Archive for the ‘Kohalik linn’ Category

Ulakas kevad

No see on isegi kuidagi silitavalt öeldud, tegelikult võtab kulmu kortsutama küll. Peale seda, kui päike on hulga õisi varakult suutnud välja meelitada, teeb kõva öise öökülma, nii et lilled kõik lontis või ära võetud. -5 kraadi öist külma teist ööd järjest on selles kuivas kevades liig mis liig. Kusjuures hommikul on pailapse süütu nägu ees – pole tuule õrna virvendustki kuskil. Päike särab sinises taevas ja täielik vaikus võtab maad. Justkui ulakal poisil peale pahandusetegu. Kasvumajas kolm tomatit külma võetud, kuigi katteloor mitmekordselt peal. Noojah, ega ikka nii vara pole kunagi neid varem välja istutanud kah, oma viga tegelikult.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hambuslehine kerapriimula õitses täiega, nüüd teine lontis ja külma poolt ära rikutud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Isegi kirgaslilledel on praeguseks hoopis teistmoodi nägu peas – kohe näha, et külmetanud.

Kuigi krookused on tänaseks piisavalt kaua oma kaunidust näidanud tegi öine külm sellele ilutsemisele järsu lõpu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hüatsindid pole erilist kahju kannatanud, kuid avanevad kohe peale mullast nina välja pistmist.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Priimula õitseb põõsa vilus ja muidu ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Üksik punane lilleke on päeva peale vaprust kogunud – hommikukülmuses oli täiesti lontis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selle kevade tulbilehtedel on viga küljes. Probleem kuulukse päris laialt levinud olevat sel aastal. Pole tõsiselt süüvinud veel, kuid kaldun ilmastiku kaela süü ajama.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vullrohi õitseb kõrvalhoone vilus, tiigi kaldal ta nii virk pole.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lõokannus oli hommikul päris lontis, õhtuks pole mõni vars veel kummardamist lõpetanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Varsakabi õitseb

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Võsaülased metsa all laiendavad igal aastal oma territooriumit üha enam, siniste õitega peenras on vähe tagasihoidlikum.

Mets mu akna taga tõmbub tasapisi õrnalt rohekaks. Remmelgas õitseb ja toomingal on kiire.

 

Pean veel kord mainima, et mulle meeldib elada sellises metsases looduslikus kohas, kus naabreid väga tihedalt pole ja hingamis- ning liiklemisruumi veel küllaldaselt. Seevastu lapsepõlve  tänav läheb kuidagi iga aastaga kitsamaks. Aastakümned tagasi sai käidud mööda teerada, mis tänava keskosa läbis, autod olid väga vähestel ja liiklemiseks ruumi küllalt. Tänaseks pole minu kodumaja enam ammugi mitte tänava viimane ja pea igas hoovis autosid rohkem kui üks. Suureks on kasvanud pärnad, mis aia taha tookord istutada anti. Kahe otsas toimetab juba rähn, kes loomulikult haiged puud üles leiab. Naabri puude võrad ulatuvad maani justkui uhketel pargipuudel. Kena vaadata küll, kuid kuidas sa seal liikled? Roheline aedlinnak, igas aias hekid, puud, põõsad ja aia taga tegelikult hooldamata puud. Hea oli käia üle lombi Stokholmis, kus linnapuud korralikult hooldatud. Võrad kõrgele tõstetud, köntimist, sandistamist ei trehvanud kusagil. Oli kohe mõnus vaadata.

Ka meil näevad nõuded ette, et kui puude oksad ulatuvad kõnnitee või jalgrattatee kohale, siis peab okstest vaba ruum ulatuma vähemalt 2,5 m kõrguseni maapinnast; sõidutee puhul 4,6 -5 m-ni. Vertikaalne vaba ruum saavutatakse võrakujunduslõikusega. Meil lahendatakse probleemid, kui üldse,  puude sandistamisega. Elujõus puust saab oksteta elektripost. Üks on tekkinud otse vallamaja vastas üle tee eraisiku aeda. Huvitav, maha võtta ei lubata, aga sandistada võib täiega. Minul tekib siin küsimus, et kuidas ikkagi puud rikkuda niimoodi tohib, aga maha võtmiseks tuleb luba küsida? Miks ma siis lageraieks luba peaks võtma, kui laiaulatuslik vandaalitsemine lubatud? Kas elusa puu piinarikas surm on kuidagi toredam ja esteetilisem vaatepilt kui segavast puust loobumine? Või miks peaks asendama puu normaalse hoolduslõikuse puu sandistamisega? Kuidas on normaalne puu lõikus kallis ja selleks raha pole, aga mõttetut tulbatööd saab tasustada küll? Kui puude hooldust võib teha üksnes arborist, siis kuidas eraisik võib puud puutuda enda aia taga? Kas selleks, et alumisi oksi ära võtta, on tõesti vaja arboristi taha pugeda? Et vaid arborist oskab? Mille eest siis vallas haljastusspets palka saab? Kas tema võib vabalt olla ebakompetentne? Olen elanud piisavalt aastaid, kuid mõni asi jääbki mõistmatuks.

Tuleb enda aiatagune ka üle kaeda. Eks sealgi ole korrigeerimist küll. Ja selle töö jätan täiega vaid enda teha.

 

 

Puudesõda

See oli tõeline välksõda puude tulbastajate, nende pooldajate ning puude rikkumiste vastaste vahel. Samal päeval, kui leht ilmus, oli kella kolmeks juba tulbastatud puud maha võetud. Pole puid, pole probleemi. Kuni järgmise korrani. Mis mind tõeliselt üllatas ja imestama pani, kui kaugel on ikka inimesed loodusest ja kui haiget mõtteviisi võivad paljud omada.  Järeldan seda kõike kommentaaride põhjal, mis artiklile järgnes.

Esiteks: artiklit tegelikult üldse ei loeta vaid kukutakse lahmima.

Teiseks ei mõisteta artikli sisu. Tunded löövad ülesse ja teevad täiesti pimedaks. Kuidas seda mõista, kui usutakse pigem tuttavat valla haljastusspetsialisti, kui arboristide koolitajat?

Kolmandaks on väga paljud täiesti ükskõiksed, missuguses keskkonnas nad viibivad. Puid nähakse vaid kui tüütuid elemente, kes tekitavad probleeme eriti sügisesel lehtede riisumise ajal.

Neljandaks minnakse teise äärmusesse ja arvatakse, et kui tulbastamine on keelatud, siis ei tohi üldse puid puutuda. Nagu oleks see ainus aksepteeritav puude hoolduse viis.

Viiendaks ei osata üldse hinnata ega näha ilu. Tulbastatud puud võrdsustatakse talviste täisjõus lehtedeta puudega, kuna mõlemid on ju siis paljad ja inetud.

Kuuendaks otsitakse tagamõtet, sest valimised tulemas ju. Arvatakse, et valimisvõitluse etteotsa on rakendatud tulbastatud puud. Tõeline veri.

Seitsmendaks võetakse kriitikat isiklikult ja solvutakse kõige kõrgemal tasemel. A la, kui kasvõi kaudseltki valla töötajate tegevuse puudujääkidele tähelepanu suunata, siis on see isiklik solvang. See on teemal, kõik mis ma teen on õige ja keegi ei tohi minu tegevusi kritiseerida. Sellise suhtumise juures on tahtmine puud tõepoolest valimisvankri ette rakendada.

Kaheksandaks toob see võitlus välja erimeelsused ja eri lähenemised ka nende seas, kes on õppinud seda ala või aiandust. No tegelikult ka selle, mis diplomi väärtus tegelikult on. Sa võid selle küll saada, kuid õige lähenemine ja teadmised ikka puuduvad. Pealiskaudsus. Ok. Sa võid ju oma aias teha, mis heaks arvad, kuid kui lähed teisi juhendama, suuri asju tegema, siis tuleks tegutseda perfektselt. Kui koolis kõik külge ei hakanud, siis uuri elu ja kirjandust enne, kui tegutsed.

Üheksandaks kaks päeva puude langetamist õppinud poisid on jumalast veendunud, et oskavad ka puid hooldada. Siit järeldan mina, et mida vähem asjast tead, seda rohkem arvad, et oled tark.

Kümnendaks tunnistab tark inimene, et ka tema teeb vigu ja õpib oma vigadest. Loll ei taha siis ka oma mõtteviisi muuta, kui puuga otsaette saab.

Kommentaare oli kahe loo kohta pea kuuskümmend, tõeline fenomen.

puud2

Lisaks kõigele muule meeldib mulle asjatundlikkus. Kui Luua Metsanduskool ja Aino Mölder poleks appi tulnud, missugused tulemused oleksid olnud siis?

Veel avastasin enda juures ühe sellise vanusega kaasneva omaduse, et mida vanemaks saad, seda vähem on sul kaotada, kui suu lahti teed. See on vabadus.

Kogu see lugu tõi mulle aga meelde muinasjutu rätsep Õhust ja kuningast, kes lasi end imetleda rahvahulgal, olles ise alasti.

 

Uued tulbastamised mede mail

Ei lõpe see õudukas siin linnas ka üks kord. Seekord siis sedasi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

FIE Andres Soomre ja Raul Roosileht esinevad arboristidena ja kuulutused üleval ajaleheski. Tegevusvaldkond metsandus. Kas tegelikke oskusi olemas on, seda ei küsi tegevusloa andmisel ilmselt keegi. Luualt järele küsides selgus, et vabariigis litsenseeritud arboriste momendil 38 ja need mehed nende hulka ei kuulu. Eelmisest aastast hakkas endine Tihemetsa ka arboristiõpet andma, kuid mehed tegutsevad juba 3 aastat segamatult.

Momendil tegu vahtratega, mis sellist lõikusviisi üldsegi mitte ei talu. Küsimus tekkis, et kui lageraie plaanis, miks siis nii suured kännud jäeti.

Kõik pole aga sugugi kaunite puude poolt. Üks linnakodanik oli küsinud, kas sina tuled lehti riisuma või? Nii kaugele oleme siis omadega jõudnud. Võib-olla peaks siis Rapla linnas üldse kõik suured puud maha võtma, eks igaüks siis oma aias ise teab, mis teeb. Kiriku ümber park ja … Seal ka ju palju riisuda.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nii nägi see maja ja puud välja 2011 detsembris. Ilus ju ja puudel pole häda midagi. Täis kasvujõudu.

Kas see eelmise postituse Rapla tunnuslaul pole ikka vähe soovunelma moodi?

Armas

https://soundcloud.com/ansambel-spido/rikas-ja-rahulik-rapla Väga armas ja positiivne lugu Spido esituses kodukohast Raplast.

Pildikesi Raplast

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peegeldused. Puude- ja kirikutornid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Triibud lõpmatusse; sinised, rohelised.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Oleks vähe ligemalt võetud, ütleks, et krookuste reklaam.

Talv Raplas

Pühapäevane teekond poodi;

Kuhu on päike end peitnud?

Elemendid – vesi, maa, puu, õhk.

Kallutatud elu.

Sillad ja silmad

Puud ja majad.

Kaared, horisontaalid ja vertikaalid.

Kivine kilpkonn

Tornid ja ristid suundumas lõpmatusse.

Sildipilv