Valiksin mõõdukuse

Kui vähegi minu teha oleks ja endaga suudaksin kokkuleppele jõuda valiksin mõõdukuse. See sobiks pea igas elu valdkonnas. No kõigepealt on päevakorras ilm. Siin ma nüüd ilmapööraja küll olla ei saa, kuid nuriseda ma oskan. Vägisi tahab mind laisaks õpetada. Algul sellise kuumusega, millega võisid vaid elust tüdinenud ennastsalgavalt tööd teha ja nüüd siis lakkamatute vihmasadudega. Ilm nagu pardi p…e. Sajab, siis veidi päikest, mis tekitab süütunde, et ikka veel kodus ja polegi objektil. Saad ühe jalanõu varba otsa, kui seda toimingut saadab vihmapiiskade põrin katusel. Kaua võib? Mul juba välitööd kuhjuvad. Ainus positiivne külg asja juures on see, et tigude korjamine on tõhus. Need sutikad ei vaevu end märjaga ära peitma, vaid peesitavad nähtavalt ja priskelt taimedel. No muidugi, ka neid võiks olla mõõdukalt, aga mitte hordidena.

Siis veel see aedniku põhiprobleem – suutmatus uutele taimedele ei ütelda. Ei mingit mõõdukust, harjuta palju tahes. Sattusin Iivi võrku. Ega ma siis ise süüdi… Tema toppis mulle 9 päevaliiliajuppi pagasnikusse, mis siis, et mul oli aias kohta vaid ühe jaoks. Aga tegelikult, kaua võib taimi enda aeda ahnitseda? Peenrad pungil täis, ülerahvastatud, hooldamisega töö kõrvalt tükk tegemist, aga ikka veel vähe. Ja Nurga puukooli läheks ka hea meelega. Loenguid kuulama. Pärast otsiks tikutulega kohta, kuhu see lätlaste aretis ära sokutada, ja see, ja see… Õnnelik oleks ka veel, et kätte sain. Mis rahakulutusse puutub, siis sellele leiaks ka põhjendusi, veenvaid. Või salgaks hoopis maha, ei teeks probleemigi. Mis sest, et varsti sügis käes ja jalavarjud nigelad. Nihv-nihv ja Nuhv-nuhv minus ehitavad oma maailma edasi.

Neid mittemõõdukaid on silm harjunud paremini märkama, kui normaalseid. Kusjuures näen ja imetlen. On see ikka mõistlik tegu? Käisin Terje aias. Ligi hektar (no mõnedsajad küll puudu) iluaeda suvel taguots püsti või roomates rohida. Mille kõigega küll inimesehing peab tegelema ja vaeva nägema. Aga ilus on.

Leidsin, et tal on aias palju lavastusi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

No näiteks see lasipuu vankri rattaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rohelised pinnavormid mändidest, kui kivirahnud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Muidugi oja ja selle kaldal siberi iiristest voogav jõgi. No selle pidev tagasilõikamine peale õitsemist taimedele just väga kosutav pole.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõrreliste krutskil pähikud reas vastandina mesiohaka okkalisusele. Taamal jälle lasipuu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

“Aknad” aiaruumis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maja taguselt terrassilt näed “aknaid”,

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

enda poole voolavat oja,

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

roosiviirge, mis viivad välja avaratele viljapõldudele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuivoja, mida ei mõistagi nagu õigest rakursist pildistada.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pargiosa väljaspool kuivoja.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maale iseloomulikud väravad ja aed. Taimed, mis vanadele taludele omased olid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja läbi kõrrelistekiirte paistmas külastajatehordid, kes kõik seda imeasja vaatamas käivad. Tasub imetleda, kuid järele teha ikka mõõdukalt.

Mis veel? Eks kurtmist ilma, iseenda ja elu-olu üle tuleks ka ikka mõõdukalt osata teha.

Comments on: "Valiksin mõõdukuse" (10)

  1. imetlesin! 🙂 KOhe alguses meeldis lasipuu vankrirattaga- isikupärane ja pilkupüüdev. Aknad aiaruumi tuua, mis taamal terrassilt vaadates paistavad samuti omapärane idee. Kõrrelised oma kiiretega päikest püüdams võib olla imeilus vaatepilt… oeh, küll minul on veel pikk tee käia, et kasvõi ligilähedalegi jõuda.

    • mariaias said:

      Tegemise, loomise rõõm on üks tore asi. Sellest tekkiv väsimus ka, rammestus pärast kordaläinud päeva. Jälle sammuke edasi. Enne ja pärast… Milline rahulolu. Mõtestatud, lugudega lood on head. Ka aias. Oma lugu parim lugu. Tore on oma lugu leida ja seda armastada.

  2. Kirjutaja Ka said:

    Jah, olen aru saanud, et aiapidamine pole ainult taimede üksteise kõrvale sobitamine vaid sellel on hoopis sügavam mõte ja sisu, ühesõnaga filosoofia.
    Tigudega pole ma sel suvel üldse võidelnud, isegi mitte graanulite abil. Ei leia selleks aega ega energiat.

  3. mariaias said:

    Tigudega ma jahmerdan ka alles esimest suve. Eelmistel aastatel on naabri-Inge mulle oma saagist ikka aegajalt aru andnud, kuid ma vaid noogutasin. Sel aastal ei jäänud mul lihtsalt muud enam üle – välja tahavad süüa mind koos taimedega. Inge leiab oma aiast seevastu vaid mõned üksikud eksemplarid. On aidanud tema usinus. Aga aega see võtab küll. Tunnike jälle sisustatud. Graanuleid ei soovita kasutada – need on kõigele elavale aias surmavad.

  4. Kirjutaja Ka said:

    Muide, eile just ühes seltskonnas pidasime plaani minna Terje Luige aeda vaatama, aga see juhtub ehk kevadel.

  5. Imelik, et meil ka vanasti oli aias tigusid päris palju, aga nüüd pole nagu üldse, mõni üksik kuskil nurga taga konutab. Ei tea, kas linnud on nad nahka pistnud?

  6. mariaias said:

    Ei oska kommenteerida. Mul endal aias on küll kõva järelkasv – pole elusees nii suurt hulka näinud. See on pannud isegi minusuguse neid järjekindlalt korjama. Praegu on 25 liitrit korjatud ja sisse soolatud. Osa vene ajast pärit väetiste sees kah. Igaks juhuks tühjendan ämbrid mitme kraavi ja tee taha metsa ära. Viimati otsustavad hulgakesi veel ellu ärgata. Mets on ka täis, kui astud, siis krõbinal. Mul juba see ka teada, millised on meelistaimed ja milline taime elufaas neid ligi meelitab. Sigivus on neil selline, et igast eksemplarist võib tulla 300 muna ehk järglast ja paarilist selleks vaja pole. Oo õudust!

  7. Meil pole siin ühtegi tigu. Saarel elamise eelis, sest Rapla aias sai nendega ikka kõvasti võidedud, panid mul kogu basiiliku nahka. Siin meil teisel pool teed, vana maja aias, on viinamäe teod – kui oleme näinud mõnda üle tee tulemas, siis tõstame teisele poole tagasi. Aga need viinamäe teod on ju nii eksootilised ja pealegi neid süüakse, nii et ma neid kahjurite hulka isegi ei arva 🙂

    • mariaias said:

      No mis sa mõtled, et teod tahavad oma kõhtusid mööda kadaka-, männiokkaid ja liivast mulda kraapida? Kaitsealustel viinamäe tigudel on ilmselt paksem kõhualune. Need toituvad ka kõdust rohkem ning ega ükski taim jõuaks neid kanda ka. Neid isegi silmale hea vaadata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: