Archive for august, 2013

Viimase veerandtunni valik

oli Nurga puukooli ikkagi minna ja nii ma siis viimasel minutil “rongile” jõudsin. Iivi, kes hommikul veel  üksi nukralt minemas oli, sai lõpuks auto täis. Ülejäänute kaasamisel olin eelnevalt ise osaline olnud.

Ilus on seal Nurgal ja ilmaga vedas muidugi ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Taimemüüjaid igast kaarest, hinnad all ja sortiment täiesti tasemel. Hortensiate hinnad 10-12 EURi, valik korralik. Siilkübarate värvivalik lai ning peibutav. Isegi delavei ängelhein korralikult olemas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aed, puukool ja metsaala kõik põnevust täis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Metsaala läbides tunned sellist rahu. Taimi, haruldusi jätkus kõikjale. Kõik hooldatud, korras. Ilmselgelt on siin päkapikud abiks olnud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Muuhulgas jäid mul silma puude tüved – jalad. Lausa hämmastav, et ka siia on nobedad näpud jõudnud. Ja kuidas see neid esile tõstab.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Üks kudistamas teist.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vana ja väärikas, samblakord soojendamas varbaid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lihtsalt ilus minu jaoks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Siuke elukas jälgimas mängu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Siilkübarad tiigi ääres lootuses ennastki veepeeglist imetleda. Kalad lõid sulpsu ja puid oli topelt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Puitääris oli metsa all sammaldunud just nii nagu peab.

Loomulikult kuulasime Hannusti loengut taimede omavahelisest sobivusest.

Valikul kindlasti arvestada kasvukohta ja taimede füsioloogilisi vajadusi.

Seejuures peaks säilima taimede iseloom. Partneritel tuleks üksteist täiendada, mitte üle trumbata. Nii nagu eluski.

See, kes ei kannata partnerlust välja jääb soolotaimeks. Näiteks vesikanep, kanna, pojeng, floksid, hortensia, kitseenelas.

Pane ühte taime rohkem kui üks.

Võid kasutada kas kooskõlalisust või kontrastsust. Kooskõlalisusprintsiipi kasutades valid taimed mingi ühise näitaja järgi. Näiteks kõik korvõisikud, neid siis värvide järgi kokku sulatades. Või puhtalt valged aiad. Või näiteks lihtõieline roos – põõsasmaran. Või tuttõielised – keraõielised. Talle endale on huvitavam kontrastsus, kus näiteks pannakse kokku lame õisik – püstjas õisik. Ka siin vali värve.

Siis võib veel eristada massiilu ja jooneilu. Paned kas seda või teist. Jooneilu annab püstine sirge joon nagu näiteks kukekannustel, laukudel, gladioolidel, ka mänd.

Arvesta kindlasti värvidega. Koos on head erineva õiekujuga taimed. Hea kontrast on näiteks kollane roos – sinine kukekannus. Püstakad õied – lamedad õied. Kooslustest head näiteks kõrred ja kukeharjad; kõrred ja roosid; kõrred ja moonid; sõnajalad ja maikelluke; männid ja liivateed; hortensiad – hostad (sinakad näiteks); lupiinid – kukekannused – kurerehad; hostad ja kannikesed. Väga efektne on liiliad ja kõrrelised koos. Laugud ja kõrrelised; sinihall aruhein – kadakas; bergeenia teatud sort ja lumikelluke. Värvustest head sinine kollasega. Näiteks kollane tulp ja meelespea või käokingad ja neiusilmad. Sinine ja valge meile omaselt hea. Kollane ja lilla. Kollane sõrmkübar kas salvei või kurerehaga. Ootamatult hea on pruunikaspunane lillaga. Thungeri kukerpuu madalam sort koos lavendliga. Minu kogemus; thungeri kukerpuu punaselehine sort ja selle taustal sireli lillad õisikud. Õitseajal super! Punane ja hõbedane. Punane roos ja viltleht või padipõõsas.

Libe tee on see kokku sobitamine, veel rohkem sellest rääkimine, nagu ta ütles. Kuid kõik teed viivad loodusesse ja selle jälgimisse. Vaata, mis kooslus on aasal või metsa all või mägedes või jõe kaldal. Asenda looduslikud liigid kultuuridega.

Tagasiteel olime kui neli kuningat, kes end sel päeval hästi tundsid ja lõpuks enda valikutega rahule jäid. Need neli aga peavad iga päev Varbola linnuse jalamit valvama ja meelde tuletama, kes me ikka oleme.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Valiksin mõõdukuse

Kui vähegi minu teha oleks ja endaga suudaksin kokkuleppele jõuda valiksin mõõdukuse. See sobiks pea igas elu valdkonnas. No kõigepealt on päevakorras ilm. Siin ma nüüd ilmapööraja küll olla ei saa, kuid nuriseda ma oskan. Vägisi tahab mind laisaks õpetada. Algul sellise kuumusega, millega võisid vaid elust tüdinenud ennastsalgavalt tööd teha ja nüüd siis lakkamatute vihmasadudega. Ilm nagu pardi p…e. Sajab, siis veidi päikest, mis tekitab süütunde, et ikka veel kodus ja polegi objektil. Saad ühe jalanõu varba otsa, kui seda toimingut saadab vihmapiiskade põrin katusel. Kaua võib? Mul juba välitööd kuhjuvad. Ainus positiivne külg asja juures on see, et tigude korjamine on tõhus. Need sutikad ei vaevu end märjaga ära peitma, vaid peesitavad nähtavalt ja priskelt taimedel. No muidugi, ka neid võiks olla mõõdukalt, aga mitte hordidena.

Siis veel see aedniku põhiprobleem – suutmatus uutele taimedele ei ütelda. Ei mingit mõõdukust, harjuta palju tahes. Sattusin Iivi võrku. Ega ma siis ise süüdi… Tema toppis mulle 9 päevaliiliajuppi pagasnikusse, mis siis, et mul oli aias kohta vaid ühe jaoks. Aga tegelikult, kaua võib taimi enda aeda ahnitseda? Peenrad pungil täis, ülerahvastatud, hooldamisega töö kõrvalt tükk tegemist, aga ikka veel vähe. Ja Nurga puukooli läheks ka hea meelega. Loenguid kuulama. Pärast otsiks tikutulega kohta, kuhu see lätlaste aretis ära sokutada, ja see, ja see… Õnnelik oleks ka veel, et kätte sain. Mis rahakulutusse puutub, siis sellele leiaks ka põhjendusi, veenvaid. Või salgaks hoopis maha, ei teeks probleemigi. Mis sest, et varsti sügis käes ja jalavarjud nigelad. Nihv-nihv ja Nuhv-nuhv minus ehitavad oma maailma edasi.

Neid mittemõõdukaid on silm harjunud paremini märkama, kui normaalseid. Kusjuures näen ja imetlen. On see ikka mõistlik tegu? Käisin Terje aias. Ligi hektar (no mõnedsajad küll puudu) iluaeda suvel taguots püsti või roomates rohida. Mille kõigega küll inimesehing peab tegelema ja vaeva nägema. Aga ilus on.

Leidsin, et tal on aias palju lavastusi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

No näiteks see lasipuu vankri rattaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rohelised pinnavormid mändidest, kui kivirahnud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Muidugi oja ja selle kaldal siberi iiristest voogav jõgi. No selle pidev tagasilõikamine peale õitsemist taimedele just väga kosutav pole.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõrreliste krutskil pähikud reas vastandina mesiohaka okkalisusele. Taamal jälle lasipuu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

“Aknad” aiaruumis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maja taguselt terrassilt näed “aknaid”,

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

enda poole voolavat oja,

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

roosiviirge, mis viivad välja avaratele viljapõldudele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuivoja, mida ei mõistagi nagu õigest rakursist pildistada.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pargiosa väljaspool kuivoja.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maale iseloomulikud väravad ja aed. Taimed, mis vanadele taludele omased olid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja läbi kõrrelistekiirte paistmas külastajatehordid, kes kõik seda imeasja vaatamas käivad. Tasub imetleda, kuid järele teha ikka mõõdukalt.

Mis veel? Eks kurtmist ilma, iseenda ja elu-olu üle tuleks ka ikka mõõdukalt osata teha.

Oma aia tegemised

Päevad on aina päikest ja soojust täis, vihma ei tibakestki. Maa praguneb – konnad, teod ja närilised otsivad ta lõhedest jahutust. Peale aia korrastamise tegelen ka korilusega. Hommikul tigude korjamine, õhtul marjad. Neid esimesi on katastroofiliselt palju. Korjan  aia tagant ka, sest metsast nad sisse trügivad. Kraav on veest tühi ja nii pole ka seda tõket olemas. Mürki panna enam ei taha. Alles kohtasin hiirekest, kes ilmselt graanuleid maitsnud oli ning mediteeris otse keset teed. Tühja sest hiirest, kuid ka siilid ja linnud on ohus.

Eelmise lõigu olin kirja pannud juuli lõpul. Ei hakka teda muutma ka, hoopis lisan ses põrgukuumuses mõned read. Täna on ilmselt selle suve kuumuse rekordpäev. Varjus näitas peale lõunat 29 kraadi. Õhtu poole tõuseb kraadiklaas ilmselt veelgi. Lämmatav palavus on jõudnud tuppagi, olen siin ta eest varjus. Konditsioneeri veel käima pole pannud, kuid mine tea kah, mis ette võtan. Õnneks sadas öösel vihma ning selle võrra on taimedel vähemalt kergem. Tööd õues küll ei kavatse täna teha.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Naabri kassi õige lähenemine tänasele päevale. Võtsin tast eeskuju.

Vahepeal sai aga enda aias kõvasti pingutatud. Ma arvan, et esmakordselt tundsin, et ei tee mitte üksnes enda lõbuks vaid selleks, et teistele midagi näidata oleks. Aiaekskursioon oli tulemas. See piits oli lõpptulemusena päris kasulik – korda sai ju.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Higi voolab ka toas olles. Tuleb tänane päev väärikalt lõpuni vastu panna.

Aga kassid jäid mulle täna millegipärast silma.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

On põõsa vilus kassil mõnus.

Nii pikk on ta kui naabril maad

seal põõsa varjus olla saab.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuis mõnu sellest tunda saad,

kui sibulad on katmas maad?

Sa õpi kiisukese käest,

siis unenägusidki näed.

Kuumuse eest peidus

olles võib ka mõne lause kirja panna. Vahepeal on ju ikkagi nii mõndagi sündinud, toimunud ja lilledki õitsenud, olnud.

Käidud sai jällegi Karla külas aiaklubiga. Tore üritus ja ettevõtmine see lilleralli. Hea, et talud täiendavad üksteist ja teevad koostööd. Igati vahva. Seekordse ürituse päevakava oli nii tihe, et tuli valida, mida teed või kuhu lähed. Mina käisin iseenesestmõistalt Hannusti sabas ja kuulasin teda. Mis sest, et teed ja tead, ikka on hea üle kuulata, teada saada, kuidas teeb ja mida soovitab tema. Ja ega rodoteema mulle nüüd väga omane polegi. Endal turbapeenart pole ja teistele pole siiani ka teinud. Lihtsalt see teema pole olnud siiani mulle väga meeltmööda, rodod pole minu hingele. Aga mine tea…

Esimene loeng oli Tõnise talus ning kiviktaimlatest ja näidiseid valmis tehtud lausa neli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maakividest. Kõigepealt pane paika kivid, siis täida põhi täitematerjaliga, valmista mullasegu ja lisa see. Täitematerjalina pole mõtet raisata mulda, vaid kasuta ehituselt üle jäänud prahti või mõnda muud aherainet. Mullasegu olgu komposti või mulla ja kruusa segu, kruubipudru konsistentsina, umbrohuvaba. Kive valides arvesta ka värvi. Ära kasuta kõike värve segamini, vaid vali ühesugused kokku. Parem kivi kuju on ovaal või trapets, nii et saad anda voolamist, liikumist. Ümarad pole just kõige parem saak. Maakivide juures ära kindlasti kasuta multsina puukooremultsi, vaid ikka graniitkillustikku. Seda tõde peaks silmas pidama ka muude peenarde rajamisel. Tulemus näeb välja siis loomulikum. Kive pane kõrvuti päris tihedalt ja ikka neid, mida masinad ja mehed suudavad liigutada. Kui on koos palju “naistekaid” kive, mõjub see kõik liiga närviliselt ja rahutult. See sõnakasutus on nüüd minu loodud, sest tavaliselt teeme kivitippimist just meie oma tahtmiste ja võimaluste juures. Paneme seda, millest ramm üle käib.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Paekivi võib kasutada mitmeti. Lapikult asetades moodusta müüritisi. Pane kive ka müüritiste vahelisele pinnale. Seda nii üldilme sidususeks kui ka, et oleks hea astuda. Kivid aseta üksteise peale nii, et iga järgnev oleks alumisest veidi sissepoole. Nii ei teki alasid, mis üldse vett ei saa. Sidususeks, paika saamiseks kasuta mulda. Loo orge ja mägesid. Püsti asetamisel tee aluspinnas veidi teistest erinev. Kui eelnevate juures võisid erinevate fraktsioonide  (aheraine ja mullasegu või puujuurte ja aheraine) eraldamiseks kasutada peenravaipa, siis siin aseta kivid püsti mulla abiga. Sellise kiviktaimla loomisel kasutad ju selliseid taimi, mis oma juured ka mägistes looduslikes tingimustes ajavad sügavale mulla sisse. Kivid jäävad minikaljudeks, mis siis vaid üürikeseks ajaks päeva jooksul pakuvad minitaimedele päikesevalgust. Selliste taimede hankimisel kontrolli kindlasti üle substraat, milles oled need endale hankinud. Vajadusel eemalda turbamuld, pese juured läbi. Turvas pole neile vajalik, selles nad känguvad.

Kiviktaimla moodi asja võid luua ka varju või poolvarju ja kasutada selleks turbapeenra elemente. Maakivid ja turvas, turbapätsid ja turvas jne. Selle peenra näidis oli tal pooleli, kuid kujutlusvõime meil ju olemas. Turbapätse kasutades võid kasutada peenikest puukooremultši. Jämedat kasuta turbasubstraadi sees segatuna. Nüüd ma lisan siia ise oma jutu. Kui kasutada puukooremultši, siis peenardes ikka seda peenikest fraktsiooni, see on tunduvalt ilusam. Jäme jäägu varjatumatesse kohtadesse ja puude- põõsaste alla, sest ta on robakas. Otse tootjalt ostes pole see sugugi kallis. Kui kasutada teda 3-5cm paksuselt ja nii, et taimede juurekaelad jäävad vabaks, aitab ta ära hoida üheaastaste juurumbrohtude rünnet. Kuid ikka siis, kui teda aegajalt rehitseda ja mõne aasta pärast lisada. Alumine osa ju kõduneb ja muutub ajapikku mullaks. Kõdunedes, muide, võtab selle protsessi teostamiseks lisaaineid mullast. Multside kasutamisel tuleks jälgida väga seda, kuhu miski sobib.

Turbapeenardest. Rodod vajavad vaid ühe pätsijagu substraati. Istuta nad künka otsa ja nii, et juurekaelad jäävad vabaks. Vat see soovitus on paljude teiste asjade istutamisest erinev. Pätse leota vees 1-2 minutit vajutades neid vee alla. Kui kauem hoiad, lagunevad koost. Müüt on see, et pead palju edaspidi kastma ja väetama. Istutusjärgselt tuleb kasta muidugi. Edaspidi varustavad vastavas keskkonnas elunevad seened rodosid  toidu ja joogiga. Kui teed peenra mändide alla, jäta neil juurekael vabaks. See kehtib ka kõikide teiste puude kohta, kuhu alla sa iganes midagi teed ja istutad.

Sadeväljal liitusime aiaekskursiooniga, istusime terrassil ja nautisime perenaise küpsetisi, teostasime kurevaatlusi ja tühjendasime rahakotte taimede endile soetamisega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Roogojal oli võimalik samuti osta elulõngu, roosiistikuid, viinamarjataimi. Nautida teiste elutöö tulemust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Looduslike elulõngade äraõitsenud õisikud on kui laste pehmed kiisupead.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hiiglaslik viinamarjade kasvuhoone, kus siis erinevad sordid sees.

Väino Esklal olid kaasas erinevad musta sõstra sordid degustreerimiseks ja loomulikult ka põõsad ostmiseks.

Kuskil toimus ka pärgade punumine, lillepiltide fotografeerimise õpetus, viktoriinid ja mis kõik muud. Aeg läks väga kiiresti. Ühe kauni daami sain ka mina mälestuseks pildile.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Roosoja perenaine ise. Juurde palusin Sadevälja peremehe – täitis soovi kah. Mõnusad tegijad. Aitäh neile toreda ürituse korraldamise eest.

Sildipilv