Archive for the ‘Chelsea’ Category

Veidi kokkuvõtteid

No küll on tegu, osa aiablogijaid kavatsevad jääda väljateenitud talvepuhkusele. Et rohenäpud annavad valitsuskepid päkapikkudele ning jäävad niimoodi tubasteks. Minusugune naiivne algaja ei taha sellega veel kuidagi nõustuda. Pole sellega ka kunagi tahtnud leppida, et pime ja külm aeg lõpetab ära aiatööd. Ikka kisub välja, kui ilm vähegi lubab  ja kui ikka tahtmine peal, leiab ka alati midagi seal nokitsemist. Vähe küll ja seegi nagu rohkem moepärast, aga päeva saab kirja ja hing vähe rahulikum sees.

Täna lõikusin veel lillede pealseid. Neid olen võtnud nii, kuis ilusam tundub ja lahkus lubab. Ühekorraga pole raatsinud tegutseda. Kohati on ka nende sügisvärvid nauditavad ja äraõitsenud seemnetutid. Nende viimastega on mul küll sel aastal vähe kõhklusi. Nimelt on nad sel pikal ja soojal sügisel kõik hästi valmida jõudnud ja isekülvi võib tulla palju. Kahetsusega nentisin ka, et vaatamata minu suurele igaaastasele küpsevale kompostihunnikule on mul sellest väärt kraamist ikka ja jälle puudus käes. Praegugi vajaks mu lillepeenrad hädasti seda värki lisaks. Samuti rohimist, sest pikk ja märg sügis on lasknud järjekordselt umbrohul pead tõsta.  Vat seda nüüd küll see märg ja külm sügisilm ei kutsu tegema.

Mis veel silma jäi, oli kiviktaimla. Nende padjandid on endiselt oma loomulikes värvitoonides ning nauditavad ka sügisel rahulikus ilus. Endiselt kaunid on ka helmikpöörised, täpiline iminõges. See-eest enamus kõrgemaid püsikuid on oma lehed lasknud külmal ära võtta ja ilu minetanud. Ma siiski arvan, et pole mõtet peljata kiviktaimlate töömahukust, miks üldse peaks? Ja kust küll selline arvamus pärit? Mis vahet on kiviktaimlal ja tavalisel peenral, korrashoidu vajavad mõlemad.

Nüüd, kui aia tegelik suurus hakkab välja paistma, kuna kõik rohtne on eemaldatud, tõusevad esile okaspuud ja ka pügatud hekid. Viimased on ikka väga heaks taustaks olnud aiakirevusele, kuigi vajavad hoolt.

Rõõmu on pakkunud sel sügisel roosid, kuna on vapralt nõrgemad külmad üle elanud ja pikalt õieilu andnud. Tänaseks on alles vaid majalähedased punased õitsejad, aiarooside õitsemine on tänaseks külma poolt lõpetatud.

Ma arvan, üha enam võiks panustada värviliste lehtedega põõsastele või nendele, mis sügisel pikalt ilusat värvi näitavad. Eriti sel sügisel oli näha selliste aedade eeliseid. Kahjuks olen oma aias vähe kasutanud kukerpuu sortide võimalusi, sest maapinda olen pidanud liialt saviseks nende edukaks kasvatamiseks. Praegu tuli tahtmine ikkagi katsetada. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm ning thunbergi kukerpuu sort “Silver Beaty” kasvavad küll normaalselt, kuigi ma ei ütleks, et viimane oma sordile omaseid tunnuseid piisavalt demonstreerinud on. Liiga roheline teine. Aias aga tõusevad lehtede langedes esile puude tüved ja võrad. Valged kasetüved toovad  pimedasse sompus päeva meeldivat sära ja graatsiat.

Ikka ja jälle tuleb tõdeda, et on olnud imeliselt ilus suvi ja sügis. Hea on elada loodusega ühes rütmis ning saada sellest kõigest vahetult osa. Veel on hea tõdemus, et blogimine on üks ütlemata mõnus tegevus, mis liidab sind teiste blogijate ja lugejatega ning kogu su tegevusest ja looduse ringkäigust jääb märk maha. Päris hea on tagantjärele vaadata ja meenutada.

Pikad ja pimedad sügisõhtud annavad aga võimaluse piiluda teiste tegemisi. Nii palju on ilmas uut ja huvitavat. http://noels-garden.blogspot.com/

http://www.ut.ee/botaed/index.php?module=2&op=&xid=&dok_id=230 

http://www.rhs.org.uk/Shows-Events/RHS-Chelsea-Flower-Show/2010

http://apps.rhs.org.uk/advicesearch/Profile.aspx?pid=584

http://www.oudolf.com/piet-oudolf

Nakatunud aiahullusesse.

Järjekordne kaunis hommik. Päike särab, on soe ja vaikne. On olnud vapustavalt ilus suvi, hingele kosutav, looduslähedane, avardav. Loen uudiseid ja leian Chelsea kohta. Vana uudise muidugi. http://www.tarbija24.ee/465944/aiakunst-vottis-suuna-lihtsusele-ja-otstarbekusele/ Kihu on nii sees kõige aiandusega seonduva kohta, eriti kui tegu iluaiandusega. Eile sain Terjelt kõne, et minek on Reet Palusalu ja Andres Vaasa aedadesse. Võib-olla ka Järvseljale. No mis sa kostad. Seda juhust ei saa ometi maha magada, mis sest, et tuleviku väljavaated momendil on ikka väga kesised. Talv ju tulekul ja sissetulekud olematud. Tuleb langevaid tähti püüdma hakata või?

On igat sorti aiahullust. Mul on vajadus näha, kogeda. Koos teistega võin ka ostmise võrku end tõmmata, kuid vajadus omada ei ole siiski esmatähtis. Annan endale aru, et aed on pungil taimi täis. See-eest teiste tegemisi näha, mingit ideed saada, tarkusi omada, pildistada – selle järele tunnen vajadust. Pildistamine on ikka väga väärt tegevus. Tahes-tahtmata unustad muidu, mida nägid, kus käisid. Hea, et see kõik on arvutis. Saad näha, millal tahad, ei pea pilte ilmutama minema ja selle eest lisa maksma.

Eile muru niites oli esmakordne kogemus see, et kraavi poolset aiaäärt ei andnudki niita – oli vesirottide poolt nii üles tustitud. Nüüd tuleb esmalt  mururulliga üle käia ja vaadata siis, mis tulemus on. Võibolla piisabki mururullist. Sisalikud on leidnud sobiliku paiga olevat minu terrassil. Nüüd on nii, et päris ust lahti jätta ei tahakski, viimati satuvad seda sorti külalised tuppa. Ma ei tea, mis see on, et neid nii palju on tekkinud? Kas tegu puuskulptuuriga minu aias, mis neid tähtsustab? Nagu ausammas või nii?

Ees ootavad aga arooniad, pohlad, poloomid, pirnid, muru, peenrad, liblikad, lilled, rohutirtsud, sisalikud, mutukad, putukad ja päikesepaiste. No mis elul viga?

Peenrad nagu…

Minu aias leiab peenraid, mis on nagu Chelsea Flower Show`lt kohaliku keelde ümber tõlgitud. Chelsea võiduaeda 2010 võib näha siit:

http://www.astellaria.ee/index.php?id=84d9ee44e457ddef7f2c4f25dc8fa865

Enda oma ma näitama ei hakka. Üldiselt tähendab see minu puhul seda, et kahte sorti kurerehad, kivirikud, kurekellad, preeriaküünlad, floksid, lupiinid,  liiliad jm kraam on saanud vabalt ja segamatult paljuneda. Musta mulda suurt ei näe. Kõige tipuks ebaküdoonia, mis on juba pea 2 m lai. Moodne värk. Täna, maikuu viimasel päeval,  jõudsin  korrastamiseni.

Ebaküdoonia on võtnud kiigeposti täielikult enda valdusse. Vähendada või mõnda põõsast hoopis välja rookida on suht tülikas.

Õitsemist alustavad pojengid. Lihtõielised annavad seemnetest järglasi päris kergesti.

Juba tükemat aega õitseb mürokaaria

Pisike veel teine, kuid tõestusmaterjalina käib küll.

Juba ammu imetlen punast sarapuud, kuid valgus ja pildistamisoskus ei too välja seda, mis ta tõeliselt on

Oma värviliste uute võrsete poolest näib kanada kuusk `Maigold` õitsevat

Minu lemmikute hulka kuulub jätkuvalt roomav metsvits  Àurea`. Tema erkkollased lehed on aias tugevaks pilgupüüdjaks.

Mõnusad on ka lihtsalt pungas olekud

Piiluauk ehk perspektiiv

Aga aia taga sõiduteel ja -ääres vestlevad võilill ja võõrasema. Mõni on endale just sellise elukoha valinud. Kangesti tahaks teda elu karmuse eest kaitsta.

Sildipilv