Eilses uuesti

Millegipärast jäi mul eilsest blogipostitusest  välja üks lõik, mida polnud ajapuudusel võimalik taastada. Puudutas see teema mind täiega, kuigi polnud aiaga seotud. Või oli kaudselt ikka?

http://pagulasepaevaraamat.wordpress.com/2014/03/08/esimene-nadal/comment-page-1/

Kus me oleme, mida teeme, kuidas teeme ja kas ikka tasub rinnale taguda? Eesti jookseb inimestest tühjaks. See mure oli ka ajakirjanikul, kes mind külastas. Kas selle eest vastutavad ikka näevad põhjuseid? Ja erinevusi siin- ja sealpool? Kui rõhk asetuks inimestele oleks vast tulemused teised.

Nii me siis palju käinud, palju näinud  naabri-Reedaga terrassiveerel jalgu kõlgutades seda elu vaagisime. Reet kinnitas erinevust suhtumistes täiega. Õige artikkel. Miks meil küll nii läheb? Kuhu oleme samamoodi jätkates teel?

Aga väljas on sinine taevas, päike, kevad, linnulaul. Tärkavad esimesed lilleõied sinu aialapil. Sul on õnn neid oma kodus näha. Aiaomanikud on põline rahvas, sest maa hoiab sind siin kinni. Sa ei saa ka kõige parema tahtmise juures siit ära minna, sest mis saab siis su aiast? Aga vahel olen kaalunud küll.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: