Archive for veebruar, 2014

Peetripäeval

Peetripäev on Lääne-Euroopas kevade alguse päev ja sel päeval kõlistati kette, usside, kärnkonnade ja metsloomade peletamiseks. Ketid ilmselt jätan rahule, sest usse pole ja ülejäänuid pigem soosiks. Vanarahva tähelepanekud loodusest ütlevad veel, et peetripäeval hakkavad kõrred lund vihkama, kuum kivi visatakse merre ja külm kivi allikasse. Meri hakkab sulama ning allikad ja kaevud külmuma. Sel päeval joodi allikavett. Noojah siis. Väljas on praegu jälle +2 kraadi, sajab vihma ja mõned valged laigud on veel maas. Maa ise on endiselt külmunud, nii et vesi ära ei lähe vaid püsib pinnasel. Lumelabidat olen siiani kasutanud vaid ühel korral (!), õueluuda mõned korrad rohkem.

Kui vihma ei sajaks läheks aeda puid-põõsaid lõikama – aeg on selleks sobilik. Põõsastega, ma arvan, võib tulla vajadus hiljem asi veel kord üle vaadata, kuid suurem töö selleks ajaks siis tehtud.  Aia taga metsa olen ka mitmel korral sel talvel puhastanud. Ilmaolud lasevad seda täiel määral teha ja üleüldse mulle meeldib see töö.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pilt ajaloo tarbeks. Nii ta siis nüüd on jah – lumetu ja vesine. Ela ja ole sellega rahul, sest muuta sa seda ei saa. Ega siin muud polegi teha, kui lihtsalt sõnu riimi seada ajaviiteks.

On kurekatel keetmas magustoitu

ja hiina latern näitamas sul tuld.

Ööküünal sulgub enne koitu,

kuldkingal pärlendamas kuld

Siin õnneheinad silitamas sääri

ja päevakübar katmas sinu pead

Aedliivatee on täitnud teede ääri

On  kassisabad püsti pikas reas

Ja öösiti kui unehõlmas viibid

ööviiulid siis loovad oma viit

Ses maheduses kassikäpa siidi

ja   neiuvaiba pehmust leiad siit

Siin aega näitamas on kurekellad

ja mängimas on oma lauluviit

Toob maikellukese tilin hellalt

unehõlmast tagasi sind siit

On  päevakoerad valvamas su kodu

Ja kilbirohud kaitseks kurja eest

Peab pääsusilmgi ülevaadet loodust

Käoraamat kõnelemas käidud teest

21.02.2014

Meie oma loodust tähtsustades

Leidsin täna hommikul fb artikli, millega 100% nõus. Täpselt minu mõtted. Väga vähesed meist teavad, mis meid ümbritsev loodus tegelikult sisaldab. Enamus on ikka tabletiusku, olgu nendeks toidulisand või mis iganes muud. See info, mis meil enda ümbrusest võtta on oleks kui salastatud. Keegi seda täies mahus ei avalda ega tähtsusta. Tuleb kibestunult tunnistada, et sellel infol puudub ju rahaline väärtus, sellega ju ei teeni. Tänane jutt käib kuuse kohta.

Päiksehobu

Toob sompus ilm sul tusatuju kaasa,

Sul päikest ihalemas iga rakk.

Nüüd läbi  paksu udu taas ma vaatan

Kas päiksehobul lehvimas on lakk

Sa kapates mu juurde toomas jõudu

Sul  kullateri puistab iga samm

Su tulekuga haihtumas on udu

Taas kasvamas on elamiseramm

Sa tule juba, ootamas sind olen

Su särast täitub iga hingesopp

Ei ütleks ma, et praegu kõik on kole

Kuid päiksehobul ilusam on lakk.

…………

Väljas kraadiklaas näitamas nulli.

Pole lootustki millekski muuks.

Tuleb visata kirja või kulli

mis tulemas  uueks kuuks

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Talvel kasukas on valla

Talvel kasukas on valla –

kevad pugend hõlma alla.

Soojendab seal vanameest

endal puna palgedes.

Talvetaadil jõud on raugend

vildid märjad, higi laugeil.

Kuidas vastu panna saad –

sulaveed on katnud maad

.Kevadele vitsa vaja-

igal ühel omad ajad.

Mehe päris paljaks kiskund

aasale nüüd ise viskund.

Vallatleb siin muidu umbes

endal soonedki veel sõlmes.

Hööritada puusi püüab,

külmund maal võid varbad lüüa.

Mis nii saab, kes ütleb talle:

vale sinu mõttekalle.

Tule siis, kui aeg on küps –

peast nii langeb iga müts.

Lihtsad asjad

Eile oli Tamaara sünnipäev. Kuna ta soovis kasvõi  midagi minu talvistest varudest, mis mu sahvris leidub, siis arvasin, et üks pihlaka moos sobiks selleks suurepäraselt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rätik pähe ja uus silt selgitustega peale. Et on hea kõhule, parandab maksa- ja sapitalitlust. Vitamiinipomm. Toob majja õnne ja armastust.

Ma muidugi tõsiselt loodan, et sellisena see kingitus ka tarbimist ikka leiab, sest pihlakas on tõesti üks kasulik mari. Aga teine mõte tuli mul veel. On suur vahe lihtsalt niisama asja tegemisel-kinkimisel ja teadvustatud tegemisel. Teadvustatud tegemisel ma panen sinna sisse oma mõtted, soovid ja asjal on teine jume. Ma tähtsustan asja. Toon esile head küljed. Asjal on sisu. See kehtib paljude asjade juures elus. Terje näiteks kasutab käsitöös sümboleid ja kaitsemärgiseid. Ta koob või tikib oma head soovid esemesse. See ese saab topelt tähenduse. Nii ongi olnud, et tema poolt mulle kingitud vilditud sussid punase äärelõngaga kandsin ma ribadeks. Siis ka veel, kui suur varvas välja vaatas ja taldu polnud ollagi. Kaitsemärgistega kätiseid kannan siis, kui mul tõesti on kaitset vaja, rannetel. Ja kätte tõmmates tuleb mul see alati meelde, et need on kaitsega kätised.

Hea on, kui mõistad nii ka aias käituda. Sinu jaoks on sellel või teisel asjal, taimel oma tähendus. Tähtis on see su enda jaoks, mis teine asjast arvab polegi nii oluline. Või teine ei pruugigi sellest aru saada, see pole tähtis. Selle puu istutasin ma siia, sellepärast et… Vesi on selle pärast tiigis puhas et… Ja üleüldse tiik on siin sellepärast et… Suhete nurk saab korda ja… Mulle meeldib siin istuda ja mõelda ning hoida suhted klaarid.

Sellised mängud siis. Eelkõige mu enda jaoks. Sellepärast ongi oluline see isetegemine.

On olnud sulailmad. Sadanud on jäävihma ning lumel paks jääkoorik peal. Kui vett viskad, siis kõik krabiseb. Täna paistab päike, ilm näeb kevadine välja. Tihased laulavad ja külma on 3 kraadi.

Aiad maailmast

Panen siia postitusse asju, mis fb kätte on tulnud. Hea vaadata ja mõelda.

http://66squarefeet.blogspot.ru/2011/04/spring-in-nutley.html

http://www.andysturgeon.com/portfolio/large/denbighshire-north-wales/

https://www.facebook.com/andysturgeongardendesign

https://www.facebook.com/media/set/?set=a.653818774659782.1073742548.174456635929334&type=1

https://www.facebook.com/media/set/?set=a.720806524605005.1073741851.117213154964348&type=1

Kergete tuisukaarte aeg

Selle talve aiaajalugu räägib tänasest päevast, kui teisest sel talvel, mil saab lumelabida varrest kinni haarata ning sutsu tööd teha, mõnuga. Ja kraadiklaas näitas esmakordselt peale pikka kolme külmanädalat ühenumbrilist miinust, -9 kraadi hommikul. Katuselt veeretab lumekeerist alla – see tuleb nagu suits korstnast. Sihuke õrn ja suht kesine. Mulle meeldiks praegu üks korralik priske tuisk, mil möllaks ja mätsiks ja keerutaks ja protestiks tasa ning targu vastu. Kohe hingest igatsen sellise järele. Aga on kuidas on, hea seegi. Eile õhtul juba alustas: kergelt tuhises ja autoga sõites kogu tee elas ning libises su all. Kaif. Öövaikuses maja naksus ja korstnas ulus tuul ning logistas kaminaluuki. No ei lasknud sisse, mõnulesin soojas unehõlmas.

Enne uinumist meeldib mulle lugeda. Eile õhtul sirvisin uut Sensat. Jälgin huviga  Liina Järviste jutte permakultuurist ning loodussõbraliku eluviisi elamisest nii maal kui linnas. Seekordses on juttu pärmist, inimestest ning iseenese ohjamisest. Et mis eristab pärmi ja inimest või oleme hoopis kahtlaselt sarnased. Minu jaoks uued mõisted on toidusalud ja toidumetsad. Ka Hagudist pärit Allan Laal mõistaks sel teemal palju põnevat pajatada.

Teine teema, mis mind rõõmustas on Kodukirjas käsitletav Liina Jürisoo jutt Ilusaks lõigatud puud. Minu võitluse teema. Lõpuks ometi. Seda rauda peaks veel taguma. Ma ei tea, kas meil leidub siin mõni tänav, kus pole rikutud puid. Kuulsin järjekordsest vägitükist, kus jämedad kuused inimese kõrguselt tulbastatud. Puudevaenulik Rapla oma otsatu piiratusega. Hosianna!

Hommikused jalajäljed on täis tuisanud. Mööda teed sõitvatel autodel keerlevad lumepöörised sabas. Maarahva kalendri järgi on radokuu ( ka helme-, töine-, soesõidu-, soe-, hundi- ja kirbukuu) esimene päev. Homne pudrupäev poolitab inimese toidu. Külma süda saab lõhki löödud. Kui homme päike paistab annab see naistele head tervist. Olgu muuga kuidas on, noh need soed ja kirbud, aga pudrupäev kui naiste püha sobib mulle küll. Sel päeval käivad naised külas ja mehed teevad koduse töö. Juuakse tervistavat puna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru. Seda naiste püha tuleb küll tõsiselt võtta. 🙂

Veel sain nüüd just oma lapselapselt Sannult tõotuse, kus ta lubas mulle suureks saades kollase ralliauto teha. Punaste rehvidega. Võib vaid ette kujutada, kuidas vanaema selles siis tuhisema hakkab, tuisuga võidu. Selles pole naljanatukestki. Äge värk. Igatahes. Hallid lehvivad juuksed ja punased rehvid. Värviharmoonia missugune. 🙂 Tuleb oodata ainult järgmise hobuseaastani…

Sildipilv