Hullumeelne kevad

ja imeline. Hirmutav ja ebanormaalne ka, sest väljas on erakordselt soe. Tänane kraadiklaas näitas 12 soojakraadi. Kirjud ja kollased liblikad lendlevad üksteise võidu, õhtul on päikesepaistel sääseparved. Kuiv on. Täna polnud küll eriti tuult, kuid alailma tuulutab, puhub ja kuivatab. Isegi siniliiliatel ja kobarhüatsintidel on õienupud väljas. Märtsikellukesed on laiendanud oma kasvukohta tublisti ja mõned õied ulatuvad juba aia taha kraavi kaldalegi. Kollased krookused ning lumekupud annavad kevadesse vaimustavat erksust ja värvi. Õitseb transilvaania sinilill. Lund pole enam kasvuhoone varjuski.

Suur kask annab üle nelja liitri mahla päevas, teine seevastu tilgutab tagasihoidlikult. Tarbin ikka päris hoolega, sest see püstijalu kopsupõletiku põdemine ning ravi pole mingi soodus värk organismile. Antibiootikumide kahjuliku mõju organismile püüan rohke  kasemahla joomisega tasakaalustada. Aru ma ei saa, kas see talv või miski muu on halvasti mõjunud minu karulaugule, mis kohe sugugi elumärki ei anna. Kõrvenõges, sutikas, kah välja juba ükskord ei tule ning nurmenuku lehed na nõnna tillud veel. Karjamaa hoiab omi väärtusi kiivalt vaka all. Peab kuupäeva meeles.

Täna päeval tassisin tomatid mõneks tunniks kasvumajja. Sealne kliima ja päike igast kandist mõjub neile hästi, ma loodan.

Iga kevad areneb nii kiiresti, et isegi sel aastal juba mõtlen, kas tegemistega mitte jänni ei jää. Hirm nahavahel või pigem kerge erutus. Kui tulevad need teiste tegemised jääb oma aed jälle ootele. Kuid mida asja, isegi märts pole veel möödas ja mul mõned lillepeenradki juba üle käidud. Pool õunapuud ja pirn ainult veel lõigata ning lõpmatult riisuda.

Ei tea, kuidas sel aastal nende tigudega läheb. Sügisel avastasin, et nad on rohkesti sambla alla ennast poetanud. Ükski elusalt sel kevadel pole veel ennast näidanud, tühje kodasid on külluses. Vast pole maa neid veel üles soojendanud. Igatahes on vaim valmis võitluseks. Ega siin miski peale mehhaanilise korjamise aita ka.

Aga päikeseloojang on imeline läbi valgete kasetüvede. Hullumeelne kevad on hinge turgutajaks.

Comments on: "Hullumeelne kevad" (2)

  1. Kirjutaja Ka said:

    Kas neid tigusid aastate lõikes ka vähemaks ei jää? Või kevade-suve arenedes? See on masendav. Aga täna tundsin Sinust puudust, nii harjumatu oli majast viimasena lahkuda.

  2. Täna lugesin just Maalehest, et üks kojaga tigu võib muneda suve jooksul üle 100 muna. Neid tuleb aastate lõikes juurde, mitte ei vähene. Eks loodus ole kõige parem reguleerija, kuid kes tema tegemisi jõuab ära oodata. Kui kevadel hoolega korjata, siis ehk on lootus suurem neid vähendada. See koht oli enne täiesti tigudevaba.
    Aga muidu tore kuulda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: