Selle sügise esimene
öökülm käes. Nii harjumatu, ilus ja kardetud. Ikka on kombeks elada nii nagu kõik kestaks igavesti, nii elu, ilu, kui suvi ja lilleõied. Olud on ju täiesti loomulikud ja seaduspärased, kuigi tuleb end selles pidevalt veenda. Ja ega see ootamatus ju ka nii ootamatult mu õuele jõudnud, teadsin ja liigutasin end piisavalt. Saadused korjatud ja varju alla toodud., aga ikkagi… Veel õhtul hiljagi käisin kraadiklaasi akna taga piilumas, et mis ta nüüd teeb.
-3 tegi hommikuks õhus, maapinnal -6. Kõik on karge, valge ja külm, külmem kui talvel sama temperatuuri juures.
Helmikpööristel pitsimuster peal ja lehed valgega ääristatud.
Räästad tilguvad ja katus eemaldab päikese abil härmatist.
Kased on kollased, eks täna on oodata tugevat lehesadu. Eile sadas rahe ja lumesegust ollust. Täna lubab kõike korrata.
Läks õnneks, et eile õe pool õunu jõudsin mahla jaoks korjata. Tänaseks puudealused punnid ju kõik külma võetud. Ega see väljend punnid väga tõele vasta; saak (kel on) on tänavu väga ilus, suur ja värvikas. Magus ka. Aga ikka ma väidan, et pole mõtet pidada palju õunapuid, kui sul puudub vastav hoiukoht ja kodune mahlategemise võimalus. Kui on saagiaasta, siis on uputus ja kui pole, siis pole nagunii. Puid tuleb aga hooldada, lõigata igal aastal. Ise püüan teostada enda aias lõikust, kus puu võra jääb suhteliselt hõredaks, et mitte uppuda õuntesse, kuigi ega seegi… Ja aastad lähevad, kaua see vanaema sinna puu otsa võimeline ronima on?
Aga muidu kasvasid sel aastal mul sellised eksoodid;
üks melonitaim, mis andis 10 vilja. Antud eksemplar on sel laual üle küpsenud ega kõlbagi enam söögiks. Valmisid teised kõik peaaegu üheaegselt ning tegu oli nahka panemisega. Kaua ei säili ja väga ihaldusväärsena ka ei tundunud. Esimese võtsime liiga vara ära, ei mõistnud veel meloni keelt. Teise toomisel avastasime, et nüüd läheb kiireks realiseerimiseks. Jagasime ja sõime.
Arbuusitaimele jõudis tulla 2 punni, mis päris valmis ei saanudki.
Eks esimene kord selleks jääb ja kogemusi lisab. Tore ikkagi.
Eile sai tehtud kõrvitsasalatit ebaküdooniaga, mis sai väääga hea. Täna ootab ees mahlategu. Korindus ja kokkamine on päevakorral. Sahver on purkidest pungil täis ja tühi taara hakkab lõppema. Väikeseid kollaseid ja päris magusaid viinamarjatomateid tuli sel aastal ka nii palju, et lausa kutsus purki pistma lisaks söömisele.
Aknalaual õitsevad ohjeldamatult orhideed. Ühe tassisin mõned päevad tagasi terrassi lauale, et paremat pilti sest saada.
Metsviinapuu on sel sügisel leekivpunane, ka täna veel, kuigi pilt pole tehtud tänasel hommikul.
Tegemised ootavad.
……………………
Tamaara tehtud tänahommikused pildid.