Tõsistest asjadest

Mesilasi peetakse indikaatorliigiks, nende tervis ja elus olemine näitab kätte keskkonna olukorra. Nende massiline suremine nagu see toimub Ameerikas, Euroopas ja ka meil Eestis annab tunnistust rohkest pestitsiidide kasutamisest põllumajanduses. Hiina osades maakondades ei leidu kemikaalide kasutamise tõttu enam mesilasi ja inimesed tolmeldavad kunstlikult viljapuid. Intensiivse maaharimise tulemus. Isegi vene aja DDT ei suutnud nii palju ära teha, kui praeguseaja kemikaalid. Ühe asemele tekib mitu, millede kahjulikkus lõpuni tõestamata. Meil näiteks on rapsi laialdase kasvatamise tõttu tunduvalt suurenenud pestitsiidide, mürkide kasutamisele võtmine. Raps, kui ristõieline on meelistoiduks kahjuritele. Nii neid siis korduvalt hävitatakse, et saaki saada. Ette jäävad ka mesilased. Mesilane ohverdab oma elu mee puhtuse nimel. Inimestel on aga üha rohkem tegu allergiatega. Mesinikud on tõsises mures. Ma saan ka aru põllumeestest, kes peavad ju ära elama. Aga kas meie põllumajanduspoliitika on olnud ikka õigel teel? Tähtsustades suurettevõtteid ja tehes selgeks, et väike majapidamine end ära ei tasu, soodustab see intensiivpõllumajanduse arengut. See tähendab aga rohket keemia kasutamist. Omakorda tähendab aga see kurnatud muldi, sest taasteket pole. Umbrohuvaba põld tähendab rohke keemia kasutamist. Kõik pole kuld, mis hiilgab.

Kas Albert Einsteini väidetav ennustus, et kui hukkuvad mesilased, hukkub ka inimene, vastab tõele? Kõigest sellest ja veel mitmest muust asjast räägitakse täna kl 14.10 Tallinna TV-s Maatrixi saates. Pühapäeval 30.03 kell 17.15 on kordus. Tore, et sellest räägitakse.
Ka mind hämmastab, “kuidas sai võimalikuks, et Eesti kiitis — vähese üheksa riigi seas — võimaliku kaalukeelena heaks GMO maisi 1507 lubamise Euroopas, kui see sisaldab 350 korda rohkem Bt toksiini kui seda on teises GMO maisisordis MON 810, lubatud Euroopas 1998? Kes selle eest konkreetselt vastutab ja kuidas saab Keskkonnaministeerium väita, et see on ohutu? Ja miks Põllumajandusministeerium, rääkides mahepõllunduse toetamisest, tegutseb samal ajal GMO-firmade huvides? Saates Eestimaa Looduse Fondi liige, varasem “roheliste” Riigikogu saadik Aleks Lotman ja Erakonna Eestimaa Rohelised ase-esimees Olev Tinn.”

Ah, et võib ju küsida, mis see kõik minu asi on? Aga on küll. Ma ei kuulu kuulekate inimeste hulka ja õppinud aednikuna tean, mida see kõik tähendab. Veidi sügavamalt mõeldes näeb põhjuseid ja saab aru tagajärgedest.

……………………………………………

Hommikul, aga olid kasemahla tila otsas jääpurikad.

Comments on: "Tõsistest asjadest" (8)

  1. Tootmine on üks asi, aga mind masendab hoopis rohkem see, kui kergekäeliselt tavainimene iseennast ja meie lapsi mürgitab. Lihtsalt sellepärast, et oleks ilus, tõmmatakse koduaed või metsaalune Roundupi või midagi analoogi täis, sest muidu on seal naadid… Masendav! Isegi kui ei elata mere ääres, läheb kõik see keemia Läänemere valgalalt ükskõik kui kaugelt otse merre, mis on niigi ületoidetud. Ja siis imestame, miks nii palju vähihaigeid on…
    Krt, see teema ajab mind ikka nii närvi et… Et inimesed võivad nii lollid ja egod olla!!! Kusjuures ma alati mõtlen, kui mõni aed ilukonkursi võidab, et kas keegi uurib ka, mis hinnaga see ilu kõik saadud on?

    • See ongi masendav. Ja masendav on näiteks fb Aiahoolikute grupis vaielda selle üle, kas kasutada Roundupi või mitte. Aia hoolikutel on rõhk. Täiesti vastutustundetuid inimesi on olemas. Ja mul on täiesti savi sellest, kui mõni ütleb, et on raske hooldada oma iluaeda. Ei maksa seda siis pidada või ära tee nii palju istutusalasid. Aga sellepärast, et lihtsam oleks, kasutatakse mürke. Siis lihtsam ja kena vaadata. Minu silmis pole sellisel aial väärtust. See, kui puhas on meie keskkond, oleneb igast üksikust inimesest ja mulle hakkab üha enam kohale jõudma, et keskkonnahoid on hulka tähtsam, kui kellegi iluaed.

  2. Kirjutaja Ka said:

    Ma ei suuda ega taha uskuda, kuigi vist peaks, et aiapidajad suures koguses mürke kasutavad. Hoopis põllumajandus, suurtalude vilja- ja muude kultuuride kasvatajad teevad seda mitu korda aastas, küll on vaja umbrohtu või kahjureid hävitada, küll väetada. Ja naerdakse välja neile moraalilugejad, kahjuks. Kokku on see muidugi väga lühinägelik ja enesehävitajalik tegevus. Millal seda küll mõistma hakatakse?

  3. Maarahvapoe müüja ütles möödunud aastal, et nende poes on Roundup minev kaup ja ostavad just eraaedade ja väikeste aiamaade pidajad. Mugavus ja keskkonnaalane harimatus, mis muud. Pärast ise söövad-joovad selle mürgi sisse endale.
    Ma muide avastasin ükspäev, et ei võigi siit kodulähedasest metsaservast tee tegemiseks nurmenukki korjata, sest siin oli aastaid rapsipõld, siit ei saa veel puhtaid lilli tulla. Maasikad samamoodi kasvavad siin endisel rapsipõllul. Hiljuti kirjutati ühest uurimusest, mis näitas, et juba mitu aastat tagasi sööti jäetud põld annab ikka veel taimedele pestitsiide. Selline karm värk.

  4. Põllumajanduse maad on muidugi suuremad ja tagajärjed laiaulatuslikud. Kuid minu kogemus ütleb ka seda, et eraaedades kasutatakse samuti mürke lahtise käega. Seda ka õppinud aednike seas. Müüakse ju ja kasutan, et lihtsam. Vai not, kas puhtas looduses on midagi inetut? Siin on tegu ikkagi ka ükskõiksuse ja vastutustundetusega. Teadmatusega ka. Isegi üks mu hea tuttav tõmbas kogu oma aia üle Roundupiga. Tehakse ju, ma teen ka, no mis sest siis ikka on. Nüüd plaanib maja maha müüa, aga mitte sp, et maa rikutud. Ja mida saab heauskne ostja kalli raha eest?
    Seni kuni ministrite kohad on poliitilised otsi tarku lahendusi tikutulega.GMO maisi poolt hääletati sp, et Ameerika suurkontsernid seda nõudsid. Vaja julgeoleku kaalutlustel saba liputada.
    Jah, millise maailma sa enda ümber lood oleneb igast inimesest endast. Mida kõrgem koht, seda suuremad tagajärjed otsustel.

  5. Ilmselt ei leidu siiski ühtegi nii rumalat põllumeest, kes Eestis maisi kasvatama hakkaks, sest maisiterad meil lihtsalt ei valmi. Äkki oligi tegu vaid strateegilise otsusega, samas teades, et meid see nagunii ei puuduta.

    • Meid puudutab see igal juhul – ühel hetkel on need mürgisest maisijahust tooted meie laste toidulaual lasteaedades ja koolides, kes olude sunnil lihtsalt peavad kõige odavamat toidu toorainet kasutama.

  6. Peab olema ikka hästidresseeritud südametunnistus, et teistele käru keerata. Justkui mujal Euroopas ei ole vaja puhast loodust ja tervet inimest. Ja ära ütle siin midagi. Tean põllumehi, kes puhastavad oma põllud Roundupiga ja külvavad südamerahus vilja või rapsi peale. Meil kasvatatakse maisi küll, siloks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: