Hobuseaastale vastu
Mõnusat sinise puuhobuse aastat!
http://kyllike-lukkonen.blogspot.com/2014/01/mida-toob-sinise-puuhobuse-aasta.html
Panen tallele, et olla järje peal.
Täna 20 kraadi külma, tuuline ja päikesepaisteline.
Mõnusat sinise puuhobuse aastat!
http://kyllike-lukkonen.blogspot.com/2014/01/mida-toob-sinise-puuhobuse-aasta.html
Panen tallele, et olla järje peal.
Täna 20 kraadi külma, tuuline ja päikesepaisteline.
Ilus ja külm talv on. Hetkel öösiti -24, päeval kõige vähem -12 kraadi. Pika perioodi jooksul pea ühte moodi. Varjutuskangas ja -oksad on ohtlikumatele okaspuudele panemata, mis võib kevadeks kurbi tagajärgi anda. Päike ju paistab ja maa külmub üha usinamalt. Täna avastasin, et pole vannitoas võimalik pesu pesta, sest külmapoiss on ikkagi oma töö teinud. Aga toas on mõnus.
Majatagune mets oma valges rüüs.
Päikesele vastu.
Kobrutav kuusehekk
Vesine tee.
Teispool silda sumbuvalt jäine.
Triibud taevas ja härmapõõsas maa peal. Ilus.
Vaatasin vahepeal telekast Looduslapsi. Minu arvamine endast, kui looduslähedasest inimesest pandi proovile. Üha enam satuvad teele erinevate tõekspidamistega tegelased ja äärmuslased. Mõne meelest olen ma kindlasti oma aias liigselt ilutseja, selle asemel, et ratsionaalselt lasta kasulikel taimedel vohada ja neid tervise hüvaks tarbida. Et milleks endale liigset tüli teha rohimisega. Ei Kaljut ega Anatolit võiks enda aeda sissegi lasta. Minu tsitadell neile ei passiks. Aga Anatoli omas ma ka kaua vastu ei peaks. Mulle tõesti on sisse kirjutatud ilu ihalemise kood ja ilma selleta ma närbun.
Ja veel ma mõtlesin siin, kuidas üks korralikult vormistatud haljastusprojekt võib tegeliku sisu nii ära petta ja täiesti sisutühjaks osutuda. Mismoodi üleüldse projektitegijaid usaldada saab? Kes annab garantii? Kes tellib, see ise ju ei oska.
Üks ketserlik mõte on mu peas praegu, mis nagu üldse mulle pähe ei tohiks turgatada. Vat see on see, et kui sa omad aeda, siis studeeri, katseta, eksi ise aga ära lase teisel projekti järgi kõike paika panna. Tee ise endale aed, siis see sisaldab kõike, mis sulle vajalik on. Ainuüksi juba tegemine ise on teraapia. Ise tehes paned sinna ka oma energia sisse. Lastes teisel teha on see kui eluõppetüki teisel teha laskmine, millest sulle endale tolku netu. Nõustamine ja nõu küsimised on aga alati teretulnud ja vajalikud asjad, kohe väga vajalikud. Ei, noh, nüüd saagisin oksa, kus ise istun.
Ajakirja Mari jaanuari number on asendunud veebruari numbriga. Mõneti on mul veidi kahju, et selles sisaldunud minu enda sõnum vast vähesteni jõudis. Mulle endale on need tõed tähtsad. Aga tühja kah.
Ega teda muidugi palju pole, see-eest katab kõik puud ja põõsad ja kõrred. Teeb ilma valgeks ja koos päikesega südame rõõmsaks. Tubaseid toimetusi tehes libiseb pilk ikka aknast välja ja tuleb tõdeda, et nii ilus on. Uksest välja astudes aga lööb vastu karm tegelikkus – 18 kraadi külma. On lumekuninganna valitsemisaeg pea esimestest külmakraadidest alates. Lumikatte paksust saab näha ilmakaardilt http://www.emhi.ee/?ide=21,253 Maa on tehtud valgeks, kuid muidu on lund vähevõitu, tervelt 3 cm. Praegugi lendleb taevast alla tolmutera suuruseid lumehelbeid, mis lisa juurde ei too.
Sellele vaatamata on tutid-nutid kõik korraliku papaaha pähe tõmmanud – ega külm pole naljaasi.
Läbi klaasi toasoojast välja pildistades saab lisapäikesegi aeda tuua.
Kuigi jõulud on toast ammu jalga lasknud on ukse taha nad toppama jäänud.
Ei saa ju ometi kulda kohe ära viskama või peitma hakata, vaja ikka näidata, et on. Mis sest, et kassikuld. Sädeleb lumega võidu.
Aiavõrgul on lumevahvel.
Ja kuusehekki lähedalt pildistades on tunne, et siin seda lumemöllu ikka on. Tegelikult pole ma isegi lumelabidaga veel suutnud tööd teha. Õueluuaga korra vaid vehkisin, et elamine viksim välja näeks.
Päike ja helesinine taevas toovad must-valge pildile värve juurde.
Tiigivesi on lõplikult allutatud, viimase lihvi andis külm.
Eile ja üleeile oli taevas päikesesammas, mida siin suurte puude keskel suurt näha ei antud.
Einstein olevat kunagi öelnud: on kaks viisi elada. Üks viis on uskuda, et kõik on ime, ja teine viis uskuda, et imesid pole. Vahepealset viisi ei ole. Ilmselgelt kuulun esimeste kilda, sest selle talve imede-ime saabus otse sompus taevast laiade valgete räitsakatena just praegu alla – lumi. Tõeline ime! Võtab kohe sõnatuks ja vajutab sügavamale tugitooli seda ilmaimet aknast jälgima. Järgmine samm oli fotoka välja võtmine ajaloo tarbeks.
Ja ega siis sellega imed lõpe. Vaadates pilti lähemalt
on kõigil räitsakatel sabad taga justkui hüppaks maa poolt taevasse aga mitte vastupidi. Mis pildiefekt see küll on, pole varem tähele pannud. Või käib see sel talvel vaid nii näidates, et lumi on varsti taevas tagasi?
Aga muidu on mõnus hämarus, väljas langeb vaikselt lund ja toas köeb kamin. Tuleb uskuda imesse, et talv saab täna tõelise alguse.
Nii oligi – su nägu kõlab tuttavalt tõi aiahullu õunapuu otsast alla. Pool puud jõudsin lõigata ka suure südamerahuga. Täitsa mõnus oli ja alla tulemine kutsumise peale polnudki nii väga meelt mööda, kuid… saade on ikka päris vahva. Ja Midsomeris hakatakse ka täna jälle mõrvama. Homme ka päev. Lõikamise tuhin sai eile tuult tiibadesse kui kuulsin, et Küllikil käis õunapuulõikaja. Vaatasin kaheldes järgi raamatust – võis lõigata küll. Novembrist aprillini tee vaba, oleneb vaid temperatuurist. No mida asja mul siis kevadeni oodata. Kondid ka juba peaaegu taastunud drenaažikraavi kaevamisest. Päevad saavad uue näo ja teo. 🙂 Oh, seda õnnist aega küll.
Aiahullus ei ole kergemat sorti haigus. Nähud on püsivad ega kao ära. Selle leevenduseks pole muud teha, kui kihudele alla anda. Muidu ei saa totaalsest rahutusest lahti. Noh, ja milline õnnis nägu vaatab peeglist vastu, kui jälle mingi tegu tehtud saab. Täna külvasin kasvuhoonesse redist ja salatit. Ega seda tea, kas üldse tõusevad, sest aegunud seemned olid. Aga kindlasti oli vaja teha. Mis siin ikka enam oodata, muld ju pehme. Porgandit oleks ka pannud, kui seemet oleks olnud. Vot selline tõbi on siin levimas, kui nüüd kohe talve tulemas ei ole. Külm ja lumi oleksid ainsad päästjad tõelisest hullusest.
Tool on vaba,
seda tabad?
Kuninganna selles loos
endaga võid olla koos.
Soovida nii kõike saad
mida hing sul ihaldab.
Ettevaatlik olla tasub –
täide läeb, kui varmalt usud.
Läbi märja talve sinna
edasi meil tuleb minna
kuhu tee sa endal valid
tahad nii – või lihtsalt olid