Pilvine hommik

Hommikutaevast varjutavad pilved, puhub soe ja niiskust täis tuul ning kaste puudub maas üldse. Vihmane päev on tulekul.

Olen peaaegu terve nädala enda jaoks võtnud, et suuta oma suure aiaga lõpuks ühele poole ehk korda saada. Seekord võtsin korraliku tegemise, mitte tulekustutuse ette. Järg jõudis ka aia taha metsa. Tegin kraavikaldad puhtaks ja metsa alla kõnnirajad sisse. Kraavi kaldad andsid tööd rohkemakski, kui algul välja paistis. Vikatiga niites avastasin hordidena tigusid pika rohu sees. Sealt nad siis mu aeda jõuavadki. Riisusin rohu kokku koos suurema osa tigudega, ma loodan, sokutasin teisele poole kraavi kaugemale metsa alla ja asusin korjetöödele. Esimese raksuga 212 tigu 30 m pealt, kusjuures esimesed jäid lugemata. Peale muruniidukiga niitmist sain veel 300! No keskendumisega see kord probleeme polnud, lugemine käis ludinal. Ma ei tea, kas ma naabrinaisele nii suurtest numbritest julgen kõneleda. Oo, õudust!

Peenardes tegin väikseid ümberpaigutamisi. Kõik, mis vähegi häiris, läks muutmisele. Nii leidisid uue koha õitsev piiskenelas, 2 Danicat, tatari vaher (üldse aia taha), kamm-soohein. Tiigi kallas vajas remonti ja see töö on küll veel pooleli. Vesiroosid õitsevad. Korras ja niidetud aed on ikka ilus küll ja polegi mul seal ju midagi erilist.

Ristik ja käbihein õitsevad. Armas. Tegin eile neist teed.

Käbihein on ajuga seotud taim ja parandab ajuvereringet, ajuainevahetust ja tugevdab ajuveresooni. Koos mailasega annab tarkust teada saada olemise ja elamise võlust – seda, et pole probleeme, on vaid õppetunnid. Nii on kirjas Metsamoori raamatus.

Ristik kaitseb muru täiskasvamise ja talvekahjustuste eest. Meelitab aeda mesilasi ja kimalasi, kes omakorda aitavad tolmeldada marja- ja puuviljaaeda. Taiade järgi kaitseb ristik halva eest, teravdab nägemisvõimet, tasakaalustab nelja elemendi energiaid. Armujookide koostises iha suurendamiseks. Kõik ristikuliigid toovad õnne, eriti kui kanda kaasas punases kotikeses või rahakotis. Teega ravitakse köha, astmat, palavikku, kõhulahtisust, maksahaigusi, reumat, podagrat, turgutatakse organismi, leevendatakse menopausi ning menstruatsioonivalusid ja eesnäärmevaevusi.

Õhtul hilja kuulsin vareste valju kraaksumist ja aknast välja vaadates nägin üht punapead ettevaatlikult teisel pool kraavi rohu sees hiilimas. Reinuvader rebane vaeseke. Mis vaeseke, päris ilus priske tükk oli.  No kuidas ta omi tegemisi küll tehtud saab, kui selline kisakoor ta olemist saadab? Varesed on ikka tõelised korravalvurid, koera pole vajagi. Nende elu-olu on täiega peo peal ning nähtav. Kui nad peoleo või ööbiku moodi häält ka teeks, oleks mu sümpaatia neile täielik.

Aga ööd on ju meil valged ja selles valguses kumab kitseenela õievaht lummavalt.

Aknast välja vaadates on ta veel heledam, kui pildil. Annab tänasesse päeva valgust.

Aias õitsevad pojengid, püreetrumid, kurekellad, nelgilised, tradeskantsiad, alustavad liiliad,lõpetavad iirised.

Minu lemmikumid – ehtsad suvetaimed.

Valge nurk.

Kollane nurk.

Purpurne nurk.

Õisi on loota ebajasmiinilt “Aureus”.

Läbi piilumiste raja.

Lodjapuulehine põisenelas “Diabolo” on mul ikka alles. Terje kurvastas, et tal on 80% puudest-põõsastest kahjustunud või välja läinud. Mul selliseid kaotuseid pole, kuid mitu korralikku lõket sai tehtud küll. Eks sai sel aastal ka rohkem põõsaid hooldatud, kui muidu.

Mida asja ma siin arvuti taga nüüd istun. Selle ajaga oleksin saanud juba heki ka pügatud. Ja pole ju midagi erilist ka. Vaid enda jaoks hetke maha märkimine.

Üks vikerkaarene ülevaade lihtsalt.

Ah, jaa. Leidsin maja ääres kruusas õitsemas rukkilille – ilmselt mälestus eelmise aasta Raili pulmateost.

Kadrioru pargis, Courmet Coffees ja Loomaaias

Nii nagu selgeltnägijate tuleproovis pääsesid finaali vaid parimad väljavalitud, nii aiaklubi selle pühapäevase väljasõiduga juhtus sama lugu – kohale jõudsid vaid kõvemad kutid. Esimene sihtmärk oli Kadrioru park.

Pikad pärnaalleed pügatuna ja

vastrajatud kanalite äärde istutatuna, nimelised sildid kõrval.

Iseloomulikke erksaid värvilaike väga veel näha ei antud.

Ilmselt vara veel küllusliku suvise värvikirevuse jaoks.

See-eest jaapani aias õitsesid rodod.

Keset tiiki saarekesel lõõmasid punased.

Palju kive, ka astumiseks.

Eri värvi rodod gruppidena.

Tiigis ujusid kalad

ja pardimamma oma poegadega. No see vaatepilt nõudis jälgimist, sest ega järeltulev põlvkond ju mingi ullike pole. Et kiiremini ja mugavamalt edasi saada ronisid järgemööda mamma turjale ning nokkisid teist kuklast. Kus samal ajal papa part oli, kes seda teab. Kogu koorem ja kasvatus oli nagu ikka õrnema soo kanda.

Veel üks punase kasuka kandja jäi pildile – Kadrioru orav.

Aiaklubi finalistid valgel sillal.

Kivid, vesi, jaapani kerria, jugapuud, rodod, vahtrad – iseloomulikud elemendid jaapani aias.

Edasi käisime Courmet Coffees jalga puhkamas. Valisime Tatjanaga honduurase kohvi ja maitsva kodujuustu-marjakoogi. Igati intelligentne värk. Mida see väljend tähendab teavad asjaosalised.

Peaks ütlema, et Kaja on meil tõeline ralliäss ja tema manööverdamisoskust võib vaid kadestada. Loomaaia aia taga parkimiskoha leidmine võttis paraja aja ja nõudis igasuguseid manöövreid. Kohale saime.

Kui nüüd arvate, et loomi käisime vaatamas, siis eksite, ikka haljastust. Loomi-linde nägime ju jaapani aias.

Õitsvad kastanid.

Haljastust andis nautida. Sama palju, kui erilisi loomi, oli ka haruldasi taimi.

Püramiidsed kuusevormid. Saadaval ka Hansaplandis.

Hostade alad.

Värvilised alad, kuusevormid.

Kõrrelised aiavaasides.

Väga palju huvitavat igatahes. Lõõgastav ning energiat andev vaheldus, igati korda läinud päev. Isu peale aetud põikasime ka Rohelisest Kaubamajast läbi. Tühja pagasnikuga igatahes kodu poole ei mindud. Mõnus, mõnus. Paras preemiareis iseendale.

Lillepüramiid Kadrioru tänaval. Kasutatud tegemisel aiavõrku.

Naadinuhtlus

Et naat on üks ütlemata tüütu tegelane, sellele ei vaidle ilmselt keegi vastu. Kui vast mõni äärmuslik taimetoitlane. Eilne päev näitas mulle veel kord kätte tema tõelise olemuse ja jõu. Nimelt tuli mul tegeleda istutusala uueks muutmisega. Kooremultš pealt ära, peenravaip ka, maatükk läbi kaevata, uued istikud panna ja kõik muu tagasi. Oleks saanud ka läbi kaevamata hakkama, kui peenravaibast läbi poleks naat uhkelt vastu vaadanud. Ja mis oli katte all! Paksult naadi juuri, osa neist tugevalt peenravaiba küljes ja sealt läbi kasvanud. Suur kärutäis väikese ala pealt elujõulist kraami, osa kindlasti jäi veel mulla alla peitu ka. Tähendab, naadile ei aita pimendamine ka. Mürke ma ei kasuta. Jääb veel vaid pidev välja rookimine. Mida teha aga aias, mis on ühtlaselt kaetud naadiga? Üks selline aed ootab ja vaatab lootusrikkalt minu poole. Siiani olen vaid muruniidukiga peale läinud. Muude masinatega kurnama minna ei saa, kuna sissepääs suurtele puudub. Mõtlesin kasutada pimendamist ja siis läbi kaevamist, sest aega aial oodata on. Kuid eilset pilti nähes muidu korras aias tekitas kõhklusi. Kuis toimida?

Muidu oli aga eilne päev väga töine ja mõnus. Jõudu jätkus tervelt üheksa tundi jutti ning seda kõrvetavas päikeses ja kuumuses. Mulle endalegi uskumatu. Alles kümme minutit enne lõpetamist tundsin, et olen ikka tugevalt väsinud. Vat mis tähendab millegi loomine. Olen ikka väga uudishimulik ja kärsitu ning soov lõpptulemust näha on suur.

Hommik aias

On ütlemata mõnus astuda päikesepaistelisel soojal hommikul kastesele murule, pesta tervistava kastega nägu, tunnetada varase tunni lõhnu, kuulatada helisid. Juba pikemat aega annab ilmataat sooje ilmu, kus päevane termomeeter näitab 27-29 kraadi, vesi lippab igast nahapoorist, kui end liigutad ja janu näikse lõputu. Aia õite värvid on valdavalt sinised ja lillad, sekka valget.

Tiik ajab pidevalt välja sodi, mida ära vaja kraapida. Esimene vesiroosinupp on juba priskelt valge.

On  iiriste õitsemise aeg.

Mädarõigas juurikamaa ääres.

Aias õitsevad valged ühekordsed pojengid.

Igal erinev nägu.

Vahepeal sai külastatud üle-eelmisel aastal tehtud kiviktaimlat

Helmikpöörised on talve järel vähe kohkunud. See-eest rodod on oma uhkes ilus mändide all.

Üleeile sai uus elu antud aiale, mis hilissügisest saadik hüljatud oli ning nukra moega. Kui uhke ilu sellest välja koorus ja rõõmus nägu! No on hea amet, kus tulemus kohe näha. Aga muidu on igas aias tunda erinevaid energiaid ja peremehe olemust. Koheselt.

Enda aiaga sain ka vahepeal sinapeale. Mõnus oli teha ja umbrohust lilli vabastada. Muidu tekkis lootusetu tunne, et ei pole rätsepal pükse… Välja närisin end sest segadikust.

Eile tuli õhtusel ajal veel Rohelisse Kaubamajja taimi hankima minna. No on ikka lilled kallid! Helmikpööris 6,89 püsikliendile, Haidest ungari sireli päris suur taim 3,20. Põõsad odavamad kui lilled. Endale ostsin ka Heck. kuslapuu “Goldflame” Tellmani kuslapuu asemele, millele külm otsa tegi.

Täna tuleb töine päev. Muru niites pudenevad justkui selgest taevast veepiisad. Oma ülekuumenenud ajusid liigutades selgub, et need on hoopis mu enda higipiisad.