamat veel sai räägitud eile maakonna raamatukogutöötajatele. Lisaks konteinerhaljastusest. Võetud endale ka teadmiseks, sest kui teadvustad, tajud tähendusi paremini ning naudid täiega.

Endale panin kokku sellise seade olemasolevatest materjalidest.

Külastasin meie kommipoodi ka, et jänkudel kergem oleks ja jään ootama, mis saab. Üks probleem on ka – kuidas pühapäeval enne päikesetõusu üles saada. See protseduur tuleb aga kindlasti ette võtta, sest virkust läheb hädasti vaja.

Värvisin kollaste ja punaste sibulakoortega mune ja kogu looming sai erinevat nägu. Hiljem meisterdasin kase- ja pajuokstest pesi. Need said jänkude poolt koheselt täidetud ja üks lapselaps sai oma jao juba kätte ka. No meie pool nad ikka julgevad veel liikuda, jänkupoisid muidugi.

Lihtsalt üks kevadhommik

Päike särab viimasel ajal pidevalt taevas juba hommikust peale. Täna oli talle saatjaks kohati paks udu.

Tulles põldudevahelist teed pidi ulatus kõrval olev lumehang veel rinnuni.

Tahes-tahtmata mõtled, millal küll see kogus lõpuks ära sulada jõuab. Ööd on olnud külmad ja siiani pole päevane päike midagi olulist suutnud teha.

See, kuidas lumehanged kevadele hambaid näitavad, on selgemast selgem. Pilk on päris kuri ja vastu hakkav.

Okaspuudki võivad nii mõneski aias rebasteks värvuda, sest päikest ja külma on selle töö jaoks piisavalt.

Ood kevadele

SERENADE TO SPRING from SECRET GARDEN

http://www.youtube.com

Awaiting for spring to arrive . . .

Kas pole imeline, et meil on, mida oodata. Kui kogu aeg õiteilu ja soojus valitseks, siis harjuks nii ära, et ei mõistaks seda enam hinnatagi.  Aga meile on antud võimalus kogeda hulka rohkem väärtusi, kõikumisi ja sügavamaid tundeid.

………..

Kust sa tead, mis on tõeline soojus,

kui tundnud pole kõledat külma?

Kas ikka tead, kuidas päikene loojus

ja hommikukiired kas hakanud silma?

Kui on öö, on tulemas ka päev,

valgus kuis pimeduse võidab.

Ööpimeduses tähti kas näed,

kuukiirel mõte kas sõidab?

Kust sa tead, mis on ilus,

kui inetut näinud sa pole?

Kuidas hinnata valgust vilus,

kui varjude mäng tundub kole?

Kuidas osata terve olla,

kui haiget polegi saanud?

Oodata õiteväljade tulva

keset lumehangede saart nüüd.

Lase porisel kevadel tulla,

mis sulatab lumevaalud.

Lõpuks värvide mäng jälle hullab,

millest hing oma osa siis saanud.

……….

Talv hoiab oma juurikat kõvasti maas, raske on tast lahti saada. Kevad tundub olevat veel kauge maa ja mägede taga. Temperatuurid püsivad kangekaelselt -10 kraadi ümber. Öössiti ikka -14, kohat isegi -20, päevase päikese mõjul -5 kuni – 9 kraadi.  Hommikuti on puudel paksult härmatist, mis siis päikese soojendavate kiirte mõjul peagi sulab. Tänane  hommik tõi suhteliselt tugeva tuule, mis külmakraade veelgi suurendab, ning kerge tuisuse lumekirmetise. Aknast on ju hea vaadata seda ilma, õue ei taha küll minna. Majatagune metsaalune on rohkelt metsloomade ja kassi jälgi täis. Eks neid lisandub sinna igapäevaselt juurde ja lumesadu ju puudub, mis neid kustutamas oleks.

Õunapuude lõikus on ukse ees. Külmakraadid hoiavad veel seda teostamast. Nagu soojemaks läheb, saab pais likvideeritud.

Aga hinges püsib kevade igatsus ja kärsitus. Õnneks on aiandielu seda natukene mahendada suutnud, sest klaasi all valitseb ju juba tehiskevad. Esimesi õisi näitavad võõrasemad, petuuniad, bakopad, begooniad jm. Muidugi jäävad nad neist kohe ilma, sest liiga varane õitsemine kurnab taime ning ei soodusta hargnemist mitte. Eile sai potistatud tagetest ja begooniat. Täna, endale vabal õiepäeval, lähevad mulda lõpuks tomatiseemned jm. Selle kuu istutusaeg on alanud.

Ilusat kevade algust!

Lumesädeluses pulm

No mõtlesin ma, kui kutse toodi, et on ikka aja valinud paari minemiseks. Otse peale naistepäeva, kui lilledega tsipa kahtlane ja talvises lume karguses ka veel. Suvel võta lilli aiast vikatiga täienduseks juurde, aga mis nüüd… Noh, ja siis veel valge nelgi tegu, lilleseadja poja pulmas! Tegelikult teadsin sisimas, et asi saab ilus ja valik jumalast õige. Valgest nelgist pruudikimp on parim.

Auto sai kaunistatud kergelt roosakate pojengidega, mis paistsid päris loomulikud välja.

Pojeng on õnnetooja lill –  külluse, armastuse sõnumi kandja.

Muidugi, ämmana jätsin pildi tegemised suht unarusse, sellepärast see kvaliteetki pole suurem asi ja üldist interjööri pole mul ka näidata. Maarikalt laenatud 21 pudelküünalt, mida sai paigutatud nii baariletile, kivimüüritisele, klaverile kui ka puutbaari ja ämma-äia lauale, andsid lisaks seadetele veel palju juurde.

Kuna külalisi oli palju, siis ka lilli sai palju, nii et pisikesed kaks lilleneiut ja üks noormees ägasid koorma all. Nii sai pildistamise ajaks lilled pandud hoopis noorpaari ette maha, mis pool-kogemata moodustasid lilledest suure südame. See sai hea.

Kõik veed ja vaasid olid pulmamajas enne valmis pandud eraldi ruumi, et siis enne pulmategelaste naasmist kähku kõik kingitud lilled alt ära saaks lõigatud, vette asetatud ja ruumidesse laiali jagatud. No seda olulist tegemist ei saanud ma sugugi kellelegi teisele delegeerida isegi emana ja ämmana mitte. Nii siis jäigi mul pulmarongikogemus saamata, kuid lilled said vähemalt korralikult sorteerituna vaasidesse ja sobilikes kohtades ruume kaunistama.

Pulma värv oli valge. Nagu lumesädelus. Kõik seaded said valgest lillest, samuti sai kasutatud valget dülli. Valgest gerberast ja valgest nelgist postamendi otsas seaded nii fuajeesse šampuse laua kõrvale kui ka saali lavale.

Pruudikimp valgest nelgist kui lumepall pruudi käes. Kaunistuseks vaid pärlid, veidi kipslille ääres ja salalist kroonlehed all. Täiendavad üksteist.

Lauale pruudi ette samuti lihtsad lumepallid pruudikimbule toeks

Samuti pruutpaari sviidis

Karuheinad kokku seotuna sümboolselt ühendamas kahte seadet-inimest, ikka südamekujuliseks.

Pruudi tanutamine oli üks südamlikumaid hetki pulmas, mis võttis silma veele nii emadele, kui ka pruudile-peiule ja mine tea, kellele veel

See-eest pruudipärja maha mängimiseks oli ring nii suur, et pea kõik külalised olid platsil. No küll oleks siin suur tööpõld, kui ette võetaks ja teha antaks!

Tegevust jätkus pidevalt. Kahjuks ei maganud ka pruudiröövlid mitte ning pulmalipp saadi ka saagiks. Peig pidi pruudi tagasi lunastama tõotustega üldsuse ees, aga lipu loovutaja jäi kandma oma pükste asemel hoopis selliseid

Naerdud ja tantsitud sai kõvasti, nii et päkad tulitasid all ning järgmisel päeval andis end välja puhata sest möllust. Teadagi, kui harva saab end välja elada. Aga ämmade poksi ma võitsin ära. 🙂

Siia lõppu võin veel avalikustada, palju neid lilli ikka siis tegelikult kulus. Pruudikimpu 25 nelki, üldse kokku 80 nelki, 10 kobarnelki, 25 suurt gerberat, 15 kipslille, värvitud kaseoksi, kolm punti kunstpojenge, pakk salalit, karuheina, sulge, tšikot, 24 meetrit valget paela, meetrite viisi dülli ja siis veel seade aluseid ja oasist. No ja lisaks veel tühjaks joodud pudeleid, lateksvärvi, 21 kunstroosi ja pärleid, paelu, küünlaid. Ilmselt midagi ikka veel. Võib-olla armastust.

Pruutpaarile

Hommik algab päiksekullas-

kiirtevihke taevas hullab.

Hangedele rohkelt kalland

kuldseid tähti taevast alla.

On puhas valge terve ilm

ja särab noorpaaril silm.

Nüüd tee, mis käia, sädeleb

ja hing sest aina väreleb.

On õitepidu toas ja õues

ja õnneihalused põues –

on ühendumas sõbrakäed

ja appi võetud armuväed.

Mööda elurada minnes

hoidke helget rõõmu hinges!

Silmavaadet hella ikka,

ühist teed nii pikka-pikka!

Vale lõikus muudab puu väärtuse nullilähedaseks

Kuressaare Sõnumitest üks väga tore artikkel. Kupin ta siia, sest on seda väärt. On ka selliseid arukaid ametnikke.

Katrin Reinhold, Kuressaare Linnavalitsuse heakorra ja haljastuse spetsialist

Kuressaare Sõnumid

Kevade lähenemist on paljude märkide põhjal juba tunda ja looduse tärkamine tekitab soovi üht-teist ümber kujundada ja korrastada. See toob kaasa vajaduse vaadata ringi oma aia- ja õuealal, samuti tahtmise korrastada puuvõrasid.

Kindlasti on puuvõrade hoolduslõikus väga vajalik tegevus, täpselt samamoodi nagu igasugune kinnisvara hooldus, kuid ka sellel tegevusel on oma spetsiifika, mida teadmata ei õnnestu soovitud tulemust saavutada. Paljudel juhtudel teostatakse hoolduslõikusi talvel ja varakevadel, sest siis on muude tööde kõrvalt rohkem aega ja raagus puud on ka oluliselt mugavam lõigata. Puu tervise seisukohast on kõige ideaalsem lõikusaeg hoopis juunist augustini, sest sel perioodil areneb lõikekohti sulgev haavapuit kõige paremini. Teadma peab ka seda, et enam kui kümne külmakraadi juures on läbikülmunud oksad rabedad. Samuti jäävad lõikehaavad liiga kauaks avatuks, kuna puu hakkab tekkinud haava tundma alles kasvuperioodil ja asub siis haava kaitsma. Varakevad ei sobi ka kuidagi suure mahlajooksuga puude lõikuseks nagu vaher, kask, viinapuu, pähklipuu, kirsi- ja ploomipuu.

Paras aeg ette võtta mahukamaid hoolduslõikusi või jämedamate okste saagimisi on juunis-juulis, kuna sel ajal on kasvu pidurdav periood ja puudele tekib järgmisel aastal vähe vesivõsusid. Küll aga ei ole soovitav esimese lõikusega eemaldada puult üle 20% võramassist. Siinkohal on väga oluline teada, et suuremahuline lõikus tekitab puule mitmeid erinevaid kahjustusi: võrsete vohamine muudab puuvõra veelgi tihedamaks, tekitades rohkem lehti ning suured lõikehaavad on tüvemädanikule heaks alguseks. Kindlasti tuleb oksalõiked teostada kas jämedama oksa või tüve vastast, kus asub oksakrae, milles on võime lõikehaavad kinni kasvatada.

Vali puuvõra hooldajat

Väga sageli näeme linnas šokeerivat vaatepilti täielikult sandistatud puudest, mille puhul tekib mitmeid mõtteid, eelkõige küsimus terve mõistuse olemasolu kohta. Taolise teo täideviimist on isegi ebaprofessionaalsuseks palju nimetada.

Inimesed, palun olge ettevaatlikud tellima oma õuepuude lõikajaks puuhooldusteadmisi mitte omavaid inimesi ja ärge püüdke lõikust ka ise teha, kui teil puuduvad vajaminevad teadmised, oskused ja kogemused. Ettevõtmine võib ohtu seada nii teie tervise kui ka kinnisvara, rääkimata puudest, mille väärtus on paari tunniga muudetud nullilähedaseks. Tekkinud vaatepilti ei ole võimalik enam muuta ja seda tuleb taluda iga päev. Teadke, et ilma kiivrita tõstukikorvis kõõluja ei oma teadmisi isegi elementaarsetest ohutusnõuetest, kaitsmaks iseenda elu ja tervist, veel vähem valdab ta puude lõikuseks vajalikke teadmisi. Sest kuidas muidu sünnivad sellised puude sandistamise juhtumid, nagu näiteks kahel kõrvaloleval pildil näha on. Puuvõrade hooldamiseks on erinevaid lõikusviise, millega on varakult alustades võimalik oskusliku majandamisega kujundada sobivas suuruses puu, kuid nukker on kõrvalolev pilt, kus keegi on spetsiifikat tundmata püüdnud järele aimata vormi hoidvat lõikusviisi ja tulemuseks on surnud puu.

Puude hooldajad – arboristid

Juba mitmendat aastat on Eestis koolitatud puuhoolduse spetsialiste ehk arboriste, kes oskavad hinnata olukordi, tunnevad puude hingeelu ja tervislikku seisundit, lisaks annavad nad nõu ja aitavad leida teie õuepuude probleemile parima lahenduse. Hea näitena tahaksin esile tuua mõningaid erakinnistutel hooldatud puid, kus väärikas põlispuu on saanud korraliku hoolduslõikuse ja oksaharud on tugivöödega toestatud. Nii on lisandunud puu elueale veel mitukümmend aastat, ilma et peaks muret tundma, kas puu on ümbritsevale keskkonnale ikka ohutu. Heaks näiteks on Tolli tn 6 pärn.

Arboristi teostatud on ka hoolduslõikus kesklinna puudele, kus võrast on eemaldatud kuivad ja murdumisohtlikud oksad, võra tasakaalust välja viivad oksad ning võra sisemuses liiga tihedalt kasvavad ja valgust takistavad oksad, säilitades samal ajal puule liigiomase välimuse.

Linnapuud on rahalises vääringus hinnatavad sadadele miljonitele eurodele, rääkimata emotsionaalsest väärtusest. Nende hindamist rahalises väärtuses kasutatakse paljudes Euroopa riikides, meile kõige lähemal ka Soomes, kus kindlustusfirmad nõuavad puude rikkujailt välja tohutuid summasid. Maksumus arvestatakse välja kulude põhjal, mida on vaja uue sama funktsiooni täitva puu asemele kasvamiseks.

Kui olete mures oma õuepuude seisukorra pärast, on kindlasti mõistlik pöörduda linnavalitsuse raiekomisjoni poole, kes on igati abiks ja nõuandjaks, kuidas edasi toimida ja leida sobiv lahendus. Tuletan siinkohal meelde, et kooskõlastamata puude raie on Looduskaitseseaduse järgi tiheasustusalal keelatud: omavolilise puuraiumise eest on eraisikule määratav trahv maksimaalselt kuni 300 trahviühikut ehk 1150 eurot ja juriidilisele isikule kuni 3195 eurot.

………………

Ei tea, kas saadaks valda ka või?

Pärimusõhtu Einar Laignaga

Teisipäeval on tulemas hooaja eelviimane pärimusõhtu. Seekord kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laidnaga.

Kuulasin teda ka saates Hallo, kosmos.  http://r2.err.ee/player_standalone?failinimi=aHR0cDovL2hlbGkuZXIuZWUvaGVsaWQvMTI4NjQxMi5tcDM=&annotation=SGFsbG8sIEtvc21vcyEgRWluYXIgTGFpZ25hIC0gMjcuIGphYW51YXIgLSBLw7xsYWxpc2VrcyBvbiBrb2xvbmVsbGVpdG5hbnQsIHRlb2xvb2csIGFqYWxvb2ZpbG9zb29mIGphIG3DtcO1Z2FtZWlzdGVyIEVJTkFSIExBSUdOQS4gU2FhdGVqdWh0IG9uIEluZ3JpZCBQZWVrLg0K&skin=hallokosmos Kõneleb tihti ka Nõmme raadios.

Inimese hingeline evolutsioon ja püsiväärtsused. On mitmekülgne mees, kel teadmisi paljudelt aladelt, ka looritagustest. On karismaatiline isik,  mees, kel oma arvamus olemas ning julgus seda ka välja öelda.

Jänesed söövad kuuse all oblikaid ja kuulevad suurt mürinat taevas. Kuulatavad korraks, kuid mürin vaibub ja oblikasöömine jätkub edasi. Unustavad peagi märguande. Nii ka inimestega. Sööme omi oblikaid edasi, märkamata seda, mis tegelikult toimub. Jätame oma pildist välja meid tegelikult mõjutavad asjaolud. Ajutiste asjade maailm. Kui palju me üldse mõtleme? Seepärast teda nimetasingi teisitimõtlejaks. Igatahes väga huvitav kõneleja, info edastaja ja mõtlema panija. Oodata on ka rohket osavõttu. Nii palju pole veel facebookis  nende õhtute kuulutust jagatud. Reklaami tegemist olen seekord täie tõsidusega võtnud. Kohale on kutsutud ka Raplamaa Sõnumite parimad jõud.

Nende õhtute tegemisel ongi mu peamiseks mureks see, et rohkem inimesi neist osa saaks. Esinejad on tõesti head olnud, eranditult kõik. Ja mul on olnud tuline kahju, et mõnel juhul terve Rapla peale vaid paar-kolmkümmend inimest on kuulama tulnud. Sõnumitoojad on imelised olnud. Nende kõigi ees teeks suure kummarduse. Parim kummardus oleks osavõtjate rohkus. Loodan parimat ses tukkuvas linnakeses.

Aga mis veel? Mul on tekkinud tohutu austus selle maa ja inimeste suhtes, kes siin väga iidsetel aegadel on elanud. Me oleme rohkem väärt, kui seda ise teame. Kord tuleb see veel kõigi teadvusesse. Praegu tänan seda paika läbi  loodussuhete.