Archive for the ‘Elu-olu’ Category

Nokk jälle lahti

No mis sa selle ilmaga ikka muud teed, kui jäädvustad ajalugu. Ilmaajalugu oleks mõttekas olnud juba ammu kirja panna, sest nii teistmoodi talve ja kevadet pole just tihti juhtunud. Aga periood oli selline, et ei vaadanud ei enda ega kellegi teise blogi poolegi. Kuskilt miski ei kribelenud ka. Ilus puhkeperiood.

Tänane päev üllatas paksu lumevaibaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tööd-tegemised olid ära planeeritud, nüüd kõik sassis. Oota ja vaata.

Eilsel künnipäeval sai tõesti sõnnikut põllule veetud. Eks näis, kas saak paraneb.

Laupäev, 11 aprill oli imeilus. 16 kraadi sooja, liblikad, kimalased väljas. Lilled õitsemas; lumi- ja märtsikellukesed lõpetamas, krookused, siniliiliad, lumeroosid, kirgaslilled, sinililled, ülased, paiselehed täies õies. Bukett selline, millist varem pole sel ajal koos näinud. Ümberistutustöid sai tehtud juba varemalt – likvideeritavast kiviktaimlast kõik nina välja pistnud sibullilled leidsid uue koha, elulõng samuti.

Sünnipäevaks kingitud võõrasemad õitsevad täies ilus

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja neid on veel ja veel. Laupäeval tehtud ajaloolised pildid on aga kõik ergavat päikest nii täis, et sünnib vaadata vaid omaette.

Raamatukogus elab emakeelepäevaks tehtud lilleseade

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

oma elu ikka veel edasi.

Kui tulbid-kroonjad ülased lõpetasid, asusid värvilised lihavõttemunad, suled, pajuurvad jm ise platsi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peaaegu ise jah, sest igaüks tõi mõne värvilise muna pesasse ning nii ta selline tore saigi. Nüüd ei raatsita lammutada.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Väljas sulab lumi täie hooga ja aknast vaadates kerkivad kollased krookused lumest kui nõiaväel.

Kased annavad tänavu pikalt mahla, peaaegu kuu jagu juba. Joogiisu hakkab otsa lõppema – ju on organism oma vajadused korralikult täis saanud. Mahla on jagunud nii kohvi keetmiseks, kui ka jagamiseks. Aia taga justkui lüpsilehmad reas. Teises aia otsas puude vilus pakub end karulauk. Nurmenuku lehed on ammu väljas ja kuuluvad krõmpsutamisele. Kevad ju.

Nokk läks korraks lahti küll, aga seda veel ei tea, kas lauluisu pikaks jätkub. Tööd ka kõik ootamas.

 

 

 

 

Aasta läinud, teine tulnud

Aasta viimasel päeval tekkis edasilükkamatu vajadus tänada kõiki neid kaasteeliseid, kes on olnud mu ümber. Teadke, et mõtlen teile sügava tänutundega. Igaüks on mulle midagi endast andnud ja jälje jätnud. Kui mõnega ei saagi just tihti kokku, siis alati on hea ja kindel tunne, et ta lihtsalt olemas on.

Aasta on olnud… võib-olla, et tõsisem kui varasemad. Selles on olnud kõike. Mõnel juhul olen imestanud, kuidas ma selle sisse üldse olen sattunud. Aga lõpp hea, kõik hea.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teekonnal kokkujooksule

Üks mu töömees ütles, et kiirem viis enesetapuks on suusahüppetornist alla hüppamine, milleks ennast aeglaselt tööga tappa. Nojah, mul veel lootus kestab, et ikka lõpuks ellu jään, kuigi ülepingest käib pea ringi aegajalt. No see kolmanda eksisteerimise aasta kevad on küll selline, et… Ja seda minul, kes kõneleb elu ja aia nautimisest. Elav näide, kuidas ei peaks. Õppetunde on kuhjaga.

Nüüd saan ka aru, mis vahe on tööandjal ja lihttöölisel. Lisandunud on mure, kuidas jõuda, kuidas paremini, ökonoomsemalt; kuidas nii, et kliendil vähem raha kuluks ja tegija normaalselt saaks. Tegemiste ampluaa on nii lai, et peaaegu kõiki asju teen esmakordselt. Vaja on mõelda pisiasjadeni. Ja ikka tuleb üllatusi ette. Ning see füüsilise töö tohutu hulk!

Päris lõppenud ei ole veel üks surnuaiaprojekt, kus puudu asteplaadid ja leinaläätspuu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Seda küll nüüd vaid pildi peal, sest Eliise aiast sai just leinaläätspuu toodud ja tänasel päeval istutatud. Asteplaate jäängi vist ootama, ei ole ikka veel tulnud. Pikk kitsas krunt. Ära sai kasutatud olemasolevad kirjulehised hostad külje ja otsapeenras ning piklikkust lõhub keraelupuude Tini-Tim peenar. Olemasolev pinnas välja labidalehe sügavuselt, allesjääv läbi uuritud-puuritud. Kasvasid seal naadid, osjad, sõnajalad, pihlenelas – ühesõnaga kõik, mis risoomidega hästi levivad. Peenravaip mitmekordselt alla ja igavene hunnik liiva täiteks. Kõnnitee äärekivid ikka ka ja kitsamad peenra äärteks. Selline rahulik, lihtne ja korrektne. Mulle küll meeldib, Tatjanale ilmselt ka.

Käidud sai veel Hiiu Lõvi Pargis muru õhutamas. Eksklusiiv elurajoon, haljastus korralik ja tasemel. Pildid pole suuremad asjad selles päikeses.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vat sedasi siis. Ristkülikute teema, killustikumultš, ühte taime palju. Mulle meeldib.

Elumaju tuleb juurde. Parasjagu oli valmimas olemasolevate ja ehitatavate majade vahele purskkaevu ja lõviga bassein

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõik ok, kui mitte arvestada seda, et firma, kes muru rajas oli kas mulla või seemnega alt läinud ning nüüd tuleb üle tuhande ruudu murupinda uuesti oma kulu ja kirjadega teha. Ei kadesta.

Järveküla trassidele meie poolt rajatud muru on juba tõusta jõudnud. Tohutud pikad alad.

Käsil on Stasi täiesti lage aiakrunt, kus segajaks rajatud muru, pidevalt puhuv tuul ja lagipähe paistev kõrvetav päike. Ühe päevaga sai maha pandud 230 hekitaime, lisaks kooritud muru ja viidud asemele kompostmulda. Hekitaimed on istutatud täielikul riisikol, mida võib enda kanda võtta vaid seni veel näppe kõrvetada mitte saanud roheline haljastaja. Suur kuumus, ajanappus, töödega hiljaks jäämine ajapuudusel jne. Ausalt, see kõik tekitab unehäireid ja pea pöörleb vastassuunas. Mida veel võib lisada, et naistel on kassikannatus ja mehed annavad alla. Kui kutt tuleb Tallinnasse tööle vaid 4 tunniks ja siis tuleb ta tagasi transportida, siis naine on nõus vabatahtlikult tööd tegema nii kaua, kuni kõik istikud on mulda pandud. Ausalt, see polnud talle kerge.

Korteriühistu muruplats sai niidetud täna, laupäeval, 33 kraadise kuumusega, teist korda ning muruniiduk tegi mitmeid kordi mõttepause. Selle kevadine murukasv on korralik.

Ees ootab aiaosa kujundus.  Raplas, õnneks. Plaani pole jõudnud korralikult vormistada ning koostööpartner, kel rohkem kogemusi, saab enesekindlalt muheleda. Ullike, ei oska, ei saa hakkama. .Aga mis saab mu enda aiast? Täna sai lisaks küla teenustele veel enda aiale ka tiir peale tehtud, lõpuks. Lillepeenrad on märtsi-aprillikuise rohimisega. Õnneks peavad kõik peale 30 aastase kiviktaimla end veel talutavalt üleval. No kui muru on niidetud, siis pilt on rahustavam. Pean kurja plaani vana kiviktaimla likvideerida. No milleks mulle see naadilevikune vaev?

Postituses pole naljaraasugi. Mina, kes ma kõnelen elu ja aia nautimisest, lasen sel kevadel kui elektrijänku ringi. Ma tean, et ööbik laksutab, kägu kukub, kased lõhnavad kui pöörased, õunapuud, sirelid, kogu maa õitseb. Ma tean, kuid sellest pole sellise tempo juures täit fiilingut. Fiiling tuleb seekord siis, kui töö saab korda, näitab tulemust. Ma tean, et on aasta ilusaim aeg, kuid ma vaid tean seda. Hea seegi.

 

 

Töid ja tegemisi

On saabunud töine aeg, kus tegemisi nii palju, et kirjatööks mahti napib. Ometi tahaks nii mõndagi neist salvestada. Täna on külm, vihma- ja lumelörtsine pühapäev. Välja kohe kindlasti ei lähe, seevastu nii mõnigi arvutitöö on ootel. Kolm aialahendust, milledega suht kiire. Vihm ja külm siin vaid toetavad neid tegevusi. Mõtlemisel on ka oma järjekord seatud.

Kasvuhoonest sööme rukolat, redis ja till on kohe tarbimisküpsed, erinevad salatid koguvad hoogu. Kuus tomatitaime võitlevad külmaga, ülejäänud tõin tuppa talvituma. Püvilill on õitsema puhkemas, aegajalt teeb külma öö järel kummardusharjutusi. Muru on roheline, kased hiirekõrvul. Hüatsindid õitsevad. Kui veidi soojem oleks naudiks kevadlõhnu. Aiatagune mets on imeline: valgete kasetüvede taustal toomingate õrn heleroheline, puudealune täitumas kohe-kohe piibelehtede vaibast. Eile tegi vares oraval elu kibedaks ning üleeile oli tervitus kitsekeselt. Aias panin siilipoisile kõrvalhoone alla silgupäid, millest varesed muidugi matti suutsid võtta. Nende tähelepanu oskus väärib tunnustust.

Isa surma-aastapäevaks sai korda tehtud hauaplats ja süüdatud lõpuks ka kõik jõuludeks viidud ja lõpuni põlemata küünlad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Suured pukspuukerad on peale selleaastast talve suhteliselt hästi talvitunud.

Järgmine nädal toob tegemist ka firmale, kus uuendamist-kujundamist ootamas neljane plats.

Tegemised on olnud seinast-seina. Uuselamurajoonis sai abiks käidud trasside haldajal ja mitusada ruutmeetrit muru rajatud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Terve teeäär lõpmatusse ja teine veel ning terve aiatagune paaril majal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mu meelest täiesti meeldiv või kuidas, kui su aia taha tuuakse muld kohale, aetakse laiali ja külvatakse muru ka veel sisse.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja siis veel see lai teeäärne ja trassipealne ala riisutud ja seeme sisse. Õhtul sai punase lille õliga käevarred ja õlad kokku määritud. Aitas. Päike ja tuul tegid oma töö justkui oleks pikalt puhkuselt lõunamaalt tulnud. Boonus.

Päris armas elurajoon, kuid lausa ehmatas elupuude rohke kasutus. Elupuuhekid kõigis neljas küljes ja nii tervete tänavate kaupa.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Muud haljastust pea polegi. Kas naabri fenomen – üks teeb ees ja teised järgi? Mõneti võib sest isegi aru saada, sest lagedale põllule rajatud majad-aiad vajavad kiiret tuulekaitset. Kiire kasvuga okaspuud on siin igati teretulnud. Tuul on seal ju üks kõige suuremaid vaenlasi. Kuid maa on ka lubjakivine ja kogu õnn ning õnnetus oleneb veel peale veetud mulla kogusest. Üks selline aed ootab nüüd tänu autol olevale reklaamile abi.

Elu vajab elamist ja pruut tanu alla saamist. Nädal lõppes muude sehkendamiste seas pruuditööga. Valge kalla ja valge roos. See viimane oli küll minu poolt lisatud, sest väikeseõielisest ja kallist kallast üksi täit efekti ei tule.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kallakimp kätte karuheina ja panicumiga, üks roos südameks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vanale Volgale minu moodi lilletutid peale, peegli juurde ja tagaustele ka. Vast oleks võinud isegi matsakamad olla arvestades auto suurust, kuid polnud nii ka hullu mu meelest.

Lauaseade registreerimislauale kultuurimajas ja tüllide ning kergete roheliste tuttidega tausta kaunistamine. Karuheinast voolas välja lausa süda. Tüllid õnnestus laenata eelmise aasta pulmateost ning Inglistel järel käidud. Õnneks läks, kuigi Age nägi unes, et pruutpaar ei jäänud rahule ning asendas meie ühise pingutustöö sinise läikiva riidega. No mine tea, tagasiside antud juhul nüüd küll puudub. Eks need pruuditööd on ka iga kord  kerge närvipingega seotud – ikkagi teise inimese ainukordne päev ja lootused suured, ettekujutused igal ühel omamoodi. Kuid kui oled lilleseadja ja tahad täit tulemust, ei saa jätta mitte midagi lihtinimese hoolde. Isegi siis, kui vastutust pole.

Raplamaa Sõnumid käisid ka külas ja aiajutt peaks kolmapäevases lehes ilmuma. Kas ma ka midagi uut ja huvitavat suutsin lisada, ei oskagi öelda, võib-olla, et mitte. Kuigi mulle on teema oluline ja sõnum tähtis; loomulik ja looduslähedane mürkideta aed.

Porgand on maas, kuid ülejäänud põllumaa kaevamata. Juba hakkab tunduma, et enda aeda tuleks firma peale palgata, kui vaid raha jätkuks. Mõneti on isegi hea, et külm ei lase kevadel hoogu sisse saada.

…………

Ja nüüd nad saabusid, massiliselt, nagu seened pärast vihma. Tugevad, prisked talve korralikult üle elanud teod. Võttis kohe ahhetama, kui õue sammud seadsin. Esimene väljalaskepäev. Parim talvituskoht on olnud neile okaspuude alune. Korjasin alustuseks kiirelt terve laste mänguämbri täie. Veel üks tegemine juures. Oehh!

 

 

 

Elu läheb edasi

Tuleb välja, et elu läheb ikka samamoodi edasi, kui enne esimese numbri vahetumist. Käegakatsutavaid ja silmaga nähtavaid muudatusi pole ka ilmnenud, vaid piiri ületus oli seekord tõeliselt keeruliste tunnetega seotud. Vastupunnimist oli rohkem kui asi väärt. Tehtud-nähtud- üle elatud.

Terve aed on nüüd õitsvaid võõrasemasid täis, säravad üldises napikas kevadilus. Kahel pool välisust panin nad kergetesse pesadesse – ikkagi lihavõtted ka varsti platsis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Suhetenurga pada sai õisi täis. Säravad seal aianurgas uhkesti.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Terrassi peale jätkus neid ka igatemoodi. Saabusid nad aga sellises karbis, mida ma sugugi ära visata ei täi. Kõigi osalejate äratuntavad näod nelja külje peal olemas Külliki käe abil.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ise tehtud kingitusi oli rohkesti ja neid tasub täiesti demonstreerida, sest on tegijaid väärt.  Näiteks lapitekk Leisist, mis imehästi hoopis diivanile sobis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ingridi käte osavusega valminud kaart, mis jääb ilmselt igavesti seda päeva meenutama. Isegi liblika värvil oma tähendus sees. Helle endatehtud kruus saabus täiesti tavalises kotis, mis aga ilukirjas eriliseks sai.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Terje vilditud kannusoojendaja, millele tikitud sümbolid kõnelemas ainult mulle omast sõnumit.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

“Ma kõnnin mulle ainuomast rada, kus saatjaks mulle lähedased hinged, juhid, abitoovad väed. Ma tean , et ainus, mida kuulma pean on minu hinge sügavuse hääl, kus kõnelemas minuga mu oma hingesugulased, abitoovad väed. Ma toetun sulle, mu süda, sa hinge kodu. Ja ma lähen, lähen mööda oma elurada, oma teol ja viisil. See mulle ainuomane ja õige.” See on nii.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Himaalaja roosisool ja kookospalmi suhkur ning palju sellist veel ilma milleta oleks tõelises jännis. Igatahes suur aitäh!

……….

Hooaeg on täiega alanud. Tööd on rohkesti, rohkemgi kui olen plaaninud. Kusjuures kohati pannakse mind arboristi rolli, mida ma ju ometi pole. Õunapuud on lastud nii kõrgeks kasvada, et nende hooldus pea eluohtlik. Ausalt, see töö pole sugugi köki-möki ja lups ning valmis. Käed ja kaela võtab läbi. Vaid teise tehtuna tundub see lihtne.

Puude-põõsaste-rooside lõikus käib. Avan roose ja teen lõikuse ära. Kel okaspuud veel kaetud, siis tasub lõpetada see poputamine. Maa ammu sulanud, katete all haudumus tekkimas. Kasvuhoones on redis, rukola, salat tõusnud, aknalaual tomatitaimede mets ja kurgil viljad küljes. Aed on sibullillede õisi täis. Lisaks rohketele krookustele õitsevad isegi kirgaslilled ja kobarhüatsindid. Hambuslehine kerapriimula alustas ilutsemist. Sinililled, lumi- ja märtsikellukesed jätkavad ikka veel. Kevade kohta imeliselt õierohke. Olen avastanud enda jaoks krookused, kavatsen sügisel neid veel juurde hankida. Head madalad kevadised õitsejad ning nende koltuma hakkavad lehed on ka vähem silmatorkavad kui tulpidel-nartsissidel. Varajase kartuli panen täna turbakasti eelidanema. Lõpuks ometi tärkab karulauk, kel karudelegi jõudu andev võime sees.

Pardipaarist on päris hästi kasu olnud. Igal kevadel on tiigi puhastamisega tükk aega mässamist. Sel kevadel on tiik puhas – nahka panevad kõik vetikad ja muu sodi, mis põhjast kerkimas. Kolmest kasest üks tilgutab väsimatult mahla nõusse. Teised on end peaaegu lukku keeranud. Vihmasadu laseb murul rohelisemaks minna ja esimene tigu sai looja karja saadetud. Vat sellised uudised siis.  Elu läheb tõesti edasi.

Siia lõppu Louis Armstrongi austus elule, maailmale  What  A Wonderful World https://www.facebook.com/photo.php?v=10150354864993692&set=vb.151398704892797&type=2&theater

Kevade esimene päev

Päike paistab ja räästad tilguvad. Jääküüned koolduvad maja poole, justkui tahtes seinast tuge saada, et püsima jääda. Öine külmus on taandumas, kuigi lumekoorik on veel täiesti olemas. Päike muudab päeva jooksul lume märjemaks, vesisemaks. Taevas on sini-sinine, linnud laulavad. Ööpäevane ilmamuutus on suur, kõik käib tundidega. Kasvõi temperatuurides. Öösel talv, päeval kevad. Õhtutunnid pakuvad tööd haistmismeeltele – tunned, kuidas maa lõhnab.  Ametlik kevad algab alles täna õhtul enne seitset. Eile oli aga talv ja päev nägi välja selline

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täna, kevade tulekul on seis selline

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

No on ju talv ja kevad ametlikult ära tuntavad? Või on midagi kevades puudu?

Päeva pikkus ei suurene enam kuke sammudega vaid hobuse galopiga. Nii tundub mulle. Ja hea ongi. Alles olid olemas ka täiskuuööd, mil sinkjas valgus muutis ilmaelu salapäraseks, müstiliseks. No nii ilus, et ei raatsinud magama minna. Oleks tahtnud jäädvustada, kuid puudusid vahendid. Peale kesise mälusopi ei mitte miskit. Kuna inimhing ihkab ikka ja alati veel suuremat laksu, kui juba niigi käes, siis lootsin ses öövalguses vähemalt hiilivat rebast või graatsilist sokukest näha. Ei antud. Tühja kah.

Aga muidu istutasin ringi kõik oma toalilled. Viimane, sõrmlehik, sattus olemasolevate olude sunnil vermikomposti. Saab näha, mis see muidu ka kiirekasvuline siis nüüd tegema hakkab. Põrutab laeni välja või? Paar esimest tomatitaime ning petersellid vajavad pikeerimist ja üks kurgitaim ka suuremat potti. Paar päeva tagasi ostsin ära 300 l turbakoti kasvuhoone jaoks, kuna aga maha ei jaksa tõsta, siis loksub teine minuga muudkui kaasa sõita.

Ilus on, hea on, uue elu lõhna on tunda.

Sai otsa kollase liblika talv

Sai otsa kollase liblika talv-

keset kulu kui õied on maas

Nüüd lume all lillede varasalv

uut puhkemist ootamas taas.

Sai otsa kollase liblika talv

segi paisates aegu ja hingi.

Lasi loota – on lahkunud külm

loodus soojust ja õisi vaid kingib.

Miks arvad, et nõnda  väärt

su teguviis loodu ees ongi.

Pole inimmõistusel otsa ei äärt

ja südamehäälel tungi.

Selline kurblooline lugu siis täna, mil akna taga keerutab sadada märga lund. Alles kaks päeva tagasi oli väljas 14 kraadi sooja ja õhus laperdasid kollased liblikad. Neil oli isegi, kuhu nestet korjama minna. 13.-ndal märtsil! Jah, mulle see olukord isegi meeldis, kuigi on väga suur märk sellest, et oleme kõige täiega ka ilma vussi keeranud.

Sildipilv