Lugemine lugupidamisega

Üks viimase aja paremaid lugemisi minu jaoks on olnud Viio Aitsami `Putukafriigi päevaraamat. Elust aias koos putukatega.`

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täiesti üllatas. Niivõrd eluterve ja lahe lugemine. Taimehulludele paras raamat, mis aitab mõista aiaelu sügavust ja toimimist. Eksisteerivad ju taimed putukatega tihedas koosluses. Üks sõltub teisest ning tasakaal siin on väga oluline.

Laenutasin raamatukogust, kuid tuleb vist päkapikkudega läbirääkimisi pidama hakata – ehk halastavad mulle. No see raamat peaks küll kodus olema.

Aiaenergeetikat enda aias kaemas

MTÜ Tervendavad Aiad ja Õnne Einer organiseeris mulle aeda ürituse koos geobioloog-nõustaja Kalju Paldisega. Kolm tundi kestev loeng osutus päris huvitavaks. Ja lõbus oli ka. Rahvast oli nii 25 ümber nii Tallinnast, Järvakandist, Valtust, Raplast ja ma ei tea, kust veel. Enamust nägin esmakordselt.

Jutukas mees, otsekohene mees. Eelkõige õpetas pööreleid kasutama, et saaksid ise asju uurida. Töötavad tõesti.

Eelkõige sai kiita mu muru, mis kõikide aiakujundusreeglite järgi kohe kindlasti hoopis põlu alla satuks. Pole see üheliigiline inglise muru, mis saab väetist ning mürke ja mida hoitakse nn umbrohust puhas. Hoopis täis on teelehte, ristikut, käbiheina, tulikat, võilille ja muud. Tihe muru, laineline, mutimullasugemetega. Aga terve, jõudu andev, raviv, kosutav, keemiata. Elus muru.

Teiseks said kiita mu aiamutid ja püüdja, kes ühtegi mutti veel sel aastal kätte pole saanud. No tegelikult ongi ju mutid kasulikud loomad, kes toituvad mullaelukatest, tõukudest, ussidest. Mul ka veel õhutavad seda tihedat savimaad. No mis asja me kogu aeg halame justkui oleks loomulik loodus me kõige suurem vaenlane? Ütles, kui hävitad mutid jookse apteeki. Mõista seda kuis tahad.

Kolmandaks meeldis muru lainelisus, mitte laudsirge maa. Ausalt, mind see ka ei häiri.

Heki olen püganud loogeliseks selle järgi, et taimed nii just kasvasid. Mõnes kohas vähem, teises rohkem. Mina muidugi lõin müüdi, et kui ükskord peolt tulin, siis … Mida ma olen nii palju rääkinud, et hakkan juba isegi mõtlema, et see järsku oligi nii. Rohkem vabadust, miski ei pea olema tavapärane.

Ükski puu pole halb, ei haab, ei jalakas, ei saar. Küll on aga igal neist oma mõjuväli, mis ulatub puust kaugele. Seda tuleb arvestada, kui istutad järgmist. Iga puu vajab hingamisruumi. Leinapuu on leina siis, kui sa ta surnuaiast ära tood ja aeda istutad. Teised vormid seda aias pole. Nii arvan ka mina. Pean neid pigem austuse väljendajateks. Nagu arukask Youngii mu aias möödujaid tervitamas.

Selline maapinna kerge tõus ja langus on hea, energia saab vabalt liikuda. Tuleb vaid taimed hoida ohjes, et nad liikumist liigselt ei takistaks. Käisin juba kääridega üle, nii nagu  sel aastal hoogsalt kasvanud mustast leedristki maja nurgas. Ei ole hea panna maja vahetust lähedust puude-põõsastega kinni – see pole maja tervisele hea ja ka energia ei saa vabalt liikuda. Kellele järjekordselt ei meeldi sõna energia võib selle mõne teise sõnaga asendada. Näiteks vaba liikumine, õhu liikumine või muu. Leeder on tänaseks ka pügatud, tõesti kadus metsik olemine.

Minu roosade rooside peenras ei taha ühe külje peal sugugi roosid edeneda. Selgus, sealt läheb veesoon läbi.

Õnnetuke on iluõunapuu Royalty, mille ma puhtas ahnuses aeda tõin. Ikka et oleks, kuigi õiget kohta polnud ega saanudki olema. Nüüd kiratseb ja ilmselt on määratud hukule. Nii et tasub alati enne juba vaagida, kas sobib, kuhu sobib, kas mul seda ikka vaja. Küsi kasvõi pöörelitelt. Vaatan minagi oma puud ja mõtlen, et mõni teine oleks tast õigel kohal suurt rõõmu võinud tunda.

Sammal tuleb aeda energia seiskumisest. Minul tekib selline olukord heki taga.

Kui enne olin hirmul, et viimati tuleb majaga sõitma hakata – vale koht või nii, siis tegelikult selgus, et hoopis kartuliga sel põllumaal ei maksa punnida. Pigem panna sinna mustsõstar, äärmisel juhul peet või till. Kartulit võib kasvatada pojengide asemel- need mul põllumaa piirdeks. Vat see on kui majaga sõitmine juba. Aga täna juba vaagisin, et vast polegi hullu, kui ilmad lubama hakkavad. Kartuli suurusel pole häda midagi, kuid mädanema kipuvad, nii et tõetera selles soovituses tõesti on.

Kaarjad liikumised, ümmargused vormid on head.

Kui jõudsime lõkkekoha juurde, mida mina mänguliselt suhete nurgaks pean, et lõbusam ja mõtestatum tegevus aias oleks, lasi Kalju tunnetada selle koha väge. Pole oluline näpuga kõikjal järge ajada, tähtis on see, mida sa ise oluliseks pead ja millist tähendust omistad. Nii tuleb heade inimeste sisselaskja puidust krokodillgi peagi uuega asendada – siis kui vanakesel viimne päev käes. Kui oled andnud tähenduse, kasvõi naljaga pooleks – tuleb jätkata.

Ikkagi väga olulised on veesooned. Nii mõnigi neist paneb taimed kiratsema. Üks lai läbib köögi nurka ja jõuab suure toa akna all mõju avaldada. No tõesti – taimed pole siin just kõige paremad. Vaid orhideedele näikse köögi akna peal vägagi sobilik paik olevat. Ja kalad elavad siis ka kui perenaisel aega vähe.

Veel jõudsin järeldusele, et tuleb rohkem usaldada sisetunnet. Seal, kus tunned, et on hea olla ja võiks istekoha teha, siis teegi. Olgu või peenramaa otsas.

Juttu oli veel paljustki, kuid eks mõni asi võib asjaosalistele ka vaid teada jääda. Tore oli.

Aga päevaliiliad õitsevad väsimatult ja mõnelt korjan igal hommikul 70-50 äraõitsenud õit ära.

 

 

Ilmast ja aiast

Täna pole muud teha, kui postitusi vihtuda. Väljas on külm ja vihmane, nii et koeralegi ei kõlba. Üks vihmasabin järgneb teisele. Eile tuli rahet ja 17. juunil muidugi lumelõrtsi. Temperatuurinäidud püsivad 0 ja 10 läheduses ning taimede kasv ei näita erilist hoogu. Eile õhtul oli õhus +2 kraadi ja taevas selge ning vedisin  katteloorid peale isegi kartulile. Öökülma ilmselt siiski polnud, sest kesköö paiku olevat pilvkate tekkinud. No mis see siis nüüd ikkagi on – suvi või? Isegi lehetäid on roosidelt jalga lasknud.

Enda aeda pole ammu pildistanud, sest mis sa tast ikka võtad, kui hooldusega jännis. Lõpuks tegin endale lihtsalt aja ja nüüd siis aia üks pool korras ehk liiklus suunatud väravast vaid paremale. Vasakul pool veel ees keelumärk ja tundub, et ilmataat teeb nii, et see minugi puhul kehtib. No ei saa ja ei taha sellise ilmaga küll rohima minna.

Vesiroose kui palju. Ilusa ilmaga on kõik lahtigi.

Maja nurgas õitsemas ebajasmiin Aureus. Õitseb, lõhnab, lõdiseb.

Keset õue annab oma lõhnapanust harilik ebajasmiin, õisi täis kui pöörane.

Metsaaia lilled – kurekellad akna all ja muidugi leeder Laciniata, mis sel talvel säilitas kõik oma oksad. Nüüd on õienuppegi peal.

Alles istutasin tiigi kaldale valge moosesepõõsa. Nüüd teine veel lontis vee poole.

Päästsin teise ära oma hukule määratud kiviktaimlast. Seda, et oli päästeoperatsioon, mõistis ta ilmselt imehästi ja jättis mind kõrvetamata. Mõni nädal tagasi kliendiaias ma nii kergelt ei pääsenud. Põletushaavad tekkisid käevarre siseküljele päev hiljem. Ilm oli siis veidi soojem ka ja minul nahk higine. Arvan, et mõlemad asjaolud aitasid selleks kaasa.

Kiviktaimlaga on küll vähe kehvasti. Taimi, mis sealt välja tahan päästa ja enda jaoks säilitada pole tegelikult kuhugi evakueerida. Koht siiani puudub. Nii see hävinguprotsess seal edasi käib. Kahjuks.

Juhuse tahtel ja minu enda nõusolekul lasin väravast sisse Tallinna TV Matriksi saate võttegrupi. Toredad ja lihtsad inimesed. Kõnelemiseks jäeti vaba voli ja ega ma teagi, mis sest välja tuleb. Õde, kui Savipätsi poliitika tõsine vastane oli valmis küll peaaegu piketti korraldama, et ükski õige asi sinna TV-sse ei satuks, kuid mina poliitilist profiili ei järginud. Mina lõikan labidaga. Ajan omi asju. Jah, ega nende asjadega on, kuidas on. Kohalikku lehte suutsin enda meelest hea jutu anda ja üle ka kontrollida, kuid fotograafi jätsin unarusse. See pani pildi, kus peal tiik ja maja, mis kevadisel ajal nägi välja kui ehitusplatsi reklaam. Mitte, et lauajupid olid lohakil, hoopis taimedest jäid pildid panemata. Vaid vesi ja maja. No nii, Maatriksi saade on kavas 27. juunil kell 22.15. Võib-olla tuleb pärast seda ka pea liiva alla peita, no seekord küll vaid ise süüdi siis.

 

Vihmasel koidikul

pole muud teha, kui arvutis istuda. Sajab nii kõvasti, et sissesõidutee on lompides, maa vettinud ning tiik nüüd tõepoolest ääreni vett täis, kraavid ka.

Äravool ei toimi, sest elektrimeestel tööd pooleli ja kraaviots kinni lükatud. Mine tea, millal plaaniliste töödega jätkata saavad.

Lillepeenrad ja muru on uputatud, vähemalt õunapuude kastmisvajadus on päevakorrast maas.

Kamin köeb ja katusel trummeldavad vihmapiisad. On täiesti rahulik periood ja kapil lugemist ootamas mitmed põnevad raamatud.

Eile oli meil aiaklubi selle aasta kokkuvõtete tegemise õhtu koos rohke küpsetiste degusteerimisega. Naised on ikka lõputult enesest andvad: tassisid mulle siia külakostiks igasugust nasvärki, justkui oleks mul sünnipäev. No täitsa pöörased, ja tänan muidugi. Kooke on ka nii palju järgi, et tee või uus kokkusaamine. Aga Terje sõidab peagi teisele poole maakera talvituma, laste juurde. Nii me, eestlased, elame. Suvistest tegemistest plaanisime mitmeid väljasõite, eks aeg toob mõtteid, ideid juurde.

Vahepeal sai ära käidud Märjamaa Valla Raamatukogus jõuluootuse teemaga. Mari mängis sekka torupilli ja pani meid regilaulu laulma. Ladusalt läks, kuid lund pole maas ja minu meeleolu veel jõuludesse päriselt ei kandu. Tsipa-tsipa jäi puudu.

Vastrenoveeritud raamatukogu on aga ilus ja stiilne. Ehtsad telliskiviseinad vanast majast välja puhastatud. Räägiti, et lihvimise ajal olla kogu Märjamaa punase telliskivitolmuga kaetud olnud. Suur töö.

Vahepeal oli käsil “Seltsilistaimede” raamat. Päris huvitav lugemine. Selles oli juttu sellest, et

* lillhernes, lupiin, luudpõõsad, herned ja aedoad toidavad teisi taimi.

* läbisegi kasvatamine ajab segadusse kahjurid

*peiulille lõhn varjab aedviljade lõhna, juured peletavad nematoode

* kehvades muldades eritavad seened enesekaitseks antibiootikume, mida taimed koos teiste jääkainetega omastavad. kurnatud muldades tekib neid üha rohkem

*ristik murus – rohelisem ja lopsakam muru

* võilillelehed või banaanid aitavad tomatitel järelvalmida

* allelopaatilisi herbitsiidseid aineid, mis pärsivad umbrohtude kasvu eritavad

männid

läikivalehelised igihaljad taimed

lõhnavad ürdid

kanarbikud

Samas nurjavad nad seemnete idanevust ning kahjustavad saaki

* männi alla ei sobi kompostihunnik, kase ja leedri alla küll.

* teekummel aitab kõiki taimi, mis teda ümbritsevad

* kõrvenõgesel on säilivust parandav toime aiakultuuridele, mille läheduses kasvab. Hooletusse jäetuna surub ja lämmatab kõik teised kultuurid alla.

* kasvuhoonekarilast peletavad peiulilled, peruu nikandra

* küüslaugud ja laugud aitavad kahjureid eemal hoida. Roomava akakapsa ekstrakti ei talu väike kapsaliblikas. Taime enda lähedusel toime puudub

* tigudele ei meeldi haisva kurereha, seebilille, majoraani, ingveri ekstrakt. Samuti ei pidavat üle roomama purustatud hobukastanite ja euroopa alpikanni juurikate

* arvatakse, et küüslaugu hais peletab isegi vampiire

*ohvertaimed tigudele on hiina kapsas ja salat

*särava piimalille ekstrakte kasutatakse tigude ja nälkjate tõrjeks

*taimed, millega meelitada ja toita kasulikke sitikaid

euroopa karuputk (Heracleum sphoudylium)

douglasi soolill (Limnanther douglasii)

harilik keerispea

tatar

kahkjaspunane ristik

Väheväärtuslikud on väga kultuuristatud ja täidisõielised sordid

* kuslapuud, maguskirsipuud ja punased sõstrad taluvad lehetäide rünnakut suhteliselt hästi ning neil saab üles kasvatada lepatriinusid ja kiilassilmasid

* lupiinide ja kortslehtede lehed pakuvad joogivett, vanad okaspuud, igihaljad ja tihedad hekid varju

* pane tulpide vahele nartsisse, siniliiliaid, kobarhüatsinte – hiired ei taha. Neile ei meeldi ka basiilik, enamus piimalilli, koirohi, valge karikakar, laialehine seahernes. Samuti kaneel, pipar, männiokkad, rabarberi juure ekstrakt

-* naat on ristiks, kuid kogub endasse toiteelemente ja õisi külastab sadu putukaid

* küüslauk kogub väävlit. Sobib roosidele, viljapuudele. Leotis tapab lehetäisid, sibulakärbseid, õunamähkurit, kapsa-, kaalika-, porgandikärbest. Ei sobi liblikõielistega, eriti ubadega, hernestega

* sibulaga sobivad ristõielised, punapeet, tomat, salat, maasikad. Kui sibul paisub, ära teda rohi!

ja palju muud…