Ulakas kevad
No see on isegi kuidagi silitavalt öeldud, tegelikult võtab kulmu kortsutama küll. Peale seda, kui päike on hulga õisi varakult suutnud välja meelitada, teeb kõva öise öökülma, nii et lilled kõik lontis või ära võetud. -5 kraadi öist külma teist ööd järjest on selles kuivas kevades liig mis liig. Kusjuures hommikul on pailapse süütu nägu ees – pole tuule õrna virvendustki kuskil. Päike särab sinises taevas ja täielik vaikus võtab maad. Justkui ulakal poisil peale pahandusetegu. Kasvumajas kolm tomatit külma võetud, kuigi katteloor mitmekordselt peal. Noojah, ega ikka nii vara pole kunagi neid varem välja istutanud kah, oma viga tegelikult.
Hambuslehine kerapriimula õitses täiega, nüüd teine lontis ja külma poolt ära rikutud.
Isegi kirgaslilledel on praeguseks hoopis teistmoodi nägu peas – kohe näha, et külmetanud.
Kuigi krookused on tänaseks piisavalt kaua oma kaunidust näidanud tegi öine külm sellele ilutsemisele järsu lõpu.
Hüatsindid pole erilist kahju kannatanud, kuid avanevad kohe peale mullast nina välja pistmist.
Priimula õitseb põõsa vilus ja muidu ka.
Üksik punane lilleke on päeva peale vaprust kogunud – hommikukülmuses oli täiesti lontis.
Selle kevade tulbilehtedel on viga küljes. Probleem kuulukse päris laialt levinud olevat sel aastal. Pole tõsiselt süüvinud veel, kuid kaldun ilmastiku kaela süü ajama.
Vullrohi õitseb kõrvalhoone vilus, tiigi kaldal ta nii virk pole.
Lõokannus oli hommikul päris lontis, õhtuks pole mõni vars veel kummardamist lõpetanud.
Varsakabi õitseb
Võsaülased metsa all laiendavad igal aastal oma territooriumit üha enam, siniste õitega peenras on vähe tagasihoidlikum.
Mets mu akna taga tõmbub tasapisi õrnalt rohekaks. Remmelgas õitseb ja toomingal on kiire.
Pean veel kord mainima, et mulle meeldib elada sellises metsases looduslikus kohas, kus naabreid väga tihedalt pole ja hingamis- ning liiklemisruumi veel küllaldaselt. Seevastu lapsepõlve tänav läheb kuidagi iga aastaga kitsamaks. Aastakümned tagasi sai käidud mööda teerada, mis tänava keskosa läbis, autod olid väga vähestel ja liiklemiseks ruumi küllalt. Tänaseks pole minu kodumaja enam ammugi mitte tänava viimane ja pea igas hoovis autosid rohkem kui üks. Suureks on kasvanud pärnad, mis aia taha tookord istutada anti. Kahe otsas toimetab juba rähn, kes loomulikult haiged puud üles leiab. Naabri puude võrad ulatuvad maani justkui uhketel pargipuudel. Kena vaadata küll, kuid kuidas sa seal liikled? Roheline aedlinnak, igas aias hekid, puud, põõsad ja aia taga tegelikult hooldamata puud. Hea oli käia üle lombi Stokholmis, kus linnapuud korralikult hooldatud. Võrad kõrgele tõstetud, köntimist, sandistamist ei trehvanud kusagil. Oli kohe mõnus vaadata.
Ka meil näevad nõuded ette, et kui puude oksad ulatuvad kõnnitee või jalgrattatee kohale, siis peab okstest vaba ruum ulatuma vähemalt 2,5 m kõrguseni maapinnast; sõidutee puhul 4,6 -5 m-ni. Vertikaalne vaba ruum saavutatakse võrakujunduslõikusega. Meil lahendatakse probleemid, kui üldse, puude sandistamisega. Elujõus puust saab oksteta elektripost. Üks on tekkinud otse vallamaja vastas üle tee eraisiku aeda. Huvitav, maha võtta ei lubata, aga sandistada võib täiega. Minul tekib siin küsimus, et kuidas ikkagi puud rikkuda niimoodi tohib, aga maha võtmiseks tuleb luba küsida? Miks ma siis lageraieks luba peaks võtma, kui laiaulatuslik vandaalitsemine lubatud? Kas elusa puu piinarikas surm on kuidagi toredam ja esteetilisem vaatepilt kui segavast puust loobumine? Või miks peaks asendama puu normaalse hoolduslõikuse puu sandistamisega? Kuidas on normaalne puu lõikus kallis ja selleks raha pole, aga mõttetut tulbatööd saab tasustada küll? Kui puude hooldust võib teha üksnes arborist, siis kuidas eraisik võib puud puutuda enda aia taga? Kas selleks, et alumisi oksi ära võtta, on tõesti vaja arboristi taha pugeda? Et vaid arborist oskab? Mille eest siis vallas haljastusspets palka saab? Kas tema võib vabalt olla ebakompetentne? Olen elanud piisavalt aastaid, kuid mõni asi jääbki mõistmatuks.
Tuleb enda aiatagune ka üle kaeda. Eks sealgi ole korrigeerimist küll. Ja selle töö jätan täiega vaid enda teha.