Peetripäeval

Peetripäev on Lääne-Euroopas kevade alguse päev ja sel päeval kõlistati kette, usside, kärnkonnade ja metsloomade peletamiseks. Ketid ilmselt jätan rahule, sest usse pole ja ülejäänuid pigem soosiks. Vanarahva tähelepanekud loodusest ütlevad veel, et peetripäeval hakkavad kõrred lund vihkama, kuum kivi visatakse merre ja külm kivi allikasse. Meri hakkab sulama ning allikad ja kaevud külmuma. Sel päeval joodi allikavett. Noojah siis. Väljas on praegu jälle +2 kraadi, sajab vihma ja mõned valged laigud on veel maas. Maa ise on endiselt külmunud, nii et vesi ära ei lähe vaid püsib pinnasel. Lumelabidat olen siiani kasutanud vaid ühel korral (!), õueluuda mõned korrad rohkem.

Kui vihma ei sajaks läheks aeda puid-põõsaid lõikama – aeg on selleks sobilik. Põõsastega, ma arvan, võib tulla vajadus hiljem asi veel kord üle vaadata, kuid suurem töö selleks ajaks siis tehtud.  Aia taga metsa olen ka mitmel korral sel talvel puhastanud. Ilmaolud lasevad seda täiel määral teha ja üleüldse mulle meeldib see töö.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pilt ajaloo tarbeks. Nii ta siis nüüd on jah – lumetu ja vesine. Ela ja ole sellega rahul, sest muuta sa seda ei saa. Ega siin muud polegi teha, kui lihtsalt sõnu riimi seada ajaviiteks.

On kurekatel keetmas magustoitu

ja hiina latern näitamas sul tuld.

Ööküünal sulgub enne koitu,

kuldkingal pärlendamas kuld

Siin õnneheinad silitamas sääri

ja päevakübar katmas sinu pead

Aedliivatee on täitnud teede ääri

On  kassisabad püsti pikas reas

Ja öösiti kui unehõlmas viibid

ööviiulid siis loovad oma viit

Ses maheduses kassikäpa siidi

ja   neiuvaiba pehmust leiad siit

Siin aega näitamas on kurekellad

ja mängimas on oma lauluviit

Toob maikellukese tilin hellalt

unehõlmast tagasi sind siit

On  päevakoerad valvamas su kodu

Ja kilbirohud kaitseks kurja eest

Peab pääsusilmgi ülevaadet loodust

Käoraamat kõnelemas käidud teest

21.02.2014

Comments on: "Peetripäeval" (4)

  1. Väga armas ja botaaniline luuletus 🙂

    • Toon luuletustes loodust sulle ligi
      ta puudutus ju ongi nõnda hell
      Kui jalus sul on argipäevapigi
      ei märka sa, kuis veereb ajakell

  2. tõesti armas luuletus, naeratus tuli huulile ja suvine aialõhn ninna 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: