Archive for the ‘Elu-olu’ Category

Kevadehõnguline vastlapäev

Kolm nädalat talve ja algas kevad. Tõsi ta on, et selline pikaldane ja vinduv, paljas. Lilleninad pistavad end külmunud maast välja, kuid vähemalt minul siin savimaal suht ettevaatlikult. Õige ka, ei maksa tormata, naistepäev ka veel ees ootamas. Las kasvuhoonetaimed saavad enne maha müüdud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lumikellukesed on alustanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tulbid ajavad ka otsi välja. Mõni kastitäis täies koosseisus, mõni veel ootel mulla all.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kollased lumekupu nupud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nii palju siis seda liulaskmise kohta. Täna ju vastlapäev. Kui nüüd jääle läheks saaks vast talisupluse ka kohe ära proovida.

Vastlapäev ehk lihaheitepäev, pudrupäev, liulaskmispäev on viimane päev enne 7 nädalast paastu. Pahade vaimude eemale tõrjumiseks viidi metsik ehk õlenukk pimedas metsa ja seoti puulatva. Komme tagas viljaõnne. Õlgi täis topitud mehekuju sokutati salaja perest perre ikka selleks, et kurjad jõud enda juurest eemale peletada. Väljale laotati sõnnikut viljaõnne tagamiseks, raudesemeid viidi lauda läve alla karja õnnestumiseks. Väga oluline oli ta naistepühana, kus naised käisid kõrtsis. Külas käimine oli seevastu keelatud, samuti naistetööd. Sel päeval lõigatud juuksed kasvasid pikaks ja tugevaks kui hobusejõhvid. Tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Vanatüdrukud võisid ise kosja minna, sest äraütlemine oli keelatud.

Vot nii. Ja mina tahtsin õunapuu otsa ronida. Aga naistetöö hulka see ju ei kuulu ja kui seda suure rõõmuga teha, siis ehk sobib kah kuidagiviisi tänasesse päeva. Küla peale ju nagunii minna ei tohi, kuigi Iivi kutsus enda poole vastlakukleid sööma. Peaks ta hoopis kõrtsu kutsuma koos oma kuklitega.

Eile külvasin kress-salatit, lehtpeterselli ja metsmaasikat külvikasti. Täna plaanin paar seemet tomatit “Terma” potti pista ja kurki ka. Ikka selleks, et toas saaki saada. Muidu külvan tomatid tavaliselt 15 märtsi paiku, kurgiga aega küll.  Paprikaga olen järjekordselt hiljaks jäänud ning pigem tuleb taimed osta.

Paar päeva tagasi julgesin ühelt Amway jüngrilt küsida, miks nende paljukiidetud hambapasta sisaldab taunitavat naatriumfluoriidi, mille kahjulikkusest muu maailm pajatab. No see oli ilmselge jumalateotus. Kuidas ma julgen kahelda suurkorporatsiooni toodetes. Kartmatu ja naiivsena tuleb seda mul ette küll. Ja siiani pole enda parandamiseks selles vallas ma midagi ette võtnud jah.  Mulle teada olevalt on fluoriid toksiline tööstuse jäätmeprodukt, mis mürgitab meie keha isegi väikestes kogustes. Uuema aja uuringud tõestavad seda. Muuhulgas soodustab ka artriidi teket ja muid tervisehäireid. Eriti kahjulik lastele.  Siiani leidub paljudes hambapastades, kuigi on hakatud tootma ka looduslikke, mis seda ainet ei sisalda.  Mina ostan endale hambapasta looduspoest. Ja maapealsete jumalate tausta kontrollin ma veel eriti, sest kõik pole kuld mis hiilgab. Selline kogemus on minul.

Körtpärtlisärk

Nii võib öelda jah selle ilmaelu kohta. Nii on sassis ilmaolud, riigid ei mõista üksteist, rahvas valitsust ja ausalt igaüks meist istub ka oma õiguse otsas ning arvab, et just temal õigus on. Fb tekitab ka hämmastust. Ma ikka mõtlen, et selleks, et teada, mis õige mis vale tuleb olla ikka väga tark. Vahel mõni enda meelest  aiatark levitab lausa lauslollust. See ajab tahtmatult hinge sügelema ja tahtmise grupist välja astuda, aga samm siiani tegemata. Palju on pinnapealsust ja lahmimist ning neid, keda võiks kuulata ja arvamusega arvestada ei kuulata siiski. Ja tihtipeale targad ongi vakka. Aga mõnelt poolt on isegi huvitav jälgida inimeste karaktereid. Päris mõtlema panev. Ja vahel on jälle nii, et liigselt  äraõpetatud hoopis tekitavad hämmastust. Näiteks lugupeetud toitumisteadlane, kellel tugevad diplomid taga ei talu teisitimõtlejaid. No mis sa ära teed. Eks mulgi oma arvamus ilmaelust. Mine tea paljudega üldse ühte meelt. Jah, pudru ja kapsad on selle ilmaeluga.

Täna lootsin aias lumekuppe ja lumikellukesi pildistada, aga talve moodi asi otsustas tagasi tulla. Hommikupoole oli maa valge, puud ka ja laia lund tuli taevast alla selle 0 kraadi juures. Eks ilmaga tuleb leppida. Tavapärasest normist kõrvalekalle teeb ettevaatlikuks nii nagu eriarvamusedki. Tuleb osata rohkem kuulata oma südamehäält, mis eristab terad sõkaldest. Tõdeda, et igaüks elab ise oma tõega ja kui eksibki, siis järelikult on talle seda kogemust vaja. Ja vahel on vähemalt poliitikas nii, et tõena tunduv võib sisaldada nii mitmeid variatsioone ja valesid, et tõelist tõde teab vaid jumal taevas.

Ah, mu enda mõtted asuvad ka praegu seal pudrupajas.

Peetripäeval

Peetripäev on Lääne-Euroopas kevade alguse päev ja sel päeval kõlistati kette, usside, kärnkonnade ja metsloomade peletamiseks. Ketid ilmselt jätan rahule, sest usse pole ja ülejäänuid pigem soosiks. Vanarahva tähelepanekud loodusest ütlevad veel, et peetripäeval hakkavad kõrred lund vihkama, kuum kivi visatakse merre ja külm kivi allikasse. Meri hakkab sulama ning allikad ja kaevud külmuma. Sel päeval joodi allikavett. Noojah siis. Väljas on praegu jälle +2 kraadi, sajab vihma ja mõned valged laigud on veel maas. Maa ise on endiselt külmunud, nii et vesi ära ei lähe vaid püsib pinnasel. Lumelabidat olen siiani kasutanud vaid ühel korral (!), õueluuda mõned korrad rohkem.

Kui vihma ei sajaks läheks aeda puid-põõsaid lõikama – aeg on selleks sobilik. Põõsastega, ma arvan, võib tulla vajadus hiljem asi veel kord üle vaadata, kuid suurem töö selleks ajaks siis tehtud.  Aia taga metsa olen ka mitmel korral sel talvel puhastanud. Ilmaolud lasevad seda täiel määral teha ja üleüldse mulle meeldib see töö.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pilt ajaloo tarbeks. Nii ta siis nüüd on jah – lumetu ja vesine. Ela ja ole sellega rahul, sest muuta sa seda ei saa. Ega siin muud polegi teha, kui lihtsalt sõnu riimi seada ajaviiteks.

On kurekatel keetmas magustoitu

ja hiina latern näitamas sul tuld.

Ööküünal sulgub enne koitu,

kuldkingal pärlendamas kuld

Siin õnneheinad silitamas sääri

ja päevakübar katmas sinu pead

Aedliivatee on täitnud teede ääri

On  kassisabad püsti pikas reas

Ja öösiti kui unehõlmas viibid

ööviiulid siis loovad oma viit

Ses maheduses kassikäpa siidi

ja   neiuvaiba pehmust leiad siit

Siin aega näitamas on kurekellad

ja mängimas on oma lauluviit

Toob maikellukese tilin hellalt

unehõlmast tagasi sind siit

On  päevakoerad valvamas su kodu

Ja kilbirohud kaitseks kurja eest

Peab pääsusilmgi ülevaadet loodust

Käoraamat kõnelemas käidud teest

21.02.2014

Lihtsad asjad

Eile oli Tamaara sünnipäev. Kuna ta soovis kasvõi  midagi minu talvistest varudest, mis mu sahvris leidub, siis arvasin, et üks pihlaka moos sobiks selleks suurepäraselt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rätik pähe ja uus silt selgitustega peale. Et on hea kõhule, parandab maksa- ja sapitalitlust. Vitamiinipomm. Toob majja õnne ja armastust.

Ma muidugi tõsiselt loodan, et sellisena see kingitus ka tarbimist ikka leiab, sest pihlakas on tõesti üks kasulik mari. Aga teine mõte tuli mul veel. On suur vahe lihtsalt niisama asja tegemisel-kinkimisel ja teadvustatud tegemisel. Teadvustatud tegemisel ma panen sinna sisse oma mõtted, soovid ja asjal on teine jume. Ma tähtsustan asja. Toon esile head küljed. Asjal on sisu. See kehtib paljude asjade juures elus. Terje näiteks kasutab käsitöös sümboleid ja kaitsemärgiseid. Ta koob või tikib oma head soovid esemesse. See ese saab topelt tähenduse. Nii ongi olnud, et tema poolt mulle kingitud vilditud sussid punase äärelõngaga kandsin ma ribadeks. Siis ka veel, kui suur varvas välja vaatas ja taldu polnud ollagi. Kaitsemärgistega kätiseid kannan siis, kui mul tõesti on kaitset vaja, rannetel. Ja kätte tõmmates tuleb mul see alati meelde, et need on kaitsega kätised.

Hea on, kui mõistad nii ka aias käituda. Sinu jaoks on sellel või teisel asjal, taimel oma tähendus. Tähtis on see su enda jaoks, mis teine asjast arvab polegi nii oluline. Või teine ei pruugigi sellest aru saada, see pole tähtis. Selle puu istutasin ma siia, sellepärast et… Vesi on selle pärast tiigis puhas et… Ja üleüldse tiik on siin sellepärast et… Suhete nurk saab korda ja… Mulle meeldib siin istuda ja mõelda ning hoida suhted klaarid.

Sellised mängud siis. Eelkõige mu enda jaoks. Sellepärast ongi oluline see isetegemine.

On olnud sulailmad. Sadanud on jäävihma ning lumel paks jääkoorik peal. Kui vett viskad, siis kõik krabiseb. Täna paistab päike, ilm näeb kevadine välja. Tihased laulavad ja külma on 3 kraadi.

Kergete tuisukaarte aeg

Selle talve aiaajalugu räägib tänasest päevast, kui teisest sel talvel, mil saab lumelabida varrest kinni haarata ning sutsu tööd teha, mõnuga. Ja kraadiklaas näitas esmakordselt peale pikka kolme külmanädalat ühenumbrilist miinust, -9 kraadi hommikul. Katuselt veeretab lumekeerist alla – see tuleb nagu suits korstnast. Sihuke õrn ja suht kesine. Mulle meeldiks praegu üks korralik priske tuisk, mil möllaks ja mätsiks ja keerutaks ja protestiks tasa ning targu vastu. Kohe hingest igatsen sellise järele. Aga on kuidas on, hea seegi. Eile õhtul juba alustas: kergelt tuhises ja autoga sõites kogu tee elas ning libises su all. Kaif. Öövaikuses maja naksus ja korstnas ulus tuul ning logistas kaminaluuki. No ei lasknud sisse, mõnulesin soojas unehõlmas.

Enne uinumist meeldib mulle lugeda. Eile õhtul sirvisin uut Sensat. Jälgin huviga  Liina Järviste jutte permakultuurist ning loodussõbraliku eluviisi elamisest nii maal kui linnas. Seekordses on juttu pärmist, inimestest ning iseenese ohjamisest. Et mis eristab pärmi ja inimest või oleme hoopis kahtlaselt sarnased. Minu jaoks uued mõisted on toidusalud ja toidumetsad. Ka Hagudist pärit Allan Laal mõistaks sel teemal palju põnevat pajatada.

Teine teema, mis mind rõõmustas on Kodukirjas käsitletav Liina Jürisoo jutt Ilusaks lõigatud puud. Minu võitluse teema. Lõpuks ometi. Seda rauda peaks veel taguma. Ma ei tea, kas meil leidub siin mõni tänav, kus pole rikutud puid. Kuulsin järjekordsest vägitükist, kus jämedad kuused inimese kõrguselt tulbastatud. Puudevaenulik Rapla oma otsatu piiratusega. Hosianna!

Hommikused jalajäljed on täis tuisanud. Mööda teed sõitvatel autodel keerlevad lumepöörised sabas. Maarahva kalendri järgi on radokuu ( ka helme-, töine-, soesõidu-, soe-, hundi- ja kirbukuu) esimene päev. Homne pudrupäev poolitab inimese toidu. Külma süda saab lõhki löödud. Kui homme päike paistab annab see naistele head tervist. Olgu muuga kuidas on, noh need soed ja kirbud, aga pudrupäev kui naiste püha sobib mulle küll. Sel päeval käivad naised külas ja mehed teevad koduse töö. Juuakse tervistavat puna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru. Seda naiste püha tuleb küll tõsiselt võtta. 🙂

Veel sain nüüd just oma lapselapselt Sannult tõotuse, kus ta lubas mulle suureks saades kollase ralliauto teha. Punaste rehvidega. Võib vaid ette kujutada, kuidas vanaema selles siis tuhisema hakkab, tuisuga võidu. Selles pole naljanatukestki. Äge värk. Igatahes. Hallid lehvivad juuksed ja punased rehvid. Värviharmoonia missugune. 🙂 Tuleb oodata ainult järgmise hobuseaastani…

Hobuseaastale vastu

Mõnusat sinise puuhobuse aastat!

http://kyllike-lukkonen.blogspot.com/2014/01/mida-toob-sinise-puuhobuse-aasta.html

Panen tallele, et olla järje peal.

Täna 20 kraadi külma, tuuline ja päikesepaisteline.

Talvine teekond

Ilus ja külm talv on. Hetkel öösiti -24, päeval kõige vähem -12 kraadi. Pika perioodi jooksul pea ühte moodi. Varjutuskangas ja -oksad on ohtlikumatele okaspuudele panemata, mis võib kevadeks kurbi tagajärgi anda. Päike ju paistab ja maa külmub üha usinamalt. Täna avastasin, et pole vannitoas võimalik pesu pesta, sest külmapoiss on ikkagi oma töö teinud. Aga toas on mõnus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Majatagune mets oma valges rüüs.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päikesele vastu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kobrutav kuusehekk

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vesine tee.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teispool silda sumbuvalt jäine.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Triibud taevas ja härmapõõsas maa peal. Ilus.

Vaatasin vahepeal telekast Looduslapsi. Minu arvamine endast, kui looduslähedasest inimesest pandi proovile. Üha enam satuvad teele erinevate tõekspidamistega tegelased ja äärmuslased.  Mõne meelest olen ma kindlasti oma aias liigselt ilutseja, selle asemel, et ratsionaalselt lasta kasulikel taimedel vohada ja neid tervise hüvaks tarbida. Et milleks endale liigset tüli teha rohimisega. Ei Kaljut ega Anatolit võiks enda aeda sissegi lasta. Minu tsitadell neile ei passiks. Aga Anatoli omas ma ka kaua vastu ei peaks. Mulle tõesti on sisse kirjutatud ilu ihalemise kood ja ilma selleta ma närbun.

Ja veel ma mõtlesin siin, kuidas üks korralikult vormistatud haljastusprojekt võib tegeliku sisu nii ära petta ja täiesti sisutühjaks osutuda.  Mismoodi üleüldse projektitegijaid usaldada saab? Kes annab garantii? Kes tellib, see ise ju ei oska.

Üks ketserlik mõte on mu peas praegu, mis nagu üldse mulle pähe ei tohiks turgatada. Vat see on see, et kui sa omad aeda, siis studeeri, katseta, eksi ise aga ära lase teisel projekti järgi kõike paika panna. Tee ise endale aed, siis see sisaldab kõike, mis sulle vajalik on. Ainuüksi juba tegemine ise on teraapia. Ise tehes paned sinna ka oma energia sisse. Lastes teisel teha on see kui eluõppetüki teisel teha laskmine, millest sulle endale tolku netu. Nõustamine ja nõu küsimised on aga alati teretulnud ja vajalikud asjad, kohe väga vajalikud. Ei, noh, nüüd saagisin oksa, kus ise istun.

Ajakirja Mari jaanuari number on asendunud veebruari numbriga. Mõneti on mul veidi kahju, et selles sisaldunud minu enda sõnum vast vähesteni jõudis. Mulle endale on need tõed tähtsad. Aga tühja kah.

Selle talve esimene

Einstein olevat kunagi öelnud: on kaks viisi elada. Üks viis on uskuda, et kõik on ime, ja teine viis uskuda, et imesid pole. Vahepealset viisi ei ole. Ilmselgelt kuulun esimeste kilda, sest selle talve imede-ime saabus otse sompus taevast laiade valgete räitsakatena just praegu alla – lumi. Tõeline ime! Võtab kohe sõnatuks ja vajutab sügavamale tugitooli seda ilmaimet aknast jälgima. Järgmine samm oli fotoka välja võtmine ajaloo tarbeks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja ega siis sellega imed lõpe. Vaadates pilti lähemalt

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

on kõigil räitsakatel sabad taga justkui hüppaks maa poolt taevasse aga mitte vastupidi. Mis pildiefekt see küll on, pole varem tähele pannud. Või käib see sel talvel vaid nii näidates, et lumi on varsti taevas tagasi?

Aga muidu on mõnus hämarus, väljas langeb vaikselt lund ja toas köeb kamin. Tuleb uskuda imesse, et talv saab täna tõelise alguse.

Su nägu… tõi (aia)hullu puu otsast alla

Nii oligi – su nägu kõlab tuttavalt tõi aiahullu õunapuu otsast alla. Pool puud jõudsin lõigata ka suure südamerahuga. Täitsa mõnus oli ja alla tulemine kutsumise peale polnudki nii väga meelt mööda, kuid… saade on ikka päris vahva. Ja Midsomeris hakatakse ka täna jälle mõrvama. Homme ka päev. Lõikamise tuhin sai eile tuult tiibadesse kui kuulsin, et Küllikil käis õunapuulõikaja. Vaatasin kaheldes järgi raamatust – võis lõigata küll. Novembrist aprillini tee vaba, oleneb vaid temperatuurist. No mida asja mul siis kevadeni oodata. Kondid ka juba peaaegu taastunud drenaažikraavi kaevamisest. Päevad saavad uue näo ja teo. 🙂 Oh, seda õnnist aega küll.

Aiahullus ei ole kergemat sorti haigus. Nähud on püsivad ega kao ära. Selle leevenduseks pole muud teha, kui kihudele alla anda. Muidu ei saa totaalsest rahutusest lahti. Noh, ja milline õnnis nägu vaatab peeglist vastu, kui jälle mingi tegu tehtud saab. Täna külvasin kasvuhoonesse redist ja salatit. Ega seda tea, kas üldse tõusevad, sest aegunud seemned olid. Aga kindlasti oli vaja teha. Mis siin ikka enam oodata, muld ju pehme. Porgandit oleks ka pannud, kui seemet oleks olnud. Vot selline tõbi on siin levimas, kui nüüd kohe talve tulemas ei ole. Külm ja lumi oleksid ainsad päästjad tõelisest hullusest.

Algas uus

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tool on vaba,

seda tabad?

Kuninganna selles loos

endaga võid olla koos.

Soovida nii kõike saad

mida hing sul ihaldab.

Ettevaatlik olla tasub –

täide läeb, kui varmalt usud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Läbi märja talve sinna

edasi meil tuleb minna

kuhu tee sa endal valid

tahad nii – või lihtsalt olid

Sildipilv