Archive for november, 2013

Varahommikune

Tähetolm kleepumas taldades

kõnnin maiseid radu.

Virvatulede välkudes –

ilmas on tõdesid sadu.

Põntsaki, jälle on valushell

peale rohket sõnademüra.

Hingel ajuti lõikavkülm –

sinul on teine küla.

Tõde on peidus sahtlites

igaühel omas nurgas.

Ego kiibakalt jahtides –

sina püsi omas urkas.

Läikima lööks ma südamed,

hellalt üle poleeriks.

Kõneleks siis me uuesti,

uusi mõtteid koos veeriks.

Soovide sahtlist sahinal

laseks lendu uusi linde.

Lootusrikkalt ja pahinal

elu saaks uue hinde.

 

Piparkoogimaitseline hommikukohv

Kisub juba sinnapoole küll. Eriti täna hommikul, kui esimesed tõsisemad külmakraadid end näitamas ja maa lumekirmetisest valge. Päike on end ilmutanud ja pani puudel härmatisekristallid vilkuma. Kohe hoopis teine tunne ja olemine, kohe nii, et tuli piparkoogimaitseained välja võtta ja hommikukohvile lisada. Et saaks veel suuremat fiilingut.

Eile alustasin koduste jõulukaunistustega. Mitte just väga põhjalikult, aga aiataguste korvipajude mulda torkimiseks tundus tagumine päev olevat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kollased elupuuoksad said kollasekooreliste korvipajukoonustega täiendust. Suurema kaunistuse aeg pole veel tulnud, kuigi käed juba sügelevad. Seda, et mõte  liigub on näha ka mu postituste otsingusõnadest, kus päkapikud ja jõulusoovid otsingumootorina toovad blogisse.

Tiik pilgeni vett täis ja äravool kehvake. Järgmisel aastal tuleb midagi kardinaalset ette võtta, et veeolusid parandada, muidu hakka või jõhvikasoo peale mõtlema.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aia taga käisid suured projektid ja tegemised. Elektriliinid asendati maa-aluste kaablitega ja alajaamgi sai kraana abil välja vahetatud suurema vastu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Orbidki platsis uudistamas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mul jälle ka aiatagused tegemised päevakorral ning metsaaluse puhastamine võsast. Nüüd olen jõudnud pajuvõsani metsa ääres. Võiks ka ju jätta, kuid kaunid puutüved on välja tooduna hulka ilusamad vaadata. Kahju, et omal ajal sai noori kaski liiga tihedalt kasvama jäetud. Nüüd on mõnel ainult tüügas püsti ja latv täiesti läinud.  Teistel jälle vaid pikk kõrge tüvi ning väike oksapusa ladvas, justkui lõvi sabatutt.  Oleks julgemalt tegutsenud oleks tulemus parem. Kuid hea niigi – liigivaesest liigniiskest pajupadrikust on saanud mitmekesine paik, mis silmale hea vaadata. Ka rohttaimestik on muutunud mitmekesisemaks. Ülased, piibelehed, angervaks aina suurendavad alasid. Peale kuuse, kase on ennast sisse seadnud vaher, mõned tammed, sarapuu, pihlakad, haavad. Toomingas, sutikas, keerab ennast müstiliselt okstega maasse ning üritab niimoodi haaret laiendada. Lagedal kasvades on tal hoopis sirgem rüht ja süütum nägu. See on ka paik, kus ümbruskonna ainsamad kadakad teiste puude kaisus end hästi tundmas. Põnev on ka üks kooslus, kus terve perekond end näitamas: kask on kuuse kaisus ja nende all kasvamas kaitstult kadakalapsed. Veel on siin metsatukas üks põnev paik – ring, kus iialgi ükski puu ega põõsas pole kanda suutnud kinnitada. Kõik puude võrad, mis ringi sisse end on kogemata upitanud, kuivavad. Marguse väitel on see üks energeetiline paik. Vot nii. Igatahes on see suurte puude alune paik selline, et kui seal tegutseda, puhastud hingelt kiiresti, toimub nagu uuestisünd ja olemine saab kergemaks. Ja mind muudkui tõmbab sinna, isegi rohkem, kui tsiviliseeritud aeda.

Vahepeal avastasin enda jaoks angervaksatee sidruniga. Väga mõnus ja milline lõhn! Joon teda muidugi tema antiseptiliste omaduste tõttu, külmetuse raviks. Aga et asja põnevamaks ajada, siis euroopa rahvapärimuses seostatakse angervaksa armastusega. Taim pidi suurendama võimet armastust anda ja vastu võtta.  Samuti tõstab ta läbi keha voolava energia hulka ja annab ettevõtmistele hoogu. Kurgutšakra elavneb angervaksa mõjul. Lõhn toob rahu ja armastust, teeb südame rõõmsaks ja meeled malbeks. Raviomadustest on tal palavikku alandav, higi- ja uriinieritust suurendav ning antiseptiline toime. Angervaksatee (kompress) sobib hästi palaviku, külmetuse, kopsupõletiku, kuseteede põletiku, liigesepõletiku, reumaatiliste vaevuste, podagra, peavalu ja menstruatsioonivalude puhul. Välispidiselt juuste väljalangemise ning haavade ja pakatiste raviks. Suitsusegudes ja pulbrites angervaks kaitseb, tervendab ning toob rahu ja õnnelikkust. Angervaksaõisiku ja liivateeoksakese teesegu nimetab taimetark eluhinguse teeks ning soovitab inimesele, kel pidevalt rahutus sees ja elamisega kole kiire käes. Aga mõnus on see tee küll, eriti lõhna tõttu, mis meenutab suve magusust. Ja nii see mul käib; hommikul piparkoogimaitseline hommikukohv ja päevapoole suvelõhnaline angervaksatee.

Tõesti, tõesti…

Eile ootas mind üllatus, kui Sulev Järve end telefonitsi tutvustas ning teatas, et Raplast läbisõidul on tal mulle üle anda väike kingitus raamatute näol. Tulbastamiste vastu võitlemise eest, teemaarenduse ja selgituste eest.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Olen väga tänulik ja võtan seda suure tunnustusena. Igatahes päev läks kohe helgemaks. Pole see periood mulle sugugi kergelt kätte tulnud, sest sisemised tõrked on mu sees olemas. Olla või mitte olla… Seekordne sõnavõtt sai tänu ilmselt väga soodsale valimiste pinnale laia haarde ja vastukaja ning tundub, et see sai üldse tõukeks, et ka mujal võetakse üha julgemalt sel teemal sõna. Või on see kokkusattumus. Ajendiks olid libaarboristid Meie äri juures, millest esimene lugu, siis järgnes Maire Kõrveri südamelt ära jutt linnapuudest. Kolmas leht oli siis kaheleheküljeline, “Puude hooldus – kuidas tegelikult”  ja Sulev Järve, Väino Eskla raamatu “Puude ja põõsaste lõikamine” põhjal “Suurest puust väike”. No nii, ja tänases lehes kirjutab arborist Heiki Hanso. Seda, mida just, pole veel lugeda saanud.  No mida veel tahta, kui soovid, et su sõnum leviks? Kaasatud on Luua Metsanduskooli jõud, arboristid, raamatu autorid. Puust ja punaseks. Kui mõni arvab, et see jutt on juba ära tüüdanud, siis võib-olla tõesti. Siis vähemalt teate, mis tähendab, kui ma pean Raplas ringi liikudes ükskõik, kus tänaval nägema neid tulbastatud puid. Ära on tüüdanud nende nägemine, mida enamus isegi märgata ei oska ja loomulikuks nähtuseks peab. Ja päris tõega ma arvan, et selline lõikusviis on kuritegu.

Täna avastasin aknast välja vaadates, et veetase kraavis oli tunduvalt alanenud. Lähemalt kaedes, olid elektrimehed kraavi uuesti avanud. Kas nägid, kuidas ma üleeile labidaga käisin üleliigsele veele teed lahti kaevamas või oli see neil iseenesest plaanis. Igatahes olen väga tänulik, töö on korralik ja uppumisoht likvideeritud.

Eile käisin viimaseid plaanilisi roose muldamas. Just nii nagu Rosmakori omadki teevad. Alumised lehed ära, väikesed kuuseoksad vahele, turvas peale kõrgelt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jäme kooremultš on ligane ja hallitab laiaulatuslikult. Ma ei tea, mis sest järgmisel aastal saab ja kuidas see kõik taimedele mõjub. Puudub kogemus. Ja teod on leidnud puukoore all endale sobiva talvekorteri. Loopisin neid hulka välja. Huvitav küll, ala alles suht noor ja juba külalised platsis.

Roomavatele kadakatele toppisin alla peenras olevad dekoratiivsed kivid ja kuuseoksad, et neid maapinnast eraldada. Eks kevad näitab, mis oli seekord hea, mis mitte.

Vihmasel koidikul

pole muud teha, kui arvutis istuda. Sajab nii kõvasti, et sissesõidutee on lompides, maa vettinud ning tiik nüüd tõepoolest ääreni vett täis, kraavid ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Äravool ei toimi, sest elektrimeestel tööd pooleli ja kraaviots kinni lükatud. Mine tea, millal plaaniliste töödega jätkata saavad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lillepeenrad ja muru on uputatud, vähemalt õunapuude kastmisvajadus on päevakorrast maas.

Kamin köeb ja katusel trummeldavad vihmapiisad. On täiesti rahulik periood ja kapil lugemist ootamas mitmed põnevad raamatud.

Eile oli meil aiaklubi selle aasta kokkuvõtete tegemise õhtu koos rohke küpsetiste degusteerimisega. Naised on ikka lõputult enesest andvad: tassisid mulle siia külakostiks igasugust nasvärki, justkui oleks mul sünnipäev. No täitsa pöörased, ja tänan muidugi. Kooke on ka nii palju järgi, et tee või uus kokkusaamine. Aga Terje sõidab peagi teisele poole maakera talvituma, laste juurde. Nii me, eestlased, elame. Suvistest tegemistest plaanisime mitmeid väljasõite, eks aeg toob mõtteid, ideid juurde.

Vahepeal sai ära käidud Märjamaa Valla Raamatukogus jõuluootuse teemaga. Mari mängis sekka torupilli ja pani meid regilaulu laulma. Ladusalt läks, kuid lund pole maas ja minu meeleolu veel jõuludesse päriselt ei kandu. Tsipa-tsipa jäi puudu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vastrenoveeritud raamatukogu on aga ilus ja stiilne. Ehtsad telliskiviseinad vanast majast välja puhastatud. Räägiti, et lihvimise ajal olla kogu Märjamaa punase telliskivitolmuga kaetud olnud. Suur töö.

Vahepeal oli käsil “Seltsilistaimede” raamat. Päris huvitav lugemine. Selles oli juttu sellest, et

* lillhernes, lupiin, luudpõõsad, herned ja aedoad toidavad teisi taimi.

* läbisegi kasvatamine ajab segadusse kahjurid

*peiulille lõhn varjab aedviljade lõhna, juured peletavad nematoode

* kehvades muldades eritavad seened enesekaitseks antibiootikume, mida taimed koos teiste jääkainetega omastavad. kurnatud muldades tekib neid üha rohkem

*ristik murus – rohelisem ja lopsakam muru

* võilillelehed või banaanid aitavad tomatitel järelvalmida

* allelopaatilisi herbitsiidseid aineid, mis pärsivad umbrohtude kasvu eritavad

männid

läikivalehelised igihaljad taimed

lõhnavad ürdid

kanarbikud

Samas nurjavad nad seemnete idanevust ning kahjustavad saaki

* männi alla ei sobi kompostihunnik, kase ja leedri alla küll.

* teekummel aitab kõiki taimi, mis teda ümbritsevad

* kõrvenõgesel on säilivust parandav toime aiakultuuridele, mille läheduses kasvab. Hooletusse jäetuna surub ja lämmatab kõik teised kultuurid alla.

* kasvuhoonekarilast peletavad peiulilled, peruu nikandra

* küüslaugud ja laugud aitavad kahjureid eemal hoida. Roomava akakapsa ekstrakti ei talu väike kapsaliblikas. Taime enda lähedusel toime puudub

* tigudele ei meeldi haisva kurereha, seebilille, majoraani, ingveri ekstrakt. Samuti ei pidavat üle roomama purustatud hobukastanite ja euroopa alpikanni juurikate

* arvatakse, et küüslaugu hais peletab isegi vampiire

*ohvertaimed tigudele on hiina kapsas ja salat

*särava piimalille ekstrakte kasutatakse tigude ja nälkjate tõrjeks

*taimed, millega meelitada ja toita kasulikke sitikaid

euroopa karuputk (Heracleum sphoudylium)

douglasi soolill (Limnanther douglasii)

harilik keerispea

tatar

kahkjaspunane ristik

Väheväärtuslikud on väga kultuuristatud ja täidisõielised sordid

* kuslapuud, maguskirsipuud ja punased sõstrad taluvad lehetäide rünnakut suhteliselt hästi ning neil saab üles kasvatada lepatriinusid ja kiilassilmasid

* lupiinide ja kortslehtede lehed pakuvad joogivett, vanad okaspuud, igihaljad ja tihedad hekid varju

* pane tulpide vahele nartsisse, siniliiliaid, kobarhüatsinte – hiired ei taha. Neile ei meeldi ka basiilik, enamus piimalilli, koirohi, valge karikakar, laialehine seahernes. Samuti kaneel, pipar, männiokkad, rabarberi juure ekstrakt

-* naat on ristiks, kuid kogub endasse toiteelemente ja õisi külastab sadu putukaid

* küüslauk kogub väävlit. Sobib roosidele, viljapuudele. Leotis tapab lehetäisid, sibulakärbseid, õunamähkurit, kapsa-, kaalika-, porgandikärbest. Ei sobi liblikõielistega, eriti ubadega, hernestega

* sibulaga sobivad ristõielised, punapeet, tomat, salat, maasikad. Kui sibul paisub, ära teda rohi!

ja palju muud…

Nii on

Nutmine, naermine ja kallistamine on naturaalsed, orgaanilised, ilma pestitsiidideta ja säilitusaineteta, ilma suhkru, soola, soja, kunstliku lõhna – ja maitseainete ning tugevdajateta, kalorite ja kofeiinita ning ilma kõrvalmõjudeta. Need on lihtsalt puhtad ja värsked ning ilma mingi ökoloogilise jalajäljeta ja need ei saasta keskkonda. Ja mis peamine, need on täiesti tasuta ja igaühele kättesaadavad.

Minu tänahommikune leid facebookist. Millegipärast jäi minus kõlama.

Sildipilv