Archive for oktoober, 2013

Tormine oktoobri lõpp

Kardetud sügistorm saabus kohale öösel. Suurem laastamistöö jäi Euroopasse maha. Meile saabudes oli tormituule jaks juba kahanemas, mis muidugi ei tähenda seda, et öösel rahulikult magada lasi, kaugel sellst. Väljas mühises ja ladistas paduvihma vastu plekk-katust. Korra käis ka kolin – hommikul tuvastasin kaseokste maandumist katusel. Puud on lookas ja kiiguvad tuules siiani, rahutu, rahutu. Välku ja pauku tuli ka, nii et eemaldasin öösel teleka ja arvuti vooluvõrgust. Soe on endiselt, 10-12 kraadi. Toas pole sel sügisel veel õhksoojuspumpagi tööle rakendanud, kütame aegajalt kaminat ja sellest piisab.

Aia taga on sel sügisel käinud suured tööd – ettevalmistused kõrgepingeliini maasse paigutamiseks. Täna pidi toimuma plaaniline elektrikatkestus ja liinide ühendamine. Lükkus aga tormi pärast edasi. Eks tegevusi nüüd kõikjal küllaga – elektrikatkestusi üle Eesti üle 62000. Meil püsib valgus.

Puud on ümberringi kõik püsti – noorepoolne mets ju ka. Vaid kaseoksi on kõik kohad täis. Märg on, väga märg ja libe. Savimaa pakub ka lumeta ajal liulaskmisvõimalusi. Lompe kõik kohad täis ja tiik- üllatus, üllatus – on end korralikult veega täitnud. Alles see oli, kui veetase oli nii madal, kui ei kunagi varem. Ka aiatagused kraavid täituvad veega. Vat see mulle igatahes meeldib. Kui soojad ilmad jätkuvad, siis käib tigude ränne edasi. Ikka metsast aia suunas. Nüüd siis lõpuks veelahe vahepeal.

Nende tigudega on sellised lood, et korjan neid siiani. Eemaldan sel aastal järjekindlalt lillede pealsed ning puude lehed. Kõik puhmad kammin kinnastatud kätega läbi, et tigusid leida. Väga palju on ka tühje kodasid. Kuhu ja kellele nad lähevad, kuhu kaovad? Mõni väiksem on nutikas ning poetanud end tühja suurema teokarbi sisse peitu. Püstjas elulõng on tõmbenumber ja meeliselupaik. Ei saa sealt suurt kätte ka mitte – eemalda või aiast. Tõmmekad on veel tanguutia elulõng, hostad, mädarõigas, taliseller, rabarber,  sügislilled, filigraanlill (tähtpea).  Samas on need ka kohad, kus neid kõige suuremas koguses eemaldada saab. Kliendi aias olid end peitnud roosi lähedusse puukooremultši alla talvituma.

Vesikanep on siiani püsti ja eritab aeda meeldivat lõhna, mis sest, et puhmas ise mustjaks tõmbunud. Just selle lõhna pärast ei ole raatsinud pealseid veel eemaldada.

Lehis on meeldivalt kollane ja püüab pilku.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Koos elupuu kollasega lõbustavad sügishalli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aiatagune on valge valgetest kasetüvedest, leheroheline ju meiega hüvasti jätnud. Vaid kuuskede- kadakate tumeroheline kindlalt paigas.

Roosid on mullatud. Pinnakatte omad ka 30 cm peale tagasi lõigatud, et puhmas järgmisel aastal kompaktsem välja näeks. Mulla-alused lehed eemaldatud. Põhilõikus jääb kevadeks. Kliendi roosidele panin ka väikesi kuuseoksi juurekaeka ligidale, et kate õhulisem oleks. Asutuse roosid ootavad veel muldamist. Tuulte- vihmaperioodi vaibudes tuleb seegi töö ette võtta. Ega kiiret ju ka väga pole, soe ikkagi kestab. Vahepealne külmaperiood sobis karastumiseks ülihästi.

Tulbisibulad kõik kastidega mullas, sibullilleväetis toetamas kevadist tärkamist-õitsemist. Kokku 28 kastitäit pojengide taga peenramaa ääres.

Aknalaual õitseb orhidee, mis laseb nautida 77 õit korraga. No on õnnestunud eksemplar. Teised viskavad ka õievarsi juurde, ei loe neile pime aeg suurt midagi.

Okkalised sai kõik läbi käidud kinnastatud käega. Elupuudel eraldus väga palju okkasodi sisemusest. Sügis on selliseks puhastuseks ikka hea aeg.

Raplamaa Sõnumites oli kolmes numbris ühtejutti teemaks linnapuud ja köndistamised. Viimases ka see, kuidas peaks siis tegelikult neid lõikama. Kaks lehekülge. Loodan, et niipea valla poolset köndistamist enam ei toimu, mida aga ei saa sugugi välistada eraisikute poolt. Retsimine on ikka väga levinud vaatamata kogu protseduuri inetusele. Artikkel saadaval allpool. Õnneks on selgitustöödega ka mujal alustatud. Targu talita kõneles sellest teemast samuti.

Põletab ja viskab kulda

See sügis on tõesti erakordne oma ilus. Tänase sompus päeva pildid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) “Red Pillar” ilmselt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hõõgub kui lõke pimeduses.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lodjapuulehine põisenelas (Physocarpus opulifolius) “Diabolo”.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Äädikapuu e harilik sumahh (Rhus thypina)

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Alpi epimeedium

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Võnkpärgenelas (Stephanandra incisa) pakub punakat tooni. Inglased kutsuvad ka pitspõõsaks.

Väheke must-valget kah rahustuseks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

……

Uus päev toob uue lisa. Päike täna kuldab visalt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lodjapuulehine põisenelas “Diabolo”

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Äädikapuu

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lodjapuulehine põisenelas “Dart`s Gold”

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lodjapuulehised põisenelad

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sügisaster külmas põnnama ei löö.

Mõlgutused ja muud

Öeldakse, et Issanda loomaaed on suur. No üldiselt mulle ju loomad meeldivad, igati armsad teised. Paraku käib see ütlus inimeste kohta ja siis see enam nii ilus ei tundu. Miskipärast oleme väga erinevad ja igalühel oma nägemine, tõekspidamised, kasvatus, kasvamine. Kes millega end elus olemiseks ja elamiseks varustanud on. Mõni ei kannata loodust silmaotsaski. Puud ajavad lehti ja prahti ning nende võrad oleksid igal juhul siis paremad, kui inimkäsi neid muudaks. Veel parem oleks, kui neid lähiümbruses üldse ei oleks. Igasugu satikaid ka kõik ilm täis, ajavad hirmu nahka. No metsa üldse ei julgeks üksinda minna, sest mine tea… Kõik kohad ka oksi ja risu täis, raske kõndidagi. Asfalt ikka midagi muud. Muld on must ja paha ning ebahügieeniline. Pähh, mina küll midagi kasvatama ei hakka, ostan kõik poest. Noojah.

Mu tuttava ületeenaaber likvideeris kõik puud aiast, kui elama sinna tuli. Õunu käib aegajalt naabri puude alt korjamas, ikkagi 3 last majas. Terrass ümber maja ja üleüldse teeks pigem tehisteed kui kõnniks murul. Minu tuttava pärnapuud tunduvad talle tõeliste nuhtlustena. Ajavad lehti. Korraliku inimesena riisub enda aia tagant kõik kokku ja lükkab üle tee puude alla tagasi. Ja siis see tuul veel. See võiks ju üldse kuskilt mujalt olla, no mitte vähemalt naabri poolt. Ja veel see puude kuju ning loomulik olek… Kuidas mu tuttav küll aru ei saa, et hulka moodsam oleks, kui pärnad oleksid kenad nudid pallid. Võimalikult väikesed pallid, sest siis ju vähem lehti ka peal. Ja mida nad üldsegi suvel õitsemise ajal siin sumisevad. Kõik kohad mesilasi täis, tulevad veel nõelama. Vot nii. Ma vaatan, et inimene kui tehisplastmassist, no kuidas nad seda ütlevadki, et reptiil inimkehas. Moodsamas keeles. A pingutasin vist üle, ma ka üks loomaaia liik.

Nähh, praegugi mul endal ka loodusearmastus valikuline – käisin õues tigusid korjamas. Nüüd roomavad juba siin keset õue murus.  Trügivad aina metsa poolt valguse suunas, mine tea, järsku neile ka puud ei meeldi. Ja üleüldse, mida ma vingun kogu aeg, et tulbastatud puud on koledad. Ilu ei oska näha või? Tänulikkus puudub. Õudne inimene. Vaata ainult seda, mis ilus. Näe presidentki andis linnale kauni linna aukirja, mis sest, et konkurssi polnud ju ja autasustatud said kõik, kes end ise esitlesid. Vald ise valis parimaid ja pidas end ka selle vääriliseks. Ma ei vaidle Rapla ilule vastu, ma olen ka ilusa Rapla poolt. Sellepärast ma südant valutangi. Kuid praegu hea valimisvõitluses aukirja ära kasutada, justkui pitsat sellele, et kõik ok. Probleeme pole ja kui on, tuleb kähku maha vaikida või likvideerida.

Selle ilu nägemisega mul on praegu vist kriisis. No näen küll endiselt, kuid miks mulle need tulbad ikka ei meeldinud siis? Misasja ma vahin neist ja võitlen siin? Pööra pea ära ja ära vaata, kui ei meeldi. Las teevad, mis tahavad. Mis see sinu asi on. Nüüd on jamad lahti. Praegu peaaegu juba nagu oktoobrirevolutsioon käimas. Kahtlustatakse valimisvõitlust tulpadega. Metsamoor sekkub poliitikasse. Hihii! Naerukoht, aga tegelikult päris kurb kohe., et selline mõtteviis olemas. Ja pealegi ma ei tea siiani, keda valida. Kes oleks aus, kompetentne ja suudaks elu edasi viia. Kelle hääl kõlaks ja kelle kätte usaldaks selle elukese siin. Kes oleks see, kes kriitika puhul ennast paaniliselt kaitsma ei hakkaks vaid vaagiks, kuidas asja parandada. Kes ei näeks ütlejas vaenlast ,vaid aitaks probleemi rahulikult lahendada.  Kes oleks targalt loodussõbralik. Poliitika on muutunud räpasemaks, kui kunagi enne. Igal tasandil. Ja tegijad…

Ärge loopige üksteist poriga, vaid armastage inimest enda kõrval ja hoidke loodust. Ükski  pole teisest parem Liikuge ühes suunas. Oska näha ilu enda ümber ja ole selle eest tänulik. Täna igal hommikul ja õhtul, nii suurendad head endas ja ümbritsevas. Need on sõnumid, mis sel kuul minuni on jõudnud. Ma veel ei tea, kas ma…

Tihased pressivad majale lähemale, justkui meelde tuletades, et peagi saabub aeg neile söögilaud üles seada. Vaatavad aknast sisse ja kopsivad hoolega. Lehti sajab puudelt alla lõppemata ja seda on nii ilus vaadata.  Muru on kaselehtedest täpiline. Värvid aias on imelised ja fantastiliselt ilusad on sel aastal õunapuud. Eile panin kliendi aias tulpe maha. Poes oli valik kahanenud, kuid see-eest hind alla läinud. Ilm oli päikesekullane ja soe. Õhtupoole aias lehti riisudes ja lõket tehes nautisin täiega elamist ja olemist. No see lõkketule suits, super. Kompostihunnik aianurgas aga aina kasvab. Lehed ju sel aastal kuivad ja kohevad. Täna on taevas madalal ja temperatuurgi pole just suurem asi. Elu pakub vaheldust ja valikuid. Igas mõttes.

oktoober 2013 061 Nali naljaks, aga praegu mulle see sobib.

Selle sügise värvid

Sügis on meeletult ilus. Ja pea iga päev toob uued värvimuutused. Palju päikest on tänavustes langevates lehtedes.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja kaks päeva tagasi oli ta selline. Nüüd päris paljas teine. Tatari ja ginnala vahtra hübriid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Õunapuudelgi imeline värv.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Võnkpärgenelas

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kikkapuu

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kased on kollasemad kui muidu. Imelised on kultuurmustika kärtsud värvid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Moodsa soenguvärviga siberi iiris bergeeniatest kraega. Külm ehk ei hakka aga mood kah ju tähtis.

On lehtede langemise ja riisumiste aeg. Õhus on tunda sügisese kõdu ja lõkketule lõhna. Värvide pillerkaar enne suure valge vaipkatte tulekut. Lehti on palju maas, kuid riisuda ei raatsi; nii ilus on.

Puudesõda

See oli tõeline välksõda puude tulbastajate, nende pooldajate ning puude rikkumiste vastaste vahel. Samal päeval, kui leht ilmus, oli kella kolmeks juba tulbastatud puud maha võetud. Pole puid, pole probleemi. Kuni järgmise korrani. Mis mind tõeliselt üllatas ja imestama pani, kui kaugel on ikka inimesed loodusest ja kui haiget mõtteviisi võivad paljud omada.  Järeldan seda kõike kommentaaride põhjal, mis artiklile järgnes.

Esiteks: artiklit tegelikult üldse ei loeta vaid kukutakse lahmima.

Teiseks ei mõisteta artikli sisu. Tunded löövad ülesse ja teevad täiesti pimedaks. Kuidas seda mõista, kui usutakse pigem tuttavat valla haljastusspetsialisti, kui arboristide koolitajat?

Kolmandaks on väga paljud täiesti ükskõiksed, missuguses keskkonnas nad viibivad. Puid nähakse vaid kui tüütuid elemente, kes tekitavad probleeme eriti sügisesel lehtede riisumise ajal.

Neljandaks minnakse teise äärmusesse ja arvatakse, et kui tulbastamine on keelatud, siis ei tohi üldse puid puutuda. Nagu oleks see ainus aksepteeritav puude hoolduse viis.

Viiendaks ei osata üldse hinnata ega näha ilu. Tulbastatud puud võrdsustatakse talviste täisjõus lehtedeta puudega, kuna mõlemid on ju siis paljad ja inetud.

Kuuendaks otsitakse tagamõtet, sest valimised tulemas ju. Arvatakse, et valimisvõitluse etteotsa on rakendatud tulbastatud puud. Tõeline veri.

Seitsmendaks võetakse kriitikat isiklikult ja solvutakse kõige kõrgemal tasemel. A la, kui kasvõi kaudseltki valla töötajate tegevuse puudujääkidele tähelepanu suunata, siis on see isiklik solvang. See on teemal, kõik mis ma teen on õige ja keegi ei tohi minu tegevusi kritiseerida. Sellise suhtumise juures on tahtmine puud tõepoolest valimisvankri ette rakendada.

Kaheksandaks toob see võitlus välja erimeelsused ja eri lähenemised ka nende seas, kes on õppinud seda ala või aiandust. No tegelikult ka selle, mis diplomi väärtus tegelikult on. Sa võid selle küll saada, kuid õige lähenemine ja teadmised ikka puuduvad. Pealiskaudsus. Ok. Sa võid ju oma aias teha, mis heaks arvad, kuid kui lähed teisi juhendama, suuri asju tegema, siis tuleks tegutseda perfektselt. Kui koolis kõik külge ei hakanud, siis uuri elu ja kirjandust enne, kui tegutsed.

Üheksandaks kaks päeva puude langetamist õppinud poisid on jumalast veendunud, et oskavad ka puid hooldada. Siit järeldan mina, et mida vähem asjast tead, seda rohkem arvad, et oled tark.

Kümnendaks tunnistab tark inimene, et ka tema teeb vigu ja õpib oma vigadest. Loll ei taha siis ka oma mõtteviisi muuta, kui puuga otsaette saab.

Kommentaare oli kahe loo kohta pea kuuskümmend, tõeline fenomen.

puud2

Lisaks kõigele muule meeldib mulle asjatundlikkus. Kui Luua Metsanduskool ja Aino Mölder poleks appi tulnud, missugused tulemused oleksid olnud siis?

Veel avastasin enda juures ühe sellise vanusega kaasneva omaduse, et mida vanemaks saad, seda vähem on sul kaotada, kui suu lahti teed. See on vabadus.

Kogu see lugu tõi mulle aga meelde muinasjutu rätsep Õhust ja kuningast, kes lasi end imetleda rahvahulgal, olles ise alasti.

 

Uued tulbastamised mede mail

Ei lõpe see õudukas siin linnas ka üks kord. Seekord siis sedasi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

FIE Andres Soomre ja Raul Roosileht esinevad arboristidena ja kuulutused üleval ajaleheski. Tegevusvaldkond metsandus. Kas tegelikke oskusi olemas on, seda ei küsi tegevusloa andmisel ilmselt keegi. Luualt järele küsides selgus, et vabariigis litsenseeritud arboriste momendil 38 ja need mehed nende hulka ei kuulu. Eelmisest aastast hakkas endine Tihemetsa ka arboristiõpet andma, kuid mehed tegutsevad juba 3 aastat segamatult.

Momendil tegu vahtratega, mis sellist lõikusviisi üldsegi mitte ei talu. Küsimus tekkis, et kui lageraie plaanis, miks siis nii suured kännud jäeti.

Kõik pole aga sugugi kaunite puude poolt. Üks linnakodanik oli küsinud, kas sina tuled lehti riisuma või? Nii kaugele oleme siis omadega jõudnud. Võib-olla peaks siis Rapla linnas üldse kõik suured puud maha võtma, eks igaüks siis oma aias ise teab, mis teeb. Kiriku ümber park ja … Seal ka ju palju riisuda.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nii nägi see maja ja puud välja 2011 detsembris. Ilus ju ja puudel pole häda midagi. Täis kasvujõudu.

Kas see eelmise postituse Rapla tunnuslaul pole ikka vähe soovunelma moodi?

Armas

https://soundcloud.com/ansambel-spido/rikas-ja-rahulik-rapla Väga armas ja positiivne lugu Spido esituses kodukohast Raplast.

Sildipilv