Kuumuse eest peidus

olles võib ka mõne lause kirja panna. Vahepeal on ju ikkagi nii mõndagi sündinud, toimunud ja lilledki õitsenud, olnud.

Käidud sai jällegi Karla külas aiaklubiga. Tore üritus ja ettevõtmine see lilleralli. Hea, et talud täiendavad üksteist ja teevad koostööd. Igati vahva. Seekordse ürituse päevakava oli nii tihe, et tuli valida, mida teed või kuhu lähed. Mina käisin iseenesestmõistalt Hannusti sabas ja kuulasin teda. Mis sest, et teed ja tead, ikka on hea üle kuulata, teada saada, kuidas teeb ja mida soovitab tema. Ja ega rodoteema mulle nüüd väga omane polegi. Endal turbapeenart pole ja teistele pole siiani ka teinud. Lihtsalt see teema pole olnud siiani mulle väga meeltmööda, rodod pole minu hingele. Aga mine tea…

Esimene loeng oli Tõnise talus ning kiviktaimlatest ja näidiseid valmis tehtud lausa neli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maakividest. Kõigepealt pane paika kivid, siis täida põhi täitematerjaliga, valmista mullasegu ja lisa see. Täitematerjalina pole mõtet raisata mulda, vaid kasuta ehituselt üle jäänud prahti või mõnda muud aherainet. Mullasegu olgu komposti või mulla ja kruusa segu, kruubipudru konsistentsina, umbrohuvaba. Kive valides arvesta ka värvi. Ära kasuta kõike värve segamini, vaid vali ühesugused kokku. Parem kivi kuju on ovaal või trapets, nii et saad anda voolamist, liikumist. Ümarad pole just kõige parem saak. Maakivide juures ära kindlasti kasuta multsina puukooremultsi, vaid ikka graniitkillustikku. Seda tõde peaks silmas pidama ka muude peenarde rajamisel. Tulemus näeb välja siis loomulikum. Kive pane kõrvuti päris tihedalt ja ikka neid, mida masinad ja mehed suudavad liigutada. Kui on koos palju “naistekaid” kive, mõjub see kõik liiga närviliselt ja rahutult. See sõnakasutus on nüüd minu loodud, sest tavaliselt teeme kivitippimist just meie oma tahtmiste ja võimaluste juures. Paneme seda, millest ramm üle käib.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Paekivi võib kasutada mitmeti. Lapikult asetades moodusta müüritisi. Pane kive ka müüritiste vahelisele pinnale. Seda nii üldilme sidususeks kui ka, et oleks hea astuda. Kivid aseta üksteise peale nii, et iga järgnev oleks alumisest veidi sissepoole. Nii ei teki alasid, mis üldse vett ei saa. Sidususeks, paika saamiseks kasuta mulda. Loo orge ja mägesid. Püsti asetamisel tee aluspinnas veidi teistest erinev. Kui eelnevate juures võisid erinevate fraktsioonide  (aheraine ja mullasegu või puujuurte ja aheraine) eraldamiseks kasutada peenravaipa, siis siin aseta kivid püsti mulla abiga. Sellise kiviktaimla loomisel kasutad ju selliseid taimi, mis oma juured ka mägistes looduslikes tingimustes ajavad sügavale mulla sisse. Kivid jäävad minikaljudeks, mis siis vaid üürikeseks ajaks päeva jooksul pakuvad minitaimedele päikesevalgust. Selliste taimede hankimisel kontrolli kindlasti üle substraat, milles oled need endale hankinud. Vajadusel eemalda turbamuld, pese juured läbi. Turvas pole neile vajalik, selles nad känguvad.

Kiviktaimla moodi asja võid luua ka varju või poolvarju ja kasutada selleks turbapeenra elemente. Maakivid ja turvas, turbapätsid ja turvas jne. Selle peenra näidis oli tal pooleli, kuid kujutlusvõime meil ju olemas. Turbapätse kasutades võid kasutada peenikest puukooremultši. Jämedat kasuta turbasubstraadi sees segatuna. Nüüd ma lisan siia ise oma jutu. Kui kasutada puukooremultši, siis peenardes ikka seda peenikest fraktsiooni, see on tunduvalt ilusam. Jäme jäägu varjatumatesse kohtadesse ja puude- põõsaste alla, sest ta on robakas. Otse tootjalt ostes pole see sugugi kallis. Kui kasutada teda 3-5cm paksuselt ja nii, et taimede juurekaelad jäävad vabaks, aitab ta ära hoida üheaastaste juurumbrohtude rünnet. Kuid ikka siis, kui teda aegajalt rehitseda ja mõne aasta pärast lisada. Alumine osa ju kõduneb ja muutub ajapikku mullaks. Kõdunedes, muide, võtab selle protsessi teostamiseks lisaaineid mullast. Multside kasutamisel tuleks jälgida väga seda, kuhu miski sobib.

Turbapeenardest. Rodod vajavad vaid ühe pätsijagu substraati. Istuta nad künka otsa ja nii, et juurekaelad jäävad vabaks. Vat see soovitus on paljude teiste asjade istutamisest erinev. Pätse leota vees 1-2 minutit vajutades neid vee alla. Kui kauem hoiad, lagunevad koost. Müüt on see, et pead palju edaspidi kastma ja väetama. Istutusjärgselt tuleb kasta muidugi. Edaspidi varustavad vastavas keskkonnas elunevad seened rodosid  toidu ja joogiga. Kui teed peenra mändide alla, jäta neil juurekael vabaks. See kehtib ka kõikide teiste puude kohta, kuhu alla sa iganes midagi teed ja istutad.

Sadeväljal liitusime aiaekskursiooniga, istusime terrassil ja nautisime perenaise küpsetisi, teostasime kurevaatlusi ja tühjendasime rahakotte taimede endile soetamisega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Roogojal oli võimalik samuti osta elulõngu, roosiistikuid, viinamarjataimi. Nautida teiste elutöö tulemust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Looduslike elulõngade äraõitsenud õisikud on kui laste pehmed kiisupead.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hiiglaslik viinamarjade kasvuhoone, kus siis erinevad sordid sees.

Väino Esklal olid kaasas erinevad musta sõstra sordid degustreerimiseks ja loomulikult ka põõsad ostmiseks.

Kuskil toimus ka pärgade punumine, lillepiltide fotografeerimise õpetus, viktoriinid ja mis kõik muud. Aeg läks väga kiiresti. Ühe kauni daami sain ka mina mälestuseks pildile.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Roosoja perenaine ise. Juurde palusin Sadevälja peremehe – täitis soovi kah. Mõnusad tegijad. Aitäh neile toreda ürituse korraldamise eest.

Comments on: "Kuumuse eest peidus" (2)

  1. Kirjutaja Ka said:

    Kõigi kaunite aedade puhul tekib mul alati rida küsimusi: kuidas nende tegijad oskavad, kuidas jõuavad ja suudavad? Kust saadakse materjale, teadmisi ja aega kõigeks selleks, mida aed nõuab?

    • mariaias said:

      Konkreetselt Karla külas need talud on leidnud tee, kuidas hobi ja teenistus ühendada ning see enda kasuks tööle panna. Kõigis vähemalt ühe inimese sissetulek tuleb aiandusest. Kuidas oskavad? Kui sulle midagi väga meeldib, siis leiad piisavalt informatsiooni ja inspiratsiooni, et oma unistusi täita. Mõni õpib koolis, mõni elus ja mõni mõlemas. Muidugi, parimaid tulemusi annab siiski hea silm ja korralik taju. See miski peab ka olemas olema. Jõudmise ja suutmisega on ise küsimused. Kui väga palju on ette võetud, siis võib jänni jääda kah. Ka siin on inimeste erinevused olemas. Kes on väga friik ja näeb ilu vaid siis, kui kõik piinlikult puhas, sellel võib minna väga raskeks. Taimede maailm on paras hullus, sest see võib sind haarata jäägitult. See on ka teraapia, Loojale lähemal olemine ja ise loomine. See võtab ja annab ning sina ise võtad ja annad. See on ka narkomaania liike, sest kui näed ilusat vaadet, midagi uut loonud, oled just teinud aia korda või saanud uue tegelase enda aeda, joovastud ja saad kaifi. Ning tahad üha uuesti ja uuesti seda kogeda.
      Vahel võib see olla ka piin. Konkreetselt minu puhul, kui teed sama tööd teistele aga oma aed jääb tegemata. Kogesin seda siis ka, kui käisin koolis ja maja ehitasin ning sel kevadel, kui enda suure aia jaoks aega ei jäänud. See on selline piin, et võib tervist rikkuda. Sa näed, et läheb käest, kuid pole miskit parata. Jama tunne. Aiatöö ongi tunnete ja emotsioonide mäng ning allikas.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: