Archive for the ‘Aiakursused’ Category

Koolipäev Luual

Teisipäeval võtsin ette harjumatult pika reisi Luuale, et osaleda Saksa  tippaiadisaineri Peter Bergi koolitusel “Disainistrateegia ja turundus”. Ette öeldes: võrratu päev ja loeng. Aitäh, Raili, et seda organiseerisid!

Kuigi Luual ei olnud veel jahtunud mu kursakaaslaste jalajäljed ja ühed käisid sel päeval lausa mu kõrval, on seal vahepeal tõesti palju muutunud. Palju on remonditud, uuendatud, ilusamaks, kaasaegsemaks läinud. Võimalused õppimiseks on suurenenud. Kasvõi vahetuskohtade ja praktikate näol euroopa parimates aiafirmades. Vaid õpihimuliste arv on kahanenud nii, et mõned grupid jäävad tühjaks. Minu jaoks lausa uskumatu, sest see on ju nii huvitav ja palju andev ala. Peale raha muidugi. Töötegemine ju hooajaline ning firmasid külluses, kes kõik jahtimas rikkaid kliente. Saksamaal on paus vaid paari kuune tänu soojemale kliimale. Sel ajal, kui meie siin igatseme, et jääpurikad ükskord ometi tilkuma hakkaksid, on neil juba tipphooaeg. Detsembris saavad veel istutada, sest puud-põõsad jõuavad juurduda küll.

Saksamaal jagatakse töötegijad kolme gruppi: A on need, kes firmas tavaliselt koormat veavad, B on need, kes kaasa jooksevad ja C on sellised, kes vankri otsas istuvad ja A-l vedada lasevad, ehk pidurdajad. Ideaalfirma pidi olema see, kes leidnud endale võimalikult palju A töötajaid ja mitte ühtegi C-d. Komplimendina lasi mõtte lendu, et siit Eestist võib veel leida hulga A-sid, kes sel ajal, kui meil veel hooaega pole, kogemusi neile omandama võiksid tulla. Oleks noorem…

Firmade valimisel, kuhu minna, tuleks eelistada horisontaalse struktuuriga firmasid, neid, kus juhte võimalikult vähe ja need, kes on, teevad ka ise tööd. Õhkkond neis parem ja tulemuslikum.

Et mis siis õpetavad ühte head aiaarhitekti? Elu ise, kliendid, raamatud, reisimine. Ja parim töövahend on hea silm. Tema jaoks on tähtis see, mida näeb ja tunnetab kohapeal. Kohavaim. Loob aedu, kus aed on siseruumiga kooskõlas ja lähtub maja arhitektuurist. Tähtsuse järjekord on ruum, vaated, vaatenurgad, proportsioon, vorm, värv ja siis materjal. Loob aeda juurde uusi ruume, mis laiendavad siseruume.  On arvestatud horisondiga ja vaatega taevasse.

Jälgida tuleb proportsioone: nii pinna, terrass ülejäänutega, erinevate pindadega. Kandilised vormid maja juurde. (Väljend: kui arhitektil ei tule midagi pähe, teeb ringi). Taimestik sinna juurde toob pehmust, teeb teised vormid.

Kui lased palju kliendil valida, siis milleks  talle professionaali? Kirju on tema mõistes sõimusõna. Oleneb ka maast, kus elad.

Suurte kivide taustal tulevad hästi välja taimed. Roheline kõige tähtsam värv. Tema õite lemmikvärvusteks on taeva värvid- sinine ja valge. Valgus ja vesi. Maja juures taimed vormilised, taga vabad. Leida tuleb ülekäik loodusesse.

Sa oled aednikuna nii hea, kui head on sinu partnerid.

Klientide valikul on tähtsaim see, et ta peab armastama aeda. Kui auto on kliendil esikohal – pole õige klient. Baasväärtused ühised. Väga oluline on meeskonna areng.

Ka jaapani aedadest oli juttu. Tema tõdemus: ei pea ehitama nii nagu Jaapanis, vaid nii, nagu jaapanlane ehitaks siin, Eestis. Palju õppinud jaapanlastelt, eelkõige kivide mängu.

Puud lõigatakse nii, et haavu pole näha, kuigi transparentsed.

Seda, kas aiastruktuur hea, saab teada talvel.

Trendiks on looduslik aed, maastiilis aed. Heade aedade saladus: leitakse lihtsaid materjale või siis käiakse sellega pillavalt ringi. Ideaalvariant – puhta jalaga käid aias kivilt kivile. Ja see oli tema aedades nii loomulikult lahendatud. Tema tööd olid lihtsad, vormilised, mõjuvad, kvaliteetselt teostatud. Taimmaterjali valik oli tagasihoidlik, see-eest valitud seisukindlad, võimalikult kaua atraktiivsed, pikaealised, võivad olla hea sügisvärviga, sobivad värvipilti.

Parim, kui leiad oma tee.  Õpi loodusest, kuidas kokku panna. Ja võta vastu otsus, et ilm on sinu sõber.

Tema enda koduleht www.gartenlandschaft.com . Välja andnud raamatud “Moderne Gartenarchitektur” (2010) ja “Naturstein im Garten – Das große Ideenbuch” (2012).

No igatahes väga väärtuslik päev. Oma endiste õpetajatega oli ka mõnus kohtuda. Tulid nagu koju.

Kogu selle pika sõidu ajal oli emotsioon: kas Eestimaa on välja surnud? Alates Türilt võisid vabalt kiirust juurde lisada, sest tee oli igas suunas vaba. Mis toimub?

Üks küsimus on mul ka: miks märgib arvuti kõik võõrkeelsed kommentaarid rämpspostiks? Mõni on nii ilus, et ei raatsi kohe kustutada. Silitab meeldivalt pärisuunas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See pilt on tehtud enne sööklasse sisenemist, fuajees. Looduslik ja selle imitatsioon kõrvuti. Ilus.

Pilt

Jõuluootusest

Tehtud, nähtud.

Olen kui saunast tulnud, selline tunne on. Kohe ei oskagi siia midagi kirjutada. Kuidas sa ütled, et hästi läks, ei kokutanudki. Et mis see nüüd tegelikult oli siis või? Et kas sa ikka tead ka üldse midagi, et teiste ette julged targutama minna. No vat nii jah. 

Tegelikult on see üks eneseharimise, enese tundma õppimise, eneseväljenduse ja oma mõtetes selgusele jõudmise koht. Hästi palju korraga. See on see, mida saad läbi teistele andmise. Lõppude lõpuks pole see ju võõras ala. Kui rääkima hakkad, oled sina ise ja igasugu kompleksid kaovad. Räägid seda, mida tead ja power-point on suur abimees. Peaks ütlema, arvutiajastul on mitmeid eeliseid. Saad sõna ja pildi kokku viia ning kogu juttu niimoodi ilmekamalt edasi anda. Ennevanasti oli asi kehvem. Jutt võis olla väga hea, kuid ülejäänu võidi jätta oma fantaasia viljaks. Mäletan väga neid kordi, kui kunagi ammu käisin loenguid kuulamas. Kuidas ma olin näljas piltide järele ja tahtsin aina rohkem ja rohkem kogeda. Aga see viga on mul vist ikka siiamaani juures.

Keset külma ja lund tuleb lausa vajadus lillede, lõhnade, värvide järele ja sellepärast ilmselt mul nii tänuväärt publik oligi. Ja ise võid sellest samuti vaimustuda ning hasarti minna. Loengu pidamisel on üks eelis veel: nad on tulnud sind kuulama ja sa võid takistamatult rääkida, keegi ei söenda vahele segada ning võid lõpuks ometi oma mõtted lõpuni välja öelda. Katsu seda teha muidu naiste vabas ringis. Nii pikalt sa küll löögile ei saa.

Jätkuvalt olen ma tänulik maja pererahvale, ääretult soe suhtumine. Siin on kohe järelemõtlemise koht.

Tuleb hakata järgmist loengut ette valmistama, see nii lihtsalt ei käi. Siis ma söendan ehk küsida ka, kuidas ma neid tegelikult aidata suudan ja millised on nende ootused. Päris põnev kogemus.

Aiakursus

 

Selline värk on nüüd plaanis ja püüan sellega hakkama saada. Tuleb power-pointi esitlusena, illustreerivate piltidega ja nii nagu mina tean ja oskan. Kuna aega on vähe, siis  on tihedus suur. Neljas kord ongi praegu natukene liiga palju korraga.  Võib-olla tulevad väikesed muudatused. Üks kord jääb veel reservi, oleneb kevadest ja sellest, kuidas kõik õnnestub. Ja kui grupp tuleb hea ning soovijaid jätkub võib suvel mõned aiakülastused ette võtta meie oma lähemas ümbruses.

Sildipilv