Archive for detsember, 2014

Korraks tuisk see näitas ennast

Tuisueit tuuseldab, pööritab saba,

teeb kogu ilmaga seda, mis tahab.

Haarab lund kaasa ja eemale tõttab-

kõik sinu muredki kaasa saab võtta.

Tõstab sind hingest ja kutsub välja

arvabki ise, et teeb su`ga nalja.

Peidab kõik praegused teed ja rajad-

jälle sul kõike neid leida vaja.

No polegi hullu – mulle see meeldib.

Tulengi sinuga mängima keeglit.

Unustan kõik, mis olevas olnud-

leides kõik selle, mida olemas polnud.

25.12.2014

On lumeliblikatel väljas lend,

kuu piilub kardinate tagant.

Aed lumetekki mähkind end

ning aednik tugitoolis vagalt.

Oh, õnnis aeg – see meeldib mul,

kui vaikivad kõik tungid.

Siin mõtegi on laisalt hull-

ei miski tegudele sunni…

25.12.2014

Jõuluootus

Jõuluootus võib olla igal ühel erinev ning mingitel ajaperioodidel võib-olla kellegil üldse puududa. Noh, et ei ootagi midagi. Päkapiku ja jõuluvana ootus on minulgi möödas, küll aga meeldib mulle soodustada nende liikumist ning kaunistada teekonda. Ja üleüldse on ju ootus ning eesmärgi suunas liikumine põnevam, kui tasu ise. Jõulumeeleolu hakkasin sel aastal looma juba enne esimest adventi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ikka ja jälle olen vaimustuses samblapallidest. Neid on lihtne teha, nad on armsad vaadata nii majast seest kui väljast, nad loovad sellise naiivselt müstilise meeleolu. Muidugi sai neid tehtud nii välisukse tähistamiseks kui ka terrassile rippuma.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selline samblapallisadu siis. Kuna terrassil on veelgi rauda, sai välja otsitud vana küünlajalg, millele samblaküünlad peale meisterdasin ning keskmisele kuldse jõulukuuli sisse kumama panin.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sammalt sai lisatud ka kanarbikkudele lisaks ning üksik  kuldne kuul särama sisse.

Kuuske seekord ilmselt tuppa ei too. Kuldsed jõuluehted ripuvad puuduva külgkardina asemel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Toast välja vaadates siis üks suur kaunistuste jada.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teine aken – see on see, kust kaudu päkapikudki liiguvad, sai ehitud traditsiooniliste jõuluvärvidega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hea vaadata päris-jõulupuu taustal või siis teise nurga alt valgete kasetüvede välkudes.

Kuna vannitoa värvid on liivakarva, siis sinna sai vastavat värvi küünal asetatud merekarbile.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Suure sõnajala taga peidus kolmnurkküünal. Olen selle poolest suht imelik, et mulle meeldivad kolmnurkküünlad akendel. Soe tunne tuleb südamesse, kui neid teistelgi põlemas näen – nagu jõulutervitus teelisele.

Kui süüdata ka pärisküünlad, teha kaminasse tuli, juua piparkoogimaitselist kohvi või ingveri ja sidruniga taimeteed, võtta kätte hea raamat või kuulata head muusikat, siis… Siis on see imeline aeg, mis on sulle elamiseks antud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Noppida neid imelisi hetki on olnud veel. Üks neist oli siis, kui ma jõuluootuse teemal maakonna raamatukogitöötajatele pea kaks tundi olin kõnelenud, pikkides mõned enda luuletused ka sisse. Lõpuluuletuse lugemise ajal (Jõulusoovid) saabus saali hiirvaikus, nii et nõõpnõela kukkumist oleks kuulda olnud. Ausalt, see reageering läks mulle hinge, see oli imeline.

Teine oli alles eile õhtul, kui pimedast raamatukogu keldrikorruselt hakkas kostma vaikselt õrna jõulumuusikat. See oli nii ilus, et pisar tuli silma. Vahur tegi muusika taustal tööd.

Ma arvan, see on üks imeline vaikselt olemise ja mõtiskluste aeg, heade soovide aeg, kokkuvõtete tegemine. Sel nädalal on kaduneljapäev – koristamise, korrastuse aeg nii toas kui enda sees. Kes siis ei jõua, siis toomapäeval ( sel pühapäeval) tuleks korralik tuulutus ära teha. Mul endal sai hoog sisse juba novembri lõpust, kui teistele sel teemal rääkimas käisin.

Ja see aeg veel – vast polegi müra-kära aeg, vaid vaikselt kulgemine – nii koged rohkem.

 

 

 

 

Sildipilv