Nokk jälle lahti
No mis sa selle ilmaga ikka muud teed, kui jäädvustad ajalugu. Ilmaajalugu oleks mõttekas olnud juba ammu kirja panna, sest nii teistmoodi talve ja kevadet pole just tihti juhtunud. Aga periood oli selline, et ei vaadanud ei enda ega kellegi teise blogi poolegi. Kuskilt miski ei kribelenud ka. Ilus puhkeperiood.
Tänane päev üllatas paksu lumevaibaga.
Tööd-tegemised olid ära planeeritud, nüüd kõik sassis. Oota ja vaata.
Eilsel künnipäeval sai tõesti sõnnikut põllule veetud. Eks näis, kas saak paraneb.
Laupäev, 11 aprill oli imeilus. 16 kraadi sooja, liblikad, kimalased väljas. Lilled õitsemas; lumi- ja märtsikellukesed lõpetamas, krookused, siniliiliad, lumeroosid, kirgaslilled, sinililled, ülased, paiselehed täies õies. Bukett selline, millist varem pole sel ajal koos näinud. Ümberistutustöid sai tehtud juba varemalt – likvideeritavast kiviktaimlast kõik nina välja pistnud sibullilled leidsid uue koha, elulõng samuti.
Sünnipäevaks kingitud võõrasemad õitsevad täies ilus
Ja neid on veel ja veel. Laupäeval tehtud ajaloolised pildid on aga kõik ergavat päikest nii täis, et sünnib vaadata vaid omaette.
Raamatukogus elab emakeelepäevaks tehtud lilleseade
oma elu ikka veel edasi.
Kui tulbid-kroonjad ülased lõpetasid, asusid värvilised lihavõttemunad, suled, pajuurvad jm ise platsi.
Peaaegu ise jah, sest igaüks tõi mõne värvilise muna pesasse ning nii ta selline tore saigi. Nüüd ei raatsita lammutada.
Väljas sulab lumi täie hooga ja aknast vaadates kerkivad kollased krookused lumest kui nõiaväel.
Kased annavad tänavu pikalt mahla, peaaegu kuu jagu juba. Joogiisu hakkab otsa lõppema – ju on organism oma vajadused korralikult täis saanud. Mahla on jagunud nii kohvi keetmiseks, kui ka jagamiseks. Aia taga justkui lüpsilehmad reas. Teises aia otsas puude vilus pakub end karulauk. Nurmenuku lehed on ammu väljas ja kuuluvad krõmpsutamisele. Kevad ju.
Nokk läks korraks lahti küll, aga seda veel ei tea, kas lauluisu pikaks jätkub. Tööd ka kõik ootamas.
