MTÜ Tervendavad Aiad ja Õnne Einer organiseeris mulle aeda ürituse koos geobioloog-nõustaja Kalju Paldisega. Kolm tundi kestev loeng osutus päris huvitavaks. Ja lõbus oli ka. Rahvast oli nii 25 ümber nii Tallinnast, Järvakandist, Valtust, Raplast ja ma ei tea, kust veel. Enamust nägin esmakordselt.
Jutukas mees, otsekohene mees. Eelkõige õpetas pööreleid kasutama, et saaksid ise asju uurida. Töötavad tõesti.
Eelkõige sai kiita mu muru, mis kõikide aiakujundusreeglite järgi kohe kindlasti hoopis põlu alla satuks. Pole see üheliigiline inglise muru, mis saab väetist ning mürke ja mida hoitakse nn umbrohust puhas. Hoopis täis on teelehte, ristikut, käbiheina, tulikat, võilille ja muud. Tihe muru, laineline, mutimullasugemetega. Aga terve, jõudu andev, raviv, kosutav, keemiata. Elus muru.
Teiseks said kiita mu aiamutid ja püüdja, kes ühtegi mutti veel sel aastal kätte pole saanud. No tegelikult ongi ju mutid kasulikud loomad, kes toituvad mullaelukatest, tõukudest, ussidest. Mul ka veel õhutavad seda tihedat savimaad. No mis asja me kogu aeg halame justkui oleks loomulik loodus me kõige suurem vaenlane? Ütles, kui hävitad mutid jookse apteeki. Mõista seda kuis tahad.
Kolmandaks meeldis muru lainelisus, mitte laudsirge maa. Ausalt, mind see ka ei häiri.
Heki olen püganud loogeliseks selle järgi, et taimed nii just kasvasid. Mõnes kohas vähem, teises rohkem. Mina muidugi lõin müüdi, et kui ükskord peolt tulin, siis … Mida ma olen nii palju rääkinud, et hakkan juba isegi mõtlema, et see järsku oligi nii. Rohkem vabadust, miski ei pea olema tavapärane.
Ükski puu pole halb, ei haab, ei jalakas, ei saar. Küll on aga igal neist oma mõjuväli, mis ulatub puust kaugele. Seda tuleb arvestada, kui istutad järgmist. Iga puu vajab hingamisruumi. Leinapuu on leina siis, kui sa ta surnuaiast ära tood ja aeda istutad. Teised vormid seda aias pole. Nii arvan ka mina. Pean neid pigem austuse väljendajateks. Nagu arukask Youngii mu aias möödujaid tervitamas.
Selline maapinna kerge tõus ja langus on hea, energia saab vabalt liikuda. Tuleb vaid taimed hoida ohjes, et nad liikumist liigselt ei takistaks. Käisin juba kääridega üle, nii nagu sel aastal hoogsalt kasvanud mustast leedristki maja nurgas. Ei ole hea panna maja vahetust lähedust puude-põõsastega kinni – see pole maja tervisele hea ja ka energia ei saa vabalt liikuda. Kellele järjekordselt ei meeldi sõna energia võib selle mõne teise sõnaga asendada. Näiteks vaba liikumine, õhu liikumine või muu. Leeder on tänaseks ka pügatud, tõesti kadus metsik olemine.
Minu roosade rooside peenras ei taha ühe külje peal sugugi roosid edeneda. Selgus, sealt läheb veesoon läbi.
Õnnetuke on iluõunapuu Royalty, mille ma puhtas ahnuses aeda tõin. Ikka et oleks, kuigi õiget kohta polnud ega saanudki olema. Nüüd kiratseb ja ilmselt on määratud hukule. Nii et tasub alati enne juba vaagida, kas sobib, kuhu sobib, kas mul seda ikka vaja. Küsi kasvõi pöörelitelt. Vaatan minagi oma puud ja mõtlen, et mõni teine oleks tast õigel kohal suurt rõõmu võinud tunda.
Sammal tuleb aeda energia seiskumisest. Minul tekib selline olukord heki taga.
Kui enne olin hirmul, et viimati tuleb majaga sõitma hakata – vale koht või nii, siis tegelikult selgus, et hoopis kartuliga sel põllumaal ei maksa punnida. Pigem panna sinna mustsõstar, äärmisel juhul peet või till. Kartulit võib kasvatada pojengide asemel- need mul põllumaa piirdeks. Vat see on kui majaga sõitmine juba. Aga täna juba vaagisin, et vast polegi hullu, kui ilmad lubama hakkavad. Kartuli suurusel pole häda midagi, kuid mädanema kipuvad, nii et tõetera selles soovituses tõesti on.
Kaarjad liikumised, ümmargused vormid on head.
Kui jõudsime lõkkekoha juurde, mida mina mänguliselt suhete nurgaks pean, et lõbusam ja mõtestatum tegevus aias oleks, lasi Kalju tunnetada selle koha väge. Pole oluline näpuga kõikjal järge ajada, tähtis on see, mida sa ise oluliseks pead ja millist tähendust omistad. Nii tuleb heade inimeste sisselaskja puidust krokodillgi peagi uuega asendada – siis kui vanakesel viimne päev käes. Kui oled andnud tähenduse, kasvõi naljaga pooleks – tuleb jätkata.
Ikkagi väga olulised on veesooned. Nii mõnigi neist paneb taimed kiratsema. Üks lai läbib köögi nurka ja jõuab suure toa akna all mõju avaldada. No tõesti – taimed pole siin just kõige paremad. Vaid orhideedele näikse köögi akna peal vägagi sobilik paik olevat. Ja kalad elavad siis ka kui perenaisel aega vähe.
Veel jõudsin järeldusele, et tuleb rohkem usaldada sisetunnet. Seal, kus tunned, et on hea olla ja võiks istekoha teha, siis teegi. Olgu või peenramaa otsas.
Juttu oli veel paljustki, kuid eks mõni asi võib asjaosalistele ka vaid teada jääda. Tore oli.
Aga päevaliiliad õitsevad väsimatult ja mõnelt korjan igal hommikul 70-50 äraõitsenud õit ära.
Mari aed 
Comments on: "Aiaenergeetikat enda aias kaemas" (5)
Seda ilu tulen ma nüüd küll oma silmaga kaema. Ja kohe. Mul ju kiviga visata, kui ma Kalevipoeg oleks. On ju liiliate pidu ja seda pean ma nägema. Hommikut alustan ma eelmise päeva õite korjamisega. Küll neid on palju, kahju kohe.
Kalju käis paar nädalat tagasi ka meil, sain ka hulga huvitavat teada. Õigemini oma mõtetele rohkelt kinnitust. Huvitav oli.
Naabrinaine pööritab nüüd hoolega pööreleid – katsun talle mitte alla jääda. Tõesti huvitav. 🙂
Niisuguseid üritusi saab ilmselt vähestes kohtades teha. Peab ikka õige aed olema. Ega keegi tahaks kuulda, mis tal valesti või valel kohal. Mis on pöörelid?
No mis õige aed. Siis pole ju midagi rääkidagi. Aga eks minulgi olid omad jurad sees ja paks nahk igaks juhuks valmis,et kui midagi väga valesti on, ikka välja kannatan selle loo. No seda mõtlesin ka, et ükskõik mis ütleb, mul on siin igal juhul hea olla ja seda arvamust ta kõigutada ei saa.
Pöörelid in sellised traadist “vitsad”.