Archive for aprill, 2015

Nokk jälle lahti

No mis sa selle ilmaga ikka muud teed, kui jäädvustad ajalugu. Ilmaajalugu oleks mõttekas olnud juba ammu kirja panna, sest nii teistmoodi talve ja kevadet pole just tihti juhtunud. Aga periood oli selline, et ei vaadanud ei enda ega kellegi teise blogi poolegi. Kuskilt miski ei kribelenud ka. Ilus puhkeperiood.

Tänane päev üllatas paksu lumevaibaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tööd-tegemised olid ära planeeritud, nüüd kõik sassis. Oota ja vaata.

Eilsel künnipäeval sai tõesti sõnnikut põllule veetud. Eks näis, kas saak paraneb.

Laupäev, 11 aprill oli imeilus. 16 kraadi sooja, liblikad, kimalased väljas. Lilled õitsemas; lumi- ja märtsikellukesed lõpetamas, krookused, siniliiliad, lumeroosid, kirgaslilled, sinililled, ülased, paiselehed täies õies. Bukett selline, millist varem pole sel ajal koos näinud. Ümberistutustöid sai tehtud juba varemalt – likvideeritavast kiviktaimlast kõik nina välja pistnud sibullilled leidsid uue koha, elulõng samuti.

Sünnipäevaks kingitud võõrasemad õitsevad täies ilus

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja neid on veel ja veel. Laupäeval tehtud ajaloolised pildid on aga kõik ergavat päikest nii täis, et sünnib vaadata vaid omaette.

Raamatukogus elab emakeelepäevaks tehtud lilleseade

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

oma elu ikka veel edasi.

Kui tulbid-kroonjad ülased lõpetasid, asusid värvilised lihavõttemunad, suled, pajuurvad jm ise platsi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peaaegu ise jah, sest igaüks tõi mõne värvilise muna pesasse ning nii ta selline tore saigi. Nüüd ei raatsita lammutada.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Väljas sulab lumi täie hooga ja aknast vaadates kerkivad kollased krookused lumest kui nõiaväel.

Kased annavad tänavu pikalt mahla, peaaegu kuu jagu juba. Joogiisu hakkab otsa lõppema – ju on organism oma vajadused korralikult täis saanud. Mahla on jagunud nii kohvi keetmiseks, kui ka jagamiseks. Aia taga justkui lüpsilehmad reas. Teises aia otsas puude vilus pakub end karulauk. Nurmenuku lehed on ammu väljas ja kuuluvad krõmpsutamisele. Kevad ju.

Nokk läks korraks lahti küll, aga seda veel ei tea, kas lauluisu pikaks jätkub. Tööd ka kõik ootamas.

 

 

 

 

Hüljatud radadel

Varakevad. Mahajäetud talukohad. Sammaldunud, ammu unustatud puud. Künkal tare varemed, kus püsielanikeks isetekkelised puud… Ammustest aegadest hoomab leivaküpsetuslõhna. Talu õuel vana õunapuu – kassitapp ronimas maadligi vajunud tüvel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aina laienev kreegivõsa võistlemas metsapuudega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõikjal pitsiline samblamuster ehtimas kunagise elu jälgi. Nukker ilu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Allikakaev, mis kunagi kostitanud januseid ja hoidnud elu elusana. Nüüd on kive laotud äärele, et ettevaatamatu kaevu ei kukuks. Kord käinud siin pirtsakas proua värsket vett nõutamas. Jalad saanud aga poriseks, naine vihastanud ja sülitanud allikasse. Koju jõudes läinud  kärna. Ükski tohter pole suutnud aidata, kuni üks teadmamees öelnud, et mine sinna allikale tagasi, palu andeks ning vii meeleheaks ise küpsetatud leiba. Teinud suures hädas, kuis kästud ja saanudki kärnadest lahti. Siuke lugu siis lugupidamisest allika vastu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Allikas ja teine, kolmas veel, pulbitsevad omatahtsi edasi ning täidavad vaikselt metsaoja. Ja näe – ümbruses metski veel alles. Kõrged puud kohisevad tuules.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vaid kuluvärvi priske kass annab lootust, et kusagil on elu. Siiski, siiski…

Koduteel tunnen, et olen kui kuurordist naasnud. Palju-palju on see käik andnud. Vastupidiselt sellele, kui paar päeva tagasi pealinnast tulin – olin väsinud kui ront. Nii on jah…

 

 

 

 

Sildipilv