Archive for juuni, 2014

Vee ja maismaa piiril

Tänasel veerohkel päeval sai käidud looduses koos keskkonnateaduste õppejõu Reet Priimaniga (PhD) tajumas lõhnu, kive, puid, merd, harjutamas loodustunnetust. Kui Raplas sadas hommikul täielikku paduvihma, siis Rannamõisa parkmetsa oli tellitud vaid kohati uduvihma ja hoopis vihmavaba olemist. Tegelikult on tõesti nii, et pole olemas halba ilma on vaid vilets riietus. Täiesti talutav on hulkuda vihmamärjas metsas, kui oled varustatud vihmakeebi ja kummikutega. Huvitaval kombel ei tekkinud ses hommikuses padukas mingeid kahtlusi koduuksest välja minekus. Ja oligi väga mõnus päev. MTÜ Tervendavad aiad eesotsas Õnne Eineriga organiseeris õpiõu loengusarjas “Mets kui Tervendav aed”. Seekord siis koos mere tervendava jõuga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vihmased ilmad on täis energeetikat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kivid – igipõlised tunnistajad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Puud vee ja maismaa piiril. Kohati paljastamas omi juuri. Väärikad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Elujõud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mererand on täis imelisi kive, igaühel oma nägu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mõni tundub olevat mittemaist päritolu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maduuss libisemas taimestikku.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tuul, vesi ja õhk voolimas puuskulptuure.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rannaidüll.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Seen kui merikarp kinnitumas puule.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Põimuvad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ma olen siin olnud aastasadu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Imeliselt tervendav paik looduses. Vaikusest voolamas sulisev allikavesi. Sinisavi, mis tervendamas haigeid liigeseid ja põletikulisi kohti kehal. Võtsime kaasa ja Tatjana määris koheselt ületöötamisest haigele randmeliigesele. Sai valust lahti muide.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pankrannuku paljandid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sain teada, et mereäärne õhk on täis magneesiumisoolade aure, mis inimorganismile vajalikud. Tegime hingamisharjutusi, tunnetasime, tajusime.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tuleb taevast maa peale.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Naiselik männifiguur. Tajusime kuuse- ja männi energeetikat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See on justkui paik, kus Iti metsa kadus. Õitsev naadivälu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Männimetsaalune. Taamal kuidagimoodi metsa koha leidnud õitsev kuldvihm.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Metsasamblikud. Metsaehted.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Anomaalne paik.

lagendik

Ikka seesama. Ei mõjunud hästi. Tuli väljast väljas taastada harjutustega energeetikat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Imeline loodus. Metsa all vaikne, turvaline, majesteetlik. Tajusime kahe erineva kõrvuti asetseva  metsa erinevust, energeetikat. Jah, igale poole ei tasuks inimesel pinnast pöörama minna ja elumaju ehitada. Mõni keskkond peaks jääma terveks, et inimest tervendada. Oli tänuväärt ettevõtmine. Super kingitus endale. Tänan!

 

 

Jaanipäevajärgselt

Jaanipäevajärgselt võib kõike juhtuda. Kuigi ilm on külm põksuvad südamed kuumalt. Nii mõnigi asi vajab lahendamist ja ilma sõnadetagi selge, mis siin toimumas on. Olin piduliku sündmuse juures tunnistajaks Tamaara ja Lembitu aias või õigemini aia taga metsa veerel.

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja mitte mina üksi vaid üks saledamat sorti kaelkirjak ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kusjuures tundus, et oli temagi vahepeal pea kaotanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lisaks roomas metsa all kahe sabaga madu või õunauss, tont seda teab kumb. Igatahes Eeva poole ta suundus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päästev sillake viis kõigest sellest eemale ja peremees ise osutas selle silla olulisusele…

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aiatagune kiviktaimla jätkab aiasisest või vastupidi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vaade tagaaiaväravast võib üllatusi pakkuda. Vaatad ju harva sellise rakursi alt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Korralikult hooldatud-niidetud metsaalune ja mets raamib aiapilti. Kui nn kõrghaljastus  on piisavas kauguses, siis ei suru suured puud  aiale nii peale ja jääb küllaldaselt hingamisruumi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Terrassile on vahepeal tekkinud puidust lillekastid, ikka peremehe enda tehtuna. Hortensia selles on lihtsalt võrratu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vaade terrassilt.  Aiavaasis potiroos, millel üle 80 õienupu valmis puhkema.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Taamal värvilised põõsad ja looklev murusiil.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aia taha metsa viib teine sillake.

Vahepeal on Lembit valmis saanud igati korraliku kodulehe.

http://kasvuhoone.weebly.com/

Siin on kirjas ka palju tarkusi puidust jm.

 

 

Ilmast ja aiast

Täna pole muud teha, kui postitusi vihtuda. Väljas on külm ja vihmane, nii et koeralegi ei kõlba. Üks vihmasabin järgneb teisele. Eile tuli rahet ja 17. juunil muidugi lumelõrtsi. Temperatuurinäidud püsivad 0 ja 10 läheduses ning taimede kasv ei näita erilist hoogu. Eile õhtul oli õhus +2 kraadi ja taevas selge ning vedisin  katteloorid peale isegi kartulile. Öökülma ilmselt siiski polnud, sest kesköö paiku olevat pilvkate tekkinud. No mis see siis nüüd ikkagi on – suvi või? Isegi lehetäid on roosidelt jalga lasknud.

Enda aeda pole ammu pildistanud, sest mis sa tast ikka võtad, kui hooldusega jännis. Lõpuks tegin endale lihtsalt aja ja nüüd siis aia üks pool korras ehk liiklus suunatud väravast vaid paremale. Vasakul pool veel ees keelumärk ja tundub, et ilmataat teeb nii, et see minugi puhul kehtib. No ei saa ja ei taha sellise ilmaga küll rohima minna.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vesiroose kui palju. Ilusa ilmaga on kõik lahtigi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maja nurgas õitsemas ebajasmiin Aureus. Õitseb, lõhnab, lõdiseb.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Keset õue annab oma lõhnapanust harilik ebajasmiin, õisi täis kui pöörane.

Metsaaia lilled – kurekellad akna all ja muidugi leeder Laciniata, mis sel talvel säilitas kõik oma oksad. Nüüd on õienuppegi peal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Alles istutasin tiigi kaldale valge moosesepõõsa. Nüüd teine veel lontis vee poole.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päästsin teise ära oma hukule määratud kiviktaimlast. Seda, et oli päästeoperatsioon, mõistis ta ilmselt imehästi ja jättis mind kõrvetamata. Mõni nädal tagasi kliendiaias ma nii kergelt ei pääsenud. Põletushaavad tekkisid käevarre siseküljele päev hiljem. Ilm oli siis veidi soojem ka ja minul nahk higine. Arvan, et mõlemad asjaolud aitasid selleks kaasa.

Kiviktaimlaga on küll vähe kehvasti. Taimi, mis sealt välja tahan päästa ja enda jaoks säilitada pole tegelikult kuhugi evakueerida. Koht siiani puudub. Nii see hävinguprotsess seal edasi käib. Kahjuks.

Juhuse tahtel ja minu enda nõusolekul lasin väravast sisse Tallinna TV Matriksi saate võttegrupi. Toredad ja lihtsad inimesed. Kõnelemiseks jäeti vaba voli ja ega ma teagi, mis sest välja tuleb. Õde, kui Savipätsi poliitika tõsine vastane oli valmis küll peaaegu piketti korraldama, et ükski õige asi sinna TV-sse ei satuks, kuid mina poliitilist profiili ei järginud. Mina lõikan labidaga. Ajan omi asju. Jah, ega nende asjadega on, kuidas on. Kohalikku lehte suutsin enda meelest hea jutu anda ja üle ka kontrollida, kuid fotograafi jätsin unarusse. See pani pildi, kus peal tiik ja maja, mis kevadisel ajal nägi välja kui ehitusplatsi reklaam. Mitte, et lauajupid olid lohakil, hoopis taimedest jäid pildid panemata. Vaid vesi ja maja. No nii, Maatriksi saade on kavas 27. juunil kell 22.15. Võib-olla tuleb pärast seda ka pea liiva alla peita, no seekord küll vaid ise süüdi siis.

 

Kuu mõjust veel

Oluline muidugi on külvikord ja taimekooslused. Head naabrid on siingi väga olulised. Kõike ei jõua kirja panna, kuid ebasoodsad kooslused on kõrvuti asetsevad oad ja sibul, kapsas – sibul, kartul – sibul, lilla peakapsas – tomat, petersell – peasalat, punapeet – tomat, tomat – hernes, hernes – uba.

Taime ümberistutamine peaks toimuma kasvava Kuu ajal, alternatiivina alaneva Kuu ajal (Kaksikutest Amburini). Eriti kehtib see vana puu kohta, kes muidu suurt liigutamist ei talu. Neitsipäevad taas kõige paremad.

“Omal ajal kasutasid talupojad veel vähe putukatõrjevahendeid. Sel ajal hävitasid kahjurid ca 3,5 % saagist. Tänapäeval pritsitakse laiali tuhandekordne kogus putukatõrjevahendeid. Tuleks eeldada, et sellest kogusest piisab ka viimastele kapsaliblikatele otsa peale tegemiseks. Mitte sinnapoolegi: saagikaod kasvasid peaaegu neljakordseks, saavutades tänaseks 12 %”.

Vanad teadmised looduse rütmide kohta poleks läinud kaduma, kui endiselt oleks tunnetatud nende kasutamise vajadust.

Paljud umbrohuks peetavad taimed – võilill, nõges, karikakar, vereurmarohi ja muud – on pea kõikides oma osades hinnalised ravimtaimed mitmesuguste vaevuste vastu. Samaaegselt aitavad nad kõdunedes oma suure jõuga kaasa kurnatud pinnase bioloogilise tasakaalu taastamisele.

Kuid kahjuks on eraaiapidajate maa mitu korda mürgitatum kui muu kasutatav maa. “295 mürgise koostisosaga 1724 erinevas tootes sisalduvast 30000 tonnist pestitsiididest, mis igal aastal Saksamaa pinnasesse maanduvad (ja lõpuks mulda, põhjavette, meie lihastesse, nahale ja sooltesse) müüakse ainuüksi 2000 tonni väikeaiapidajatele – enamasti selleks, et säilitada “korralikku ja hoolitsetud” muru.

Kes aga ei taha loodust hävitada, vaid temaga harmooniliselt koostööd teha, peaks kahjureid nähes kõigepealt esitama endale küsimuse: kas need on tõepoolest kahjurid?”

Seejärel võib järgneda küsimus: “Mis on selle kahjurite vallapääsu põhjuseks?”

“Kas ma olen teinud vea kasvatamises ja hoolduses?”

“Kas ma pole valinud õiget pinnast?”

Heaks ennetavaks abinõuks massilise kahjurite rünnaku vastu on külvikord. Maa peal kasvavad köögiviljad peaksid maa alla kasvavatele järgnema ja vastupidi. Oluline on istutada ja külvata õigel ajahetkel, arvestades lehe-, vilja-, õie-, juurepäevade mõjusid lilledele ja taimedele.

Kõiki rohttaimi tuleks istutada kasvava Kuu ja kõiki sibultaimi kahaneva Kuu ajal.

Kahjurite tõrjeks kasutatavaid tõmmiseid kasutatakse järgnevalt: panna 2 suurt peotäit vastavat taime enne täiskuud 10 l vette; lasta tõmmata 24 tundi ja kallata see siis lahjendamata maasse juure piirkonda kahjustatud taime tüve ümber (mitte tüvele, varrele, kõrrele, lehtedele või õitele). Kahaneva Kuu ajal valmistatud tõmmist tuleks lasta seista 2 korda kauem. Ülejäävat tõmmist võib kasutada lahjendatuna väetiseks.

Kapsaliblika vastu on abilisteks piparmünt, salvei, tomat, tüümian, puju.

Lehetäide vastu kress (eriti viljapuude all), nõgesetõmmis

Lestad – vaarikas.

Maakirbud – leedripuu tõmmis, vermut, piparmünt, sibul, küüslauk, salat

Sipelgad – lavendel, põldsalat, sõnajalg, sissekaevatud surnud kalad.

Hiired – küüslauk, koerakeel, kiviristik.

Jahukaste – küüslauk, murulauk, basiilik.

Juurviljakärbes – sibul, salvei.

Seenhaigused – murulauk, põldosi.

Hallitus – sibulataimed.

Mutikuhjad – kasvava Kuu ajal avada need kuhjad ja jätta lahti.

Lisaks; kõikideks kahjuritõrjevõteteks sobib kahanev Kuu.

Tigudetõrje aias ja põllul on erandlikult tulemuslikum kasvava Kuu ajal Skorpionis. Kahaneva Kuu ajal tampida puruks toored munakoored ja puistata kasvava Kuu ajal taimede ümber ja mööda kogu peenart laiali. Eelnevalt muidugi nähtud teod ära korjata. Kaasa aitavad ka puutuhk, saepuru puisteks, sibulad, küüslauk, salvei ja kress taimekooslusena.

Õige ajahetk umbrohu rohimiseks on kahanev Kuu, kõige soodsam Kaljukitse märgis. Eriline päev on 18. juuni ennelõuna kuni keskpäev. Kõik puhmad ja umbrohi, mis selle lühikese aja jooksul eemaldatakse, ei kasva enam tagasi, isegi juured mädanevad ära.

Taime tagasilõikamine peaks toimuma kahaneva Kuu ajal, alternatiivina alaneva Kuu ajal (Kaksikutest Amburini). Sel ajal ei tule mahl välja. Viljapuudel parim veel – viljapäeval (Lõvi, Ambur; Jäär).

Kõiki taimi ja puid, mis on haiged või känguvad ja enam kasvada ei taha, võib enamikul juhtudest edukalt ravida, kui kahaneva Kuu ajal – 4. veerandis või kõige parem – noorkuu ajal nende ladvad eemaldada. Latv tuleks ära lõigata veidi ülalpool mõnda külgoksa, mis püüdleb ülespoole ja sobib uueks ladvaks.

Kahaneva Kuu ajal, alates täiskuu päevast võtab muld palju rohkem niiskust sisse kui kasvava Kuu ajal. Ka väetada tuleks võimalusel sel ajal. Muul ajal saastab see vaid põhjavett koos kõigi hästi teadaolevate tagajärgedega. Hea kompost ja sõnnik on endiselt ületamatult head väetised. Iga üleväetamine pärsib normaalset juure moodustamist. Kunstväetisi ei tohiks kunagi Lõvi ajal kasutada.

Jõulupuu säilib kaua, kui ta langetada 3 päeva enne 11. täiskuud. Tuleb jälgida kasvavat Kuud. Ka kuivkompositsioonides olevad lilled, mis nopitud kasvaval Kuul püsivad kauem ilusad.

Oi, rohkem ei jõua. Katsetamist tasub teha, kui aega on või siis lausa selleks võtta.

Lisan siia veel kord, et kogu jutt oli võetud J. Paungger´i, Th. Poppe raamatust Õigel ajahetkel. Kuu rütmide ja impulsside mõjust inimesele ja loodusele.

 

Õigel ajahetkel

Ma ei pea silmas seda, et olla õigel ajal õiges kohas või kaevu juures. Sirvin praegu hoopis J. Paunggeri, Th. Poppe vastavanimelist raamatut, kus juttu Kuu rütmide ja impulsside mõjust inimesele ja loodusele. Nii mõnegi asja võiks kõrvataha panna ja selle mõju proovida, kui meelde jääks. Sp teengi mõned märkmed.

Näiteks praegu, täiskuu ajal on korjatud ravimtaimedel suurem mõjujõud. Seda muidugi siis, kui muud korjamistingimused ka klapivad. See-eest kärbitud puud võivad hääbuda.

Kolmeteistpäevane kahaneva kuu periood on hea operatsioonideks, kodumajapidamistööde laabumiseks. Kes liigselt sööb ei võta nii kergesti juurde. Tööd aias ja looduses on soodustatud (eriti maa alla kasvavate köögiviljade külvamine, istutamine). Ebasoodsaid tulemusi võib anda viljapuude pookimine.

Noorkuu ajal kasvõi üks päev paastuda ennetab paljusid haigusi ja keha mürkidest vabanemine on kõige kõrgem. Haigestunud puud võivad sel päeval paraneda. Maa hakkab sisse hingama.

Kahe nädala jooksul kasvava kuu ajal mõjub kõik, mis keha toetab hästi. Kuid mida enam Kuu kasvab, seda ebasoodsamalt võivad haavad paraneda, pesu ei lähe enam nii puhtaks. Kasvava ja täiskuu ajal tuleb ilmale rohkem lapsi. Vat see on küll lillepoes selgeks saanud, et Kuu mõjutab sünde ja surmasid täiesti tajutavalt.

Tõusval Kuul (21. detsembrist 21. juunini) on omane talve ja kevade tõusev jõud, mis annab märku järkjärgulisest suurenemisest, laienemisest, kasvust ja õitsemisest. Alanev jõud on suvel ja sügisel (Kaksikutest Amburini), mis tähistab küpsust, saagikoristust, langust, puhkust.

Hoidistamiseks parim aeg on alati kahanev Kuu, kasvava Kuu ajal on tugev mädanemisoht. Juues kahaneva Kuu ajal kella 15-19.00 vahel võimalikult palju kõrvenõgeseteed kahe nädala jooksul puhastate verd ja tervendate end.

Kuid raamat ütleb ka, et miski ei mõju veenvamalt, kui isiklik tunnetus. Võib proovida näiteks kodutöid teha kahaneva Kuu ajal. Kõik sujub paremini, kui muul ajal.

Midagi kirgliku aedniku kõrvadele; piisab täiesti, kui külvi- või istutusmaterjali alguses hästi kasta. Kui parasjagu valitseb kuivaperiood, võib niisutada ka mõned päevad kauem, kuid siis tuleb tingimata lõpetada. Lisakastmine on meie laiuskraadil täiesti mõttetu. Lisakastmine teeb taimed laisaks ja aeglaseks; juured kasvavad lamedalt, ei lähe sügavusse, väetis uhutakse välja, saagiviljade kvaliteet on elutu. Vihma ja kuivuse looduslikus rütmis muutuvad maa ja taim “ärksateks”, ringutavad ja sirutavad end, hakkavad hingama. Nad teavad, et iga tilk on hinnas ja võtavad endale selle, mida vajavad. Sellise taime sisemine jõud on teine ja nende viljade oma samuti.

Toataimi kasta eelistatavalt lehepäevadel. Õiepäevadel kastetud taimedel võivad levida lehetäid.

Taimede korjamiseks jämedalt parim on; korjata taimi kevadel, kui taim veel noor. Päeva parim aeg; juurtele – hommik ja õhtu. Lehtedele – ennelõuna, kui kaste on kuivanud. Õied – päikesepaiste ajal. Seemned ja viljad ei ole nii tundlikud korjamisaja suhtes, kuid võiks vältida suurimat keskpäevapalavust. Ravimtaimi, mida korjatakse selle kehapüiirkonna ravimiseks või tugevdamiseks, mida valitseb korjamispäeva zodiaagimärk, aitab eriti hästi.

Taime ümberistutamine peaks toimuma kasvava Kuu ajal, alternatiivina alaneva Kuu ajal (Kaksikutest Amburini). Parim – Neitsi aeg. Eriti tasuks seda järgida vanemate puude puhul.

Tänaseks aitab.

Koostööpartnerist ja muust

Kui mõnel ikka vedama hakkab, siis enam pidama ei saa.  Momendil arvan mina, et mul on vedanud koostööpartneriga. Varena Grupp OÜ ja tema triksis-traksis poisid. Hea meeskonna on Maris suutnud endale kompunnida. Pole mingid nännipunnid, töö sujub iga ilmaga. Eile tunnustati Marist kui ettevõtja võitjat kategoorias Väike ja tubli. Lisaks on ta veel nominent kategoorias Töötaja sõber. Au ja kiitus neile tõesti.

juuni 2014 112

Mis mulle endale silma on jäänud suhtlemisel temaga on see, et ta suudab tunnustada nii töötajaid kui koostööpartnerit. Tema põhisõna on – super! Ausalt, see kuidagi innustab ja aitab edasi minna. Võib-olla ta enda poisid võtavad seda loomulikuna, kuid mulle see sõna meeldib. Seda enam, et varasemast on mul hoopis vastupidised kogemused eelmise tööandja poolt, kelle huulilt sellist tunnustust pea kunagi ei pudenenud. Mis veel on see, et ta on konkreetne, kiire, kindel. Meeskonnale jätab vabad käed otsustamiseks, kuidas paremini saab. Lisaks veel see, et ise tead, kui kiirelt teed. Kui töö tehtud oled vaba. Ilmselt kogemused teevad ka siin oma töö ära.

Väga suur näitaja on ka telefoni kasutus. Kui helistada ja momendil on number kinni või ei vasta, helistab ta kindlalt tagasi. Ega selline asi polegi nii väga moes, kuid on siiski väga oluline. Ja üleüldse tunned end olulisena, kui temaga suhtled. Mida ma veel usun, et kindlasti on tal ikka neid negatiivseid omadusi ka kuskil peidus, mis küll kuidagi välja ei paista, kuid olemas on. No peab olema, igaühes on. Küll poisid seda ehk välja on uurinud.

Kui nüüd mõelda veel selle üle palju me teist üldse tunnustada mõistame, siis… Mõni arvab, et ta on ise nii tubli, et teisele kiidusõnu pole mõtet raisata või et teine läheb siis temast viimati veel paremaks teiste silmis või mis iganes ego siputusi. Arvatakse, et kiida – saad mööda näppe, või et mis tast ikka.  Iga inimene vajab tunnustust ja aegajalt õlale patsutust. See hoiab positiivses voos. Kui näed midagi head, ilusat, siis ütle. Ära hoia üksnes endale. Maailm muutub sellest paremaks, ausalt. Sinu alluvad pole üksnes sulle mammona kokkutassijad vaid inimesed, kel samuti omad vajadused ja kes panustavad oma jõu ning oskused sinu üritusse. Oska hinnata seda panust. Ma arvan, et Mariselt on nii mõndagi õppida.

Aastaid tagasi, kui Maris juba tegutses ja mina vaid plaanisin aralt, siis oli meil jutuajamine. Maris rõhutas, et kõige tähtsam on korralik meeskond, sinu edu sõltub eelkõige sellest. Kõigepealt pane see paika ja siis on alles mõtet edasi minna. Meeskonnast oleneb kõik. On väärt sõnad ja oskus hinnata inimesi enda kõrval! Palju meil on selliseid ettevõtjaid?

Poisid täna küsisid, kus on neist pildid mu blogis. Siin need on; Raiko ja Martin – minu väärt abilised.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nõus iga ilmaga. Ma loodan, et praeguseks on nad vihmavarjus.

……………

Tühjagi, tehti ka vihmaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Äärekivi pandud. Saab kenasti muruniiduki rattaga peal sõita. Suured kivid ootamas killustikku ümber. Kobarpea lontis, mis lontis.

………..

Mis siin ikka mitut postitust teha. Täna, 16. juunil sai objekt lõpuks valmis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Killustik kõige äärmisesse vahesse. Üksikud suured kivid sai just ära pestud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pojengid on isegi püsti ja õitsevad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rahulik killustikuriba üksikute kivide ja taimedega aitab ülejäänud rahutusel rahuneda.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja ongi selleks korraks kõik.

Mättarappijana

Tundub, see töö on mulle sel hooajal väga omane. Juba teine objekt. Seekord on abiks Maarise meeskond. No ainult kiidusõnu võib neile jagada. Aga väsitasin nad ikka ära ka, ega see pole mingi aiapostide panemine  vaid ikka tõsine ettevõtmine, minu mõistes. 🙂

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Koostöö on mõnus. Kuidagi nagu pool vastutust kaob ära ja võiks öelda, asi sujub. Mättarappimine on nii selgeks saanud, et koju naastes ei saanud pidama ja läksin enda tiigi kallast ka õgvendama. Töö muidugi veel pooleli, kuid plaanis oli juba ammu kaks peenart üheks ühendada.

Alustatud sai uut objekti minu mustand-eskiisi järgi, nii et milline tuleb tulemus oli selge peamiselt vaid mulle. Hea, kui teised järgi tulevad ja klient ka rahule jääb. Peaks ütlema järjekordselt, et mul on klientidega vedanud. Usaldavad.

Seekord on diagonaalide teema ja püüd hoida geomeetrilist joont selles püsilillepeenras.  Sirged jooned. Tingis seda kõike olemasolev kivisillutisega  ala ja maja lähedus. Planeeritud said plaatteed värava juurest ja suurde istutusalasse sisse ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Poolel teel tulemuseni. Kasutatud on olemasolevaid lilli, mis tänaselgi päeval veel aianurgas oma istutusjärge ootamas. Ega see uue tegemine vanasse väga lihtne polegi. Kogu aeg on midagi jalus ja mina ka oma taimede väljavõtmistega. Isegi pojengid said uue koha. Nendest moodustus akende alla kolmnurkpeenar.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täna pääsesin lõpuks enda porgandipeenrasse ja uudistatud sai katteloori alla. Ilusad seal umbrohuvilus. Ääretu rahu tuli sisse rohides. Lõpuks ometi enda aias. Siin on ikka kõige parem, isegi porgandeid harvendades.

Järgmine nädal tõotab mitmeid erinevaid töid ja kohti. Peaasi, et pea paigas püsiks.

 

 

Sildipilv