Talvine teekond

Ilus ja külm talv on. Hetkel öösiti -24, päeval kõige vähem -12 kraadi. Pika perioodi jooksul pea ühte moodi. Varjutuskangas ja -oksad on ohtlikumatele okaspuudele panemata, mis võib kevadeks kurbi tagajärgi anda. Päike ju paistab ja maa külmub üha usinamalt. Täna avastasin, et pole vannitoas võimalik pesu pesta, sest külmapoiss on ikkagi oma töö teinud. Aga toas on mõnus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Majatagune mets oma valges rüüs.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päikesele vastu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kobrutav kuusehekk

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vesine tee.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teispool silda sumbuvalt jäine.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Triibud taevas ja härmapõõsas maa peal. Ilus.

Vaatasin vahepeal telekast Looduslapsi. Minu arvamine endast, kui looduslähedasest inimesest pandi proovile. Üha enam satuvad teele erinevate tõekspidamistega tegelased ja äärmuslased.  Mõne meelest olen ma kindlasti oma aias liigselt ilutseja, selle asemel, et ratsionaalselt lasta kasulikel taimedel vohada ja neid tervise hüvaks tarbida. Et milleks endale liigset tüli teha rohimisega. Ei Kaljut ega Anatolit võiks enda aeda sissegi lasta. Minu tsitadell neile ei passiks. Aga Anatoli omas ma ka kaua vastu ei peaks. Mulle tõesti on sisse kirjutatud ilu ihalemise kood ja ilma selleta ma närbun.

Ja veel ma mõtlesin siin, kuidas üks korralikult vormistatud haljastusprojekt võib tegeliku sisu nii ära petta ja täiesti sisutühjaks osutuda.  Mismoodi üleüldse projektitegijaid usaldada saab? Kes annab garantii? Kes tellib, see ise ju ei oska.

Üks ketserlik mõte on mu peas praegu, mis nagu üldse mulle pähe ei tohiks turgatada. Vat see on see, et kui sa omad aeda, siis studeeri, katseta, eksi ise aga ära lase teisel projekti järgi kõike paika panna. Tee ise endale aed, siis see sisaldab kõike, mis sulle vajalik on. Ainuüksi juba tegemine ise on teraapia. Ise tehes paned sinna ka oma energia sisse. Lastes teisel teha on see kui eluõppetüki teisel teha laskmine, millest sulle endale tolku netu. Nõustamine ja nõu küsimised on aga alati teretulnud ja vajalikud asjad, kohe väga vajalikud. Ei, noh, nüüd saagisin oksa, kus ise istun.

Ajakirja Mari jaanuari number on asendunud veebruari numbriga. Mõneti on mul veidi kahju, et selles sisaldunud minu enda sõnum vast vähesteni jõudis. Mulle endale on need tõed tähtsad. Aga tühja kah.

Comments on: "Talvine teekond" (10)

  1. Kuldsed sõnad ja kõike mida räägid taimedest ja taimestamisest, kuulan diletandina alati kui käsn, üritan kõike meelde jätta. Mõtlesin ka ise hiljaaegu, et on oht enda aiast kellegi teise oma teha.
    Ja Mari jaanuarinumbri ostsin ja lugesin- Mari mis Mari, aitäh!

    • mariaias said:

      Tõesti tore kuulda. Tänan. Kõik on energia ja seda võib tunnetada. Kui aed pole aiapidaja enda tehtud on seal vähe elu. Aiapidaja enda mõtteid-tundeid ei näe. On kuidagi hall tagasihoidlikkus või ma ei tea mis. Ühe rikkuri aeda kord hooldades tekkis aiaomanikul plaaniväline soov panna maha veidi tilli ja saialille ning tal polnud selle jaoks kohta. Oleks vurfi sassi ajanud. On see siis midagi väärt aiaelu?

  2. Ilu ihalemise kood on väga tarvilik komponent õnnelikuks eluks. Ilu päästab maailma nagu ütleb Igor Mang ja nagu kirjutas Dostojevski ja võibolla veel keegi tark enne teda 🙂

  3. Kirjutaja Ka said:

    Võõrasse aeda jääb Sinu energia, mis võiks ju seda kirkamaks muuta. Muide 3. lõigust (nii algusest kui lõpust arvata) ei saa kahjuks aru. Aga võib-olla ei peagi saama. Mis ühe arvates sisutühi võib teise seisukohalt väga sisutihe olla.

    • mariaias said:

      Kui teed midagi ise on see hoopis muud, kui seda kellegil teisel teha lased. Sinu mõte, tunded, soovid, rõõm ja kurbus – kõik on seal kirjas. Sa eksid ja katsetad, sa vaatad ja vaagid. sa tunned tehtust rõõmu ja oled õnnelik. Kui lased teisel teha jäävad need kogemused ära. Kui teed teisega koos on ka hea – oled vähemalt protsessis sees.
      Sisutühi vast ei iseloomusta jah asja õigesti ja on vaieldav argument üldse. Ütleme siis, et apsakaid täis. Sisulisi apsakaid, millel pole just meeldivad tagajärjed. Mõtlematu, kogenematu, vaistuta, kähku kokku pandud, ühekordne projekt, jätkusuutmatu. Hea projekt arvestab hoonetega, objektidega, antud kohaga, inimestega, on funktsionaalne, mugav, ilus. On harmooniline, mis tähendab muu hulgas ka seda, et ala ei tohi liigselt killustada. Kuldlõike seadust – kel tunnetust vähem. Taimede valikul arvestatud nende dekoratiivsuse aegu, kas ja millal õitsevad. Milline näeb ala välja siis, kui nad ei õitse. Korrastatuse astet – kas võtab palju hoolt. Istutusala korralikku ettevalmistust, mis tähendab lillepeenarde puhul vähemalt 20cm läbikaevamist ja kompostmulla lisamist, mitte aga sõelutud põllumulla. Seda, et istumiskohani saab vabalt aga mitte ei astuta üle lillepeenra. Ja palju muud.

  4. Nii õige, nii õige! 🙂 Sama kehtib ka kodukujunduse kohta. Ma pole kunagi aru saanud, miks inimesed sisekujundajaid palkavad. Ma ei suudaks iial lasta kellelgi võõral oma kodu kujundada – siis poleks see ju enam minu kodu vaid mingi ühisprojekt. Kogu see ilu, mida enda ümber loome, nii sees kui väljas, on ju meie looming, osa meist endist. Kui tahtsin oma eelmist maja ümber ehitada, siis arhitekt hakkas miskipärast rääkima, millised kardinad ta teeks ja mis võiks olla siin või seal – ma tundsin seepeale, kuidas ma sisemiselt närvi läksin. Selline tunne oli, et keegi võõras tungib minu privaatsfääri. Nii, et jah, olgu või teiste meelest halvasti välja kukkunud, aga olgu iseenda tehtud 🙂

    • mariaias said:

      Ei suuda jah ükski inimene minna teise sisse ja näha teise silmadega, tunnetada teise südamega. Aga nõu küsimise ja nõustamise vastu pole mul küll midagi. Siis võid ise ka avastada, et oi, nii on tõesti hulka parem aga võid ka mitte arvestada ja vaagida veel.Plaan, mis on paberil on üks ilusti tehtud asi, mida suurem enamus hindab vaid korrektsuse järgi suutmata ette kujutada tegelikkust. Enda aiaski selle loomise algstaadiumis käisin ja vaatasin ja vaagisin küll päikest ja kuud ning kõike muud ikka tükk aega enne kui selgines, mida ja kuhu. Valikuid ju tohutult. Mis rääkida siis paarist korrast kliendi külastamisest mille tulemusena peab sündima projekt. Tahes-tahtmata realiseerivad aiakujundajad teiste aedades oma ideid, oma tahet, oma nägemusi, iseennast. Samuti sisekujunduses. Aga see kõik on praegu mu hetkeemotsioon.

  5. No aia kujundamiseks on jah oskusi vaja ja nõu küsimine täiesti loomulik, muidu võib juhtuda, et istutad taimi täiesti sobimatusse kohta. Samas kui kodukujundamises miski nö reeglitele ei vasta, siis ei närtsi sellest ükski lill 🙂

  6. Kunagi ei tea, mis kellegini jõuab, ehk näe, ostsin kogemata kombel ajakirja, ja nüüd olen siin ja näen, et siin on tore olla. Tulen teine päev veel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: