Archive for mai, 2013

Matkalised puhkepausil

Hommik algas vihmaga ja algul arvasin, et kuis nad selles märjas ilmas ikka tulevad. Terve tirtsuparv sõitis aga täna Kehtnast kohale; seitseteist põnni, õpetaja ja lapsevanem.Terve õu sai sädinat täis ja lõpuks tuli päikegi välja. Kolmandikud tegid rattamatka. Kõhud kinnitatud, tee joodud, koogid söödud, tutvustasin neile söödavaid ja abistavaid taimi. Karulauku, kuusevõrseid, nõgest, teelehte ja palju muud. Lisaks lasin tunnetada erinevate taimede erinevaid pindu, erinevaid lõhnu, erinevaid värve ja lehtede kuju.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Juttu tuli vesilikest, mingist, poseeris end päevakoer. Sai kiigutud ja niisama lõkke ääres istutud, aias ringi käidud.

Mõni tüdruk arvas, et jääks siia öömajale, kuid telki pole kaasas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jälle minek. Õpetaja kõige ees, siis tüdrukud, seejärel poisid, kõige lõpus lapsevanem.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Head päralejõudmist!

Järjekordne pulmategu

Kaks päeva lilledega mässamist. Põhilill roos, lisaks Grefseimi õitsevad oksad, kastani õied, piibelehed, nartsissid, valged sirelid. Kultuurimaja rekvisiitide laost sain noosiks kaks naist ja pika päevavalguslambi toru – väärt varandused. Ingliste aida kivisein vajas paremat väljanägemist. Mitmekordsel proovimisel tõdesime, et kui kole elektripost on sul ikka keset parimat vaadet, pole mõtet seda veel omakorda kaunistama hakata  sellega pilku temale tõmmates vaid pigem fookuspunktid mujale viia. Elektripostiks oli selles ruumis pruutpaari taga asuv kivisein. Sai kaunistatud uks ja aken ning sein ise ei häirinud enam üldse.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Seinale mõeldud lilletriip maandus aga hoopis pruutpaari ees.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pruudikimp sai tehtud punastest ja valgetest roosidest, sekka piibelehed, alla kipslill ja salalikrae ning sabaks karuhein.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Auto kaunistus minu lemmikvõttega – roositupsudega. Vana Volga nägi täitsa kobe välja.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja parim tups tuli peegli juurde

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Šampuselaud fuajees maasikatega. Lilleseadega ikka ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Siis need naisefiguurid ka veel, mida kangesti kasutada tahtsin. Üks tuli lausa fuajees posti külge kinni siduda, sest liikuda tahtis

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teine poosetas peosaalis

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Registreerimise paik oli hoopis Ingliste pargis

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Siit puuduvad hetkel suured valgete sirelite pallid, mida Hannes valmis settis ning momendil veel suure tuule eest peidus on

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sild, millel mitmeid tseremooniaid peeti, sai peale lihtsad sirelitutid

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja oligi kõik. Pidu võis alata.

………

Siia lõppu veel Maarika tehtud lavakaunistus Kultuurimajja. Pulmaga seotud pole, ikka maja enda üritusega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Seaded helipultide otsas. Kastani õied on super.

……….

Just tulin Inglistelt – paigast, kus sündisin ja olin oma elu esimesed 5 aastat. Muutunud on see paik ja kahjuks mitte positiivses suunas. Majas, kus elasime, kus oli kogu paiga süda, asub nüüd Estosteriil. On ehitatud mingi karp, mis pole sugugi kaunis. Enne asusid selles kohas pood, postkontor, meierei ja korterid veel ka. Elu käis, naer ja laul. Nüüd on kui hüljatud paik, inimesigi ei kohta.  Maja taga oli tiik, mis konnade kudemise aegu oli paksult konni ja krooksumist täis. Nüüd haigutas vastu puhas sügav tühjus. Ja jõgi… Sellel on nii järsud püstised kaldad, aru ma ei saa, kuidas mind pidevalt üksi seal tuiata lasti. Aga ma mäletan vesikuppude ja vee lõhna, kiilide lendu suvisel palaval päeval, kõrkjatest paate, mida sai vette ujuma lasta. Vähke, mida teisel pool silda kivide alt suured püüdsid. Veski maja, kus Tiiu pere elas. Vana mõisahoonet-koolimaja, mille laval mulle laulda ja tantsida meeldis ning keldrikorruse käikusid, mis tundusid salapärased ja natuke hirmutavad. Mõisa parki, mis praegusega võrreldes oli korras hoitud, õpetajate rohkeid lillepeenraid mõisa ja poe vahelisel alal. Sügisese kõdu ja seente lõhna, mida eritas kõrval asuv puudealune. Suuri takja- ja kobrulehtede põõsaid lauda juures, mille all oli end hea ära peita. Lonni hütti seal mäe otsas, kes ikka sea rasva leiva peale määris ja mullegi seda süüa andis. Polnud vigagi. Läks mälestusteks…

On sünnipäev

Täna saab aasta vanaks Mari aed OÜ. Mida see kõik on kaasa toonud? Täna võib öelda, et mulle meeldib kõigile raskustele vaatamata. Olla iseenda peremees on ikka väga magus. Pahupoole hulka kuulub sessioonsus, see, et talvel on ninaesine kesine. Ka see, et kõige magusamal ajal on sul nii palju tööd, et enda aed jääb täiega vaeslapse ossa. Momendil tuleb tõdeda, et mul enda lillepeenradki kõik veel läbi käimata. Ja siis veel see füüsilise töö suur hulk.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See tunnuslause – Mari aed aitab Sind kui vajad, mis on mu autol kirjas, vastab tõele. Tegelikult mulle meeldibki teistele teha. Just selle enne ja pärast tõttu. Midagi muutub kolossaalselt. Mul on ükskõik, kus või kellele teen, peaasi, et tekib ilu. Lisaks olukordade, tegemiste, kohtade, inimeste vaheldus. Ükski päev pole eelmisele sarnane. Osade tööde juures tuleb end tõeliselt proovile panna, kas ikka suudan, füüsiliselt. Kevadel kõikusin mitmemeetriste õunapuude otsas. Käed öösel surid ja valutasid. Kord isegi keeldusin päris tippu minemast. Pole ma siiski arborist ega mägironija. Mulle ka elu armas. Niitmistööd on tüütud, kuid annavad püsisissetuleku ning jälle tekib see enne ja pärast efekt. Nõustamistega õpid ise juurde, sest pea alati tekib olukordi, kus tuleb ajurakud tööle panna ja meelde tuletada õpitut või otsustada, kuis parem. Aiahooldusega näed vigu, mida tehtud ja millest õppida. Praegu ma näen peenravaiba mõttetust lillepeenras ja otse põõsaste kaelte vastas. Seda on mu eellane paigaldanud. Lillepeenar tuleb uuesti teha, põõsad välja päästa hukutavast elutusest. Või siis õunapuude valest lõikamisest, mille tagajärjel tekkis meeletu hulk vesivõsusid, mitte paranevaid haavu jäetud tüügastest. Lõikamist teostas haljastusfirma, istutusalad samuti. Eks ikka väga tuleks valida, kellega tegemist teed. Noh, ja isegi õpin kogu elu.

Konkurendi ebameeldiv sisse tungimine minu territooriumile tuli ka üle elada. Teie aednik OÜ-l oli tahtmine vägisi kätte saada minu eelmisel aastal niidetud-hooldatud ala. No ei saanud, kuid nende pidevate vähempakkumiste esitamiste tagajärjel kasvas rohi nii pikaks, et praegu kulub niitmiseks topelt aeg ja bensiin. Poleks ise iialgi selle peale tulnud, et nii räigelt peale lennata. On siis rahahäda tõesti nii suur?

Töö vähesuse üle sel kevadel kurta pole. Pigem olen mõne nõustamise võrra ajast maas. Korra tekkis isegi mõte inimene juurde palgata, kuid olen siiski ettevaatlik. Nüüd niitmisel võtan küll pojapoja abiks.

Mul on olnud palju häid abilisi ja nõuandjaid. Näiteks Maarika ja Kalju kultuurimajast, Merle ja Arno Haide aiast, lillepoisid hulgifirmast. Merlega vesteldes ütles ta kuldsed sõnad: häbi pole nõu küsida, häbi peaks olema kogu kuulsus üksnes enda mina arvele kirjutada. See tekib siis, kui saad abi, kuid vaikid sellest, nagu oleks kõik üksnes sinu teene. Ma olen tõesti väga tänulik neile ja paljudele teistele ka. Ja igale kliendile samuti.

Tänasel sünnipäeval on tegemisel pulm. Lilledega mängimine sobib sellesse päeva. Pulma lilleks on punane roos, pruudikimbus koos valgega. Nii olid soovid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tamaaralt sain rõõmsa sünnipäevaõnnitluse valgete tulpide näol. Aitäh!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ise lisan siia lõppu, et olgu need tegemised ja olemised sama puhtad, kui need valged tulbiõied. Ka selles kapitalismi viljastavates tingimustes. Ja jätkugu ikka tegemiserõõme nii mul endal kui ka kõigil teistel!

Ärge ööbikut küll kohtusse kaevake

Loen mina korrusmaja trepikoja teadetetahvlilt kuulutust, kus kutsutakse inimesi allkirju andma naabruse eramaja koera pideva haukumise vastu. Vot on protest. Huvitav, kuidas seda lahendatakse. Teha koerale selgeks, et nii ei ole ilus? Või lasta üleüldse ta pea pakule panna? No mismoodi? Täna hommikul olin minagi üleval enne kukke ja koitu, sest ööbik laksutas nii kõvasti, kägu kukkus ja peoleo laulis. Magada ei lastud. Ega neid kahte asja vast väga võrrelda ka ei anna, sest linnulaul on kui mesi hingele.  Mis sest, et kõlab siis ka, kui magada tahad. Oma viga, kui närvid krussis ja uni kehvake. No mul pole praegu küll närvikrussidega midagi pistmist. Pigem on unevajadus väiksem. Energiat tundub olevat uskumatult palju. Ise ka imestan, kust see tuleb. Noh, ja ööbiku jätaks ka kohtusse kaebamata, niigi lühike see ilus periood, mille saadikuks ta on. Aga elu, inimesed ja olukorrad on ikka vähe naljakad kah.

Eelmisel kevadel kurtis Aino, et tema napsutajast ülemine naaber ei lase tal mitte magada. Üks kolks ja kollamine käib öö läbi. Mul oli vastu seada probleem, et metsvint ei lase magada. Muudkui lendab vastu akent, vahib sisse ja paneb klaasile nokaga päikesetõusust alates. See olukord kestis umbes kaks nädalat, niikaua, kuni vindil paarilise leidmise aeg. Nägi klaasilt oma peegelpilti ja ründas kujuteldavat konkurenti. Aino mure kestis seni, kuni naabri rahavarud lõpukorral. Aeg oli lühem, kuid igakuuline. Igale ühele ikka oma probleem varnast võtta.

Vareseeit oma kaasaga elab ka siin oma elu. Tiik on suplus- ja leivaleotamiskoht. Nende plats ja kogu lugu. Täna tegid kahekesi kurele tuule alla, nii et vaeseke lendas, kuis jaksas. Aru ma ei saa, kuidas nii soliidne suur lind seda endale lubas, niimoodi narrilt põgeneda. Tiigi kaldal kasvava kevadmaguna `Multiplex`valged topeltõied saavad igal aastal varesemammale saagiks. Oskab temagi ilust lugu pidada ja nokaga vähe nokitseda.

Täna sajab vihma ja minu tegemistel on pidur peal. On oodata tööde kuhjumist.

Sirelid ja õunapuud valmistuvad puhkemiseks. Kuidagi kiirelt kaob aeg. Iluõunapuu  Malus “Royalty”.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

On avanenud esimene õis leviisia Lewisia õitepärjast. Naudin.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Fragment tiigi kaldalt

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuldne piimalill Euphorbia polychroma särab vihmasele ilmale vaatamata.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nabaseemiku Omphaloides verna helesinised õietäpid on oma suurõitsemise juba läbi elanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tulpide õitsemine jäi tänu kuumalainele suhteliselt lühikeseks. Veel neid ikka jätkub.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Anomaalne pojeng Paeonia anomala tõstatab küsimuse, mis väetist oled pannud. Ei ole, lihtsalt sõbrakesel ongi selline kasvuvunk sees, sünnist saati. Rahvasuus kutsutakse maarjajuureks ning rahvameditsiinis kasutatakse närvisüsteemi, podagra, reumaatiliste artriitide ja põletikuliste protsesside ravis. Võib ühel kohal kasvada 25-50 aastat. Ilus on ka sügisvärvus ning  seemnekuprad, millede peale jätmisel võid avastada järgmisel kevadel terve rida pojengipojukesi ümber puhma.

Lõpetuseks, kuigi pole ilus niimoodi halva asjaga lõpetada, pilt aiatagusest looduslikust kadakast. Seenhaigus vallutamas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Plaanin ära põletada. Kurvastuseks lisan, et okaspuudele ei ole tänavune talv olnud sugugi soodne. Isegi looduslikud männid kolletuvad tugevasti ja oksad kuivavad. Talvekahjud ilmnevad iga päevaga üha selgemalt.

Aga tore, et ööbik laksutab, kägu kukub, lilled õitsevad ning kaskede, piibelehtede, nartsisside lõhnabukett võtab joovastama.

Mürkidest, eelkõige Roundupist

Kuna palju on diskussioone Roundupi pooldajate ja vastaste vahel, siis loodus- ja eluhoolikuna panen siia artikli Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna vanemteadurilt Luule Metspalult, mis ilmus juba 2010 aastal. Ma ei saa aru siiani sellest, kuidas ikka veel neid mürke propageeritakse, müüakse, kasutatakse ja õigustatakse nende kasutamist ning aiandust õppinud pole sellest patust ka sugugi priid. Ka talunikud kasutavad seda põldudel. Kas meil üldse on olemas vastutustunnet elu ees? Või mõtleme ainult hetkekasumist? Või millega me üldse mõtleme?

Roundup ja tema ohtlikud lähisugulased

Roundup ja tema ohtlikud lähisugulased

Ohutuid mürke pole olemas. Iga aastaga selgub üha rohkem ka glüfosaatidel põhinevate herbitsiidide kohta.

Glüfosaadi avastas ja patenteeris rahvusvaheline agrokeemiale spetsialiseerunud biotehnoloogiaettevõte Monsanto 1970. aastal. Juba kolme aasta pärast jõudis selle toimeainega herbitsiid Roundupi nime all suure reklaamikäraga müügile. Seda reklaamiti kui inimesele ja keskkonnale täiesti ohutut umbrohutõrjevahendit, mis mullas kiiresti ja jääkideta laguneb.

Enne patendiõiguste aegumist 2000. aastal kuulus Monsantole Roundupi tootmise ja müügi ainuõigus ja firma sai hiigelkasumeid. Praegu toodab analoogseid preparaate maailmas rohkem kui 30 firmat. Tänu tõhususele, suhtelisele odavusele ja valvsust uinutavale reklaamile on need praegu enimmüüdavad agrokemikaalid.

Ohtlik koostoime

Häirekellad hakkasid kõlama 1990ndatel, kui sõltumatute teadlaste uuringud näitasid, et glüfosaat, tema laguproduktid ja preparaadi koostises olevad abiained ei olegi ohutud. Need on mobiilsed ja satuvad mullaosakeste poolt seotuna ringlusse, saastades keskkonda ja ohustades meie tervist.

Nende herbitsiidide toime pole veel päris selge, sest registreerimiseks vajalikud analüüsid tehakse glüfosaadist, mitte aga teistest preparaadis sisalduvatest lahustitest, pindaktiivsetest ainetest või emulgaatoritest. Teavet pole ka nende koostoime kohta.

Teatavasti sisaldavad eri preparaadid 14–75% glüfosaati, ülejäänud osa on tootjafirmade saladus. Seega müüakse tegelikult kemikaalide segu, mille toksilisust ei määrata. Uuringud on näidanud, et abiained (nt POEA) või glüfosaadi laguproduktid (nt AMPA) võivad olla mitu korda mürgisemad kui glüfosaat. Seega on preparaadile hinnangu andmine vaid glüfosaadi kaudu eksitav pooltõde.

Miks siis glüfosaadist ja tema laguproduktidest nii vähe teatakse? Neid on tehniliselt äärmiselt raske määrata, analüüsid on kallid ning vastava uurimisbaasiga laboreid maailmas vähe. Eestis alustati Põllumajandusuuringute Keskuses (PMK) nende töödega alles 2008. aastal.

Paljusid glüfosaatidega tegelevaid laboreid finantseerib Monsanto, kes pole negatiivsest teabest huvitatud. Monsanto palgal olevate teadlaste ülesandeks on iga firmale ebasoodne tulemus kohe kahtluse alla seada, selliseid tulemusi saanud teadlasi diskrediteerida ning rahakraanid kinni keerata.

Palgalisi on tabatud tulemuste võltsimiselt, valeandmete esitamise eest on määratud trahve ja vanglakaristusi, laboritelt on võetud analüüsiõigused. Viimase kohtuprotsessi kaotas Monsanto 2009. aastal ning Roundupi ei tohi enam reklaamida kui keskkonnale ja inimesele täiesti ohutut herbitsiidi.

Kestvad jäljed

Glüfosaatide jäägid võivad mullas ja taimedes püsida aastaid ning nende lagunemise kiirus on väga varieeruv.

Poolestusaeg sõltub mullast ja kliimast. Kui USA Texase osariigis kulub glüfosaadi lagunemiseks vaid kolm päeva, siis Iowas juba 141 päeva. Rootsis säilisid glüfosaadijäägid metsamuldades üks kuni kolm aastat. Rootsis leiti ülemääraseid jääke nii põllumuldadest kui veekogudest. Kirjanduse andmeil vähendab glüfosaat mulla lämmastikusidumise võimet veel 120 päeva pärast töötlemist, seob mullas vaseühendeid moodustades glüfosaat-vase kompleksi.

Mulla ja vee kaudu imenduvad glüfosaat ja tema laguprodukt AMBA taimedesse, liikudes kergesti kõikidesse taimeosadesse. Taimekudedest ei saa jääke eemaldada või enne toiduks tarbimist maha pesta. Jääke leiti õuntes, kui puude reavahesid töödeldi Roundupiga, ja juurviljadest, kui põlde oli külvieelselt töödeldud glüfosaadiga, maasikatest, salatist, porgandist ja teraviljadest veel aasta pärast Roundupi kasutamist.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmeil leiti jääke nisuterades, need säilisid isegi jahus ning sellest küpsetatud saias. Kui sellist teravilja söödeti loomadele, leiti jääke ka loomsetest saadustest veel kaks aastat pärast söötmist.

Mõju inimesele ja loomale

Inimesed on erineva vastuvõtlikkusega ja jäägi mõjuilmingud võivad seetõttu erineda või hoopis puududa. Kõige sagedasemad nähud on silmade kipitamine, pisaratevool ja nägemise ähmastumine. Raskematel juhtudel võib tekkida nahalööve, nahapõletus või sügelemine ja iiveldus. Mõnikord on täheldatud astmahoogusid, hingamisraskusi, pearinglust, nohu, uimasust. Glüfosaadijääke on pritsimise ajal leitud isegi lähikonnas olnud laste uriinist.

Veelgi ohtlikum on preparaadi krooniline toime. Kanada, Rootsi ja USA teadlaste uuringutest on selgunud, et glüfosaatsete herbitsiididega kokku puutunud naistel on esinenud rohkem nurisünnitusi ja enneaegseid ning väärarenguga lapsi.

Farmerite hulgas on suurenenud haigestumine mitte-Hodgkini lümfoomi ja teistesse pahaloomulistesse kasvajatesse (luuüdi- ja kilpnäärmekasvajad, munandi- ja verevähk) ning vähenenud meessuguhormooni produktsioon. Positiivne seos on avastatud ka Parkinsoni tõppe haigestumise kasvu ja glüfosaadipreparaatide kasutamise vahel. Kahjustusi on leitud inimese ning veiste vererakkudes ja sidekoes.

Prantsusmaal leidsid Roundupi toimet uurinud Caen’i ülikooli teadlased häireid inimese endokriinsüsteemis. Herbitsiidi koostisosad hävitavad inimesel loote-, nabaväädi- ja platsentarakke, kusjuures see toimub juba tunduvalt madalamate kontsentratsioonide juures kui tavaliselt põllumajanduses kasutatakse.

Roundup on põhjustanud kahjustusi rakumembraanides ning DNAs, samuti oli häiritud rakkude hingamine. Laborikatsed hiirtega näitasid, et glüfosaat kahjustas maksas ja neerudes DNAd ning tekitas geneetilisi kahjustusi luuüdis. Brasiilia teadlased aga leidsid, et Roundupiga töödeldud keskkonnas vähenes rottidel sperma hulk, tiinetel rottidel suurenes abortide tõenäosus, sündinud rottidel oli väärarenguid. Tiinete jäneste viimine töödeldud keskkonda vähendas poegade sünnikaalu ning esines väärarenguid.

Mõju mullaelustikule ja lindudele

Glüfosaatne herbitsiid kahandab ka kasulike mullaorganismide ja lülijalgsete arvukust ja pärsib huumust tekitavate organismide arengut. See toob kaasa orgaanilise aine vähenemise mullas ja pärsib lämmastikku siduvate bakterite arengut, kelle abil muudetakse mullalämmastik taimedele kättesaadavaks.

Näiteks vähenes töödeldud põldudel sojaoa juurtel asuvate lämmastikku siduvate bakterite (Rhizobium japonica) arvukus ja nende poolt fikseeritava lämmastiku hulk. Glüfosaat toimib negatiivselt mangaani omastatavust mõjutavatele bakteritele ja sagenevat mangaanipuudust teraviljades seostataksegi glüfosaadi kasutamisega.

Taimed on haigustele vastuvõtlikumad, osalt on see tingitud mükoriisa ja teistegi kasulike seente kasvu pärssimisest. Seetõttu taime toitainete omastamine halveneb ja haigustega võitlemise võime väheneb.

Töödeldud mullal kasvavad taimed haigestuvad kergemini, mullas kasvab kahjulike patogeenide arv ning väheneb kasulike oma. Glüfosaati sisaldavate preparaatide kasutamisel ägenesid näiteks teraviljadel, sojaoal ja suhkrurool seenhaigused. Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide ja arvukate uute probleemsete taimehaiguste vahel on leitud positiivne korrelatsioon.

Roundupi kasutamise tagajärjel hukkub ka pool kuni kaks kolmandikku kasulikest putukatest ning jääkide püsivuse tõttu võtab nende arvukuse taastumine aastaid.

Roundup põhjustab Trichogramma, röövlestade, kiilassilmade ja lepatriinude hukkumist. Meie katses peletas Roundup jooksiklased maasikaistandusest pärast peenardevahelise rohuriba pritsimist kuni viieks nädalaks ning kontrollvariandiga võrdne jooksiklaste arvukus ei taastunud kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Töödeldud teraviljapõllult kadusid jooksiklased kuuks ajaks, see tõi kaasa aga lehetäide arvukuse kiire kasvu. Töödeldud aladel oli jooksiklaste arvukus madal ka järgmisel aastal.

Paljud liblikalised, kelle vastsed toituvad umbrohtudel, kaotavad pritsimiste tagajärjel toidubaasi. Glüfosaadid hävitavad ja kahjustavad tugevasti vihmausse. Uus-Meremaal tehtud katsed näitasid, et isegi tavadoosi 5% lahjendus kutsus neil esile arengutsükli pikenemise ja suure suremuse. Ämblike populatsioon väheneb, kui kaob taimestik. Roundupiga töötlemisel vähenes ämblike arvukus poole võrra, vähenes ka liigiline koosseis.

Seni pole uuritud herbitsiidide otsest toimet lindudele ning metsloomadele, kuid kaudne mõju on kindel. Briti Kolumbia ülikooli ja Kanada teadlaste uuringud kinnitavad, et hävivad nii loomade kui lindude toidutaimed ja peitumiskohad. Hundinuiade hävitamisel glüfosaati sisaldava herbitsiidi Rodeo-ga vähenes näiteks käblikute arvukus.

Glüfosaadid mõjutavad pisiimetajate maitsmis- ja lõhnaretseptoreid nii, et tekivad toitumisprobleemid. Kui lülijalgsete arvukus väheneb, siis vaesub lindude ja pisiimetajate toidulaud.

Veereostus ja triiv

Glüfosaatsed preparaadid satuvad pinnaveega veekogudesse ja ka põhjavette. 1/3 USAs jõgedest võetud veeproovidest sisaldas glüfosaati ning 2/3 proovidest leiti tema laguprodukte. Jõed ja ojad on reostunud ka Euroopas. Jääke leitaks hoopis sagedamini, kui tehtaks glüfosaadi ja tema laguproduktide püsimonitooringut.

Veekogudes pidurdub reostuse tagajärjel selgrootute loomakeste süsihappegaasi ainevahetus, nad hukkuvad, esineb geneetilisi häireid ja arengupidurdusi. Jäägid on mürgised ka planktonile. Roundup põhjustas näiteks konnakulleste DNAs häireid, suremus suurenes ja kasvas ka ebanormaalsete kulleste hulk.

Kalades akumuleeruvad toimeained põhjustavad geneetilisi kahjustusi, immuunsüsteemi häireid ja kahjustusi punastes verelibledes. Isegi madal glüfosaadi kontsentratsioon mõjutas vees elavate tigude (Pseudosuccinea columella) kasvu ja paljunemist.

Preparaatide triivi ehk töödeldavalt alalt eemale kandumist on raske ära hoida, ükskõik kui hoolikas töötleja ka on. Kuna glüfosaadid on laiatoimelised preparaadid, võib triiv põhjustada palju tõsisemaid ja ulatuslikumaid kahjustusi kui paljud teised herbitsiidid. Vee ja tuulega edasi kanduva jäägi kahjustus võib ilmneda kasutuskohast kaugel ning tagajärjed tulevad esile veel mitmel järgmisel aastal. Puudel-põõsastel väheneb nii haigus- kui külmakindlus ning nad võivad hukkuda aastaid hiljem.

GM-taimed

Monsanto toodab 1996. aastast glüfosaadi suhtes resistentseid geneetiliselt muundatud taimede seemneid, ning geenid, mis teevad taime resistentseks, on patenteeritud. Seemneid ei tohi ise paljundada, igal aastal tuleb osta uus kogus. Reklaam lubas, et GM-taimede kasvatamisega väheneb keemilise tõrje vajadus ja taimed on saagikamad. Kumbki lubadus pole täitunud. Vastupidi, töötluskordade arv hoopis tõusis, sest nüüd sai põllul hävitada kõik umbrohud, tegemata häda põhikultuurile. Rikuti taimekaitse vaheldamise nõuet.

Tagajärgi ei tulnudki kaua oodata. Korduv ühekülgne pritsimine muutis mitmed umbrohud resistentseks ning sellistest taimedest on saamas ülemaailmne probleem. Glüfosaadiresistentseid umbrohtusid on leitud nii Ameerikas, Austraalias kui Euraasias.

GM-taimed on võimelised ristuma ka looduslike lähisugulastega. Nii näiteks on Kanadas GM-raps ristunud metsikute ristõielistega (põldsinep, põldrõigas), sellised taimed jäävad loodusesse püsima ja annavad ka järglasi, mida ei suudeta neil kujunenud multiresistentsuse tõttu umbrohutõrjevahenditega tõrjuda. Ohtlikuks võib kujuneda kontrolli alt väljuv raps, mis võib GM-rapsiga anda allumatu glüfosaadiresistentse metsistunud rapsi.

Lõpetan näitega Lõuna-Ameerikast, kus koka (Erythroxylum coca) hävitamiseks on kasutatud glüfosaate. Selle tulemusena hakkas seal kasvama koka glüfosaadiresistentne liin, nn Boliviana negra, mis annab suurema saagi kui tavapõõsas kunagi on andnud.

……….

Artikkel ilmus Maakodu juulinumbris 2010. Mulle tundus, see oli selline tagasihoidlik sündmus, mitte midagi olulist, kuigi oleks pidanud alustalasid kõigutama. Ja ma olin jahmunud, kui meie endise põllumajandusministri naaber-talunik seda värki suuremas rahus oma põldudel kasutas, ilma et mingeid reageeringuid ministri poolt oleks järgnenud. Ja kas teate, kuidas nägi välja see põld? See oli ebardlik sõna otseses mõttes. Kus me elame, milleks me niimoodi elame, mis on meie elu eesmärk? Kas ainult hävitada?

Ja kui ilus on ikka sinu iluaed, kui oled kasutanud Roundupi? Kui oled teadlik selle mõjudest ja kasutad ikka? Minu jaoks ei ole see aed enam ilus.

Ps. Olen viimasel ajal väga ettevaatlik igasuguste reklaamide suhtes, mis kiidavad mingit toodet taevani. Miks? Sest ma ei usu enam seda kasuminäljas maailma, kes on minetanud inimlikkuse. Kõigepealt vaatan reklaami taha ja alles siis otsustan.

Kevad ja lilled

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Enne oli laat ilma lillepiltideta, nüüd on lillepildid ilma laadata. Iivi peenramaa leiud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nartsisside hooaeg on alanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Karukellad

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Püvililled

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kobarhüatsindid

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Püvililled

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Varajased tulbid

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Puhkemas on tulpide read

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hüatsindid ja nartsissid

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Õlmitseda võib ka üksinda.

Laadapäeval

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sai võetud üks kevadtöödest-tegemistest vaba päev ja Luige laadal ära käidud. Päev oli parajalt soe ja päike ei kõrvetanud ka. Igati mõnus olemine oli. Kui algul läksin mõttega ainult Ellen Rajatalult tellitud siberi iirised ära tuua, siis tegelikkuses lõi välja nõrga naisterahva tõeline loomus. Kui Karin telefonitsi ütles, et tal oli täna hea päev, sest käis suurklient, kes palju ostis, siis minul õnnestus umbes sama summa Luigele jätta. Kohe hea rikkuri tunne tuli peale. Suures taimede tassimise hoos õnnestus vahepeal ka fotokas nii ära panna, et arvasin ta kaotsi läinud olevat, kuid lõpp hea, kõik hea. Üles leidsin autost taimede vahelt. Ja võib muidugi ette kujutada tunnet, mis tekkis, kui teadvustad,  kui palju raha jäi kotti ja välja käimata fotoka leidmisega. No mis need taimeostud siis selle kõrvalt… Palju oli puukoole, ka eraisikuid ja tagasihoidlikus paigas lätlanegi peidus. Veel võin lisada, et kõige suurem ost sai tehtud just Ellenilt.

Laadal oli palju puidumehi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja lemmikloomi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nende kõhud olid tõesti maani ja kogu aeg nad sõid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selline julgustükk siis ka Tamaaral

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lillelisi pilte ei teinudki. Neid nagunii saab kogu aeg tehtud. Tore päev oli igatahes minu jaoks. Sain rohkem, kui plaanisin.

Seda veel, et ööbik laksutab ja üleöö hakkas kõik rohetama. Tigude korjamine tekkis  päevakorrale. Maa on sel aastal nii raske kaevata. On teine plinkis ja toores. Vot, mis tähendab, kui talvel külm ei pääse murendama. Lubasin siin suures hädas, et kui järgmisel aastal sama kordub, lähen roogin põllumaa talvel lumest puhtaks. Hahaa.

Pildikesi põõsa vilust

Valge pilv kui taevast laskund

valendavad sulle vastu

ülased seal puude vilus

omaenda süütus ilus.

Ülasel on üllad soovid;

metsa alla valgust voolib,

pimeduse kaotab ära,

helgelt-rõõmsalt vastu särab.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eemal kikkapükste pere

muigelsui sul ütleb tere.

Kui vaid taevavõtmeid vajad

leida võid need meie rajalt.

Värvilaigud siia-sinna

võõpamas on kulupinda.

Rõõmu toovad lillesilmad,

päikselised kevadilmad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pildikesi Raplast

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peegeldused. Puude- ja kirikutornid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Triibud lõpmatusse; sinised, rohelised.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Oleks vähe ligemalt võetud, ütleks, et krookuste reklaam.

Tuulise päeva tegemised

Viimasel ajal saavad meil kõik esile kerkivad nähtused püsivateks. Kui tuleb lund, siis põhjalikult; kui vihma, siis samuti. Nüüd on tuule kord. Puhub nii põhjalikult, et hakkab juba tüütama. Täna tekitas ta külmatunnet ja ebamugavust, tahtmist ta eest tuppa peitu pugeda.

Minul oli aga täna hobusesõnnikuralli omaenda kaubikuga. Kasvuhoone jaoks. Peremees jagas lahkesti soovitusi, et kui lillepeenarde jaoks, siis otsi üles siniverelise täku hunnikud; kui kartulite jaoks, siis vanakese mära omad; kui kasvuhoonesse, siis võta lauguga parimais aastais suksukese omad. Justkui meie toalille mulladki, igale lillele kohe eraldi värk. No nii, kaubaks läks ja õnnelikuks tegi see väärt kraam.

Kui nüüd kasvuhoonetest rääkida, siis mõne oma võtab ikka ahhetama. Omakülamees Lembit tegi endale sellise, et sinna pole taimi mitte sisse vajagi. Nii ilus teine.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Korraliku vundamendi peal, korralikust puidust, korralik töö. Ei kimbuta kevadine suurvesi ega hiliskülmad. Puitkarkass kasvuhooned on ju muidu ka soojemad, kui teised.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Taimed lähevad sisse kastidega, osad pottidega. Kivipõrand jäädvustab soojust ja on üldse mõnus käimiseks. Ajal, mil pole taimi sees, kasuta või soojuse nautimiseks halva ilma kiuste  ja kahekesi kohvi või tee joomiseks. Minul läheks sellist vaja, ainult vähe suuremat. Suuremad tahtmised ju.

………..

Midagi enda aia värvidest ka, aja maha märkimiseks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Transilvaania sinilill õitseb ja laiutab aia ühes otsas; valge, roosa, punane, sinine loodusest toodud ja kaskede alla koha leidnud aia teises otsas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

………….

Kui nüüd kaskedest veel rääkida, siis minu meelest väga hea koosseis on valged kasetüved, valge killustik ja punaste lehtedega helmikpöörised küla tagaaias.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hüplev jutt sai, tuul lennutas ühest kohast teise. Mis parata.

Sildipilv