Kisub juba sinnapoole küll. Eriti täna hommikul, kui esimesed tõsisemad külmakraadid end näitamas ja maa lumekirmetisest valge. Päike on end ilmutanud ja pani puudel härmatisekristallid vilkuma. Kohe hoopis teine tunne ja olemine, kohe nii, et tuli piparkoogimaitseained välja võtta ja hommikukohvile lisada. Et saaks veel suuremat fiilingut.

Eile alustasin koduste jõulukaunistustega. Mitte just väga põhjalikult, aga aiataguste korvipajude mulda torkimiseks tundus tagumine päev olevat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kollased elupuuoksad said kollasekooreliste korvipajukoonustega täiendust. Suurema kaunistuse aeg pole veel tulnud, kuigi käed juba sügelevad. Seda, et mõte  liigub on näha ka mu postituste otsingusõnadest, kus päkapikud ja jõulusoovid otsingumootorina toovad blogisse.

Tiik pilgeni vett täis ja äravool kehvake. Järgmisel aastal tuleb midagi kardinaalset ette võtta, et veeolusid parandada, muidu hakka või jõhvikasoo peale mõtlema.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aia taga käisid suured projektid ja tegemised. Elektriliinid asendati maa-aluste kaablitega ja alajaamgi sai kraana abil välja vahetatud suurema vastu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Orbidki platsis uudistamas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mul jälle ka aiatagused tegemised päevakorral ning metsaaluse puhastamine võsast. Nüüd olen jõudnud pajuvõsani metsa ääres. Võiks ka ju jätta, kuid kaunid puutüved on välja tooduna hulka ilusamad vaadata. Kahju, et omal ajal sai noori kaski liiga tihedalt kasvama jäetud. Nüüd on mõnel ainult tüügas püsti ja latv täiesti läinud.  Teistel jälle vaid pikk kõrge tüvi ning väike oksapusa ladvas, justkui lõvi sabatutt.  Oleks julgemalt tegutsenud oleks tulemus parem. Kuid hea niigi – liigivaesest liigniiskest pajupadrikust on saanud mitmekesine paik, mis silmale hea vaadata. Ka rohttaimestik on muutunud mitmekesisemaks. Ülased, piibelehed, angervaks aina suurendavad alasid. Peale kuuse, kase on ennast sisse seadnud vaher, mõned tammed, sarapuu, pihlakad, haavad. Toomingas, sutikas, keerab ennast müstiliselt okstega maasse ning üritab niimoodi haaret laiendada. Lagedal kasvades on tal hoopis sirgem rüht ja süütum nägu. See on ka paik, kus ümbruskonna ainsamad kadakad teiste puude kaisus end hästi tundmas. Põnev on ka üks kooslus, kus terve perekond end näitamas: kask on kuuse kaisus ja nende all kasvamas kaitstult kadakalapsed. Veel on siin metsatukas üks põnev paik – ring, kus iialgi ükski puu ega põõsas pole kanda suutnud kinnitada. Kõik puude võrad, mis ringi sisse end on kogemata upitanud, kuivavad. Marguse väitel on see üks energeetiline paik. Vot nii. Igatahes on see suurte puude alune paik selline, et kui seal tegutseda, puhastud hingelt kiiresti, toimub nagu uuestisünd ja olemine saab kergemaks. Ja mind muudkui tõmbab sinna, isegi rohkem, kui tsiviliseeritud aeda.

Vahepeal avastasin enda jaoks angervaksatee sidruniga. Väga mõnus ja milline lõhn! Joon teda muidugi tema antiseptiliste omaduste tõttu, külmetuse raviks. Aga et asja põnevamaks ajada, siis euroopa rahvapärimuses seostatakse angervaksa armastusega. Taim pidi suurendama võimet armastust anda ja vastu võtta.  Samuti tõstab ta läbi keha voolava energia hulka ja annab ettevõtmistele hoogu. Kurgutšakra elavneb angervaksa mõjul. Lõhn toob rahu ja armastust, teeb südame rõõmsaks ja meeled malbeks. Raviomadustest on tal palavikku alandav, higi- ja uriinieritust suurendav ning antiseptiline toime. Angervaksatee (kompress) sobib hästi palaviku, külmetuse, kopsupõletiku, kuseteede põletiku, liigesepõletiku, reumaatiliste vaevuste, podagra, peavalu ja menstruatsioonivalude puhul. Välispidiselt juuste väljalangemise ning haavade ja pakatiste raviks. Suitsusegudes ja pulbrites angervaks kaitseb, tervendab ning toob rahu ja õnnelikkust. Angervaksaõisiku ja liivateeoksakese teesegu nimetab taimetark eluhinguse teeks ning soovitab inimesele, kel pidevalt rahutus sees ja elamisega kole kiire käes. Aga mõnus on see tee küll, eriti lõhna tõttu, mis meenutab suve magusust. Ja nii see mul käib; hommikul piparkoogimaitseline hommikukohv ja päevapoole suvelõhnaline angervaksatee.

Comments on: "Piparkoogimaitseline hommikukohv" (5)

  1. Kirjutaja Ka said:

    Angervaks, missugused taime osad siis teeks? Õied, lehed, juured?
    Kas Sa aia tagant metsast neid ilma ladvata kasetüükaid maha ei tohi (taha) võtta?
    Sellised salapärased kohad vist ongi ringikujulised. Minu vanaema põllul oli üks selline ring, kus köögivili ja kartul ei tahtnud kasvada. Kes vastuvõtlik, võib seal tõesti midagi erilist tajuda. Proovi ära!

    • mariaias said:

      Kogu angervaksa maapealne osa on tervistav.
      Mis puutub aga aiatagusesse olemisse, siis tegelikult ei tohi midagi ette võtta, aga võtan ikka. Kusjuures see on kummaline veidi, et ei tohi. Ilus on ikkagi hooldatud mets, mitte risune paik. Ega enamus inimesi seda ei tee, kas ei jäksa, ei taha, ei hooli või kardavad seadusi rikkuda. Ma jälle ei kannata välja, kui risune on. Aga ring on varemalt järgi proovitud – töötab.

  2. Ma korjan angervaksal ainult õisikuid, sest õied on need, mis annavad maitset ja lõhna. Kahjuks pole suutnud välja nuputada, kuidas kuivanud angervaksa sedasi käidelda, et pool õitest kaduvikku ei pudeneks. Hoian küll teetaimi klaaspurkides, aga angervaksast jääb seal sees järele hästi peenike puru, peaaegu tolm, millega on teed suht tüütu teha. Päris pulbriks kuivab teine ja see pulber jääb ka teetassi põhja, ükski sõel seda ei pea. Aga muidu mu meelest on angervaks parim teetaim üldse oma eriliselt tugeva lillelise maitse ja lõhna tõttu.

    • mariaias said:

      Mulle ka praegusel ajal meeldib. Mul kuivatustulemused väga hullud pole. Võtan terve õisiku ja panen tassi. Pudi on ka, kuid mitte häirivalt. Millal korjasid? Ehk oli siis juba õitsemise teine pool?

  3. Ei mäletagi, millal korjasin. Arvan, et see võis olla juuli lõpus, sest siis on mul alati puhkus ja olen Saaremaal. Angervaks on ju selline, et kui osad õisikud on lahti, siis pooled veel ei ole ja kui üleni õitsevat angervaksa korjata, siis paratamatult osad õied juba tolmavad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: