Archive for the ‘Loodus’ Category

Lugemine lugupidamisega

Üks viimase aja paremaid lugemisi minu jaoks on olnud Viio Aitsami `Putukafriigi päevaraamat. Elust aias koos putukatega.`

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täiesti üllatas. Niivõrd eluterve ja lahe lugemine. Taimehulludele paras raamat, mis aitab mõista aiaelu sügavust ja toimimist. Eksisteerivad ju taimed putukatega tihedas koosluses. Üks sõltub teisest ning tasakaal siin on väga oluline.

Laenutasin raamatukogust, kuid tuleb vist päkapikkudega läbirääkimisi pidama hakata – ehk halastavad mulle. No see raamat peaks küll kodus olema.

Värvidemäng lisab hoogu

Ilus aeg on praegu. Iga päev toob uusi värvilahendusi ja üllatab oma pastelse harmooniaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Haide aias polegi väga tagasihoidlikud värvid. Punane särab.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja kännu ümber polegi enam seened, vaid hoopis sügislilled säramas. No küll oli ikka ilus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tamaara aias ja aia taga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Õitseb väsimatult Aspiriin.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maasikaidki leida võib septembrikuu viimasel päeval.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Enda aias tekkisid uued vaated ja võimalused, kui vana kuuriloks ära sai lammutatud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Polegi nagu midagi, aga mulle meeldib. Näen vabalt aiatagust metsa ja mõõdan sentimeetrites, kui palju päikest aeda juurde sain.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vesikanepi väärikas kuld. Ja kui lõhn ka peale veel jääks…

Külmalaksuga hommik

Nüüd ei saa küll enam kirja panemisest eemale hiilida, sest muidu vajub oma aia ajalugu nii märkamatult ajalukku, et hiljem raske meenutada. Täna hommikul oli esimene tõsine külm maas ja õhuski -3 kraadi. Maa valge veel poole kümne ajal hommikulgi ning autoaknad jääs. Kasvumajja pole veel jõudnud, kuid arvata võib, et ka see pole jäänud külmast puutumata. Hulk rohelisi tomateid taimedel küljes. Tõsi, väga esimene see külm nüüd ka polnud. 17. septembri hommikul oli maa kahutanud ning autoaknad samuti jääs, kuid midagi muud hullu ei toimunud. Seekord siis sügise märgid maas.

Kannatada sai kõige rohkem värava juures asuv peenar – rebasheintega on seekord finito ja hortensiaõisikud on pruunistunud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Värvi on muutnud nii mõnedki puud-põõsad-lillepuhmad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eile tegin pihlaka-õuna moosi lastes kogu kraami eelnevalt köögikombainist läbi. Seekord siis sedaviisi – hea sai. Täna on plaanis tomati – mädarõika – küüslaugu hoidis – üks korralik vitamiinilaks ja tervise tugevdaja. Teha võib teda mitmeti, kuid panen siia põhiretsepti kirja – hea teinekord taas leida.

200g mädarõigast

200g küüslauku

1,9 kg tomatit

1-1,5 spl soola

4 spl suhkrut

4 spl äädikat

1 tšillipipra kaun

Püreesta ja purki. Gripirohi.

Mida mädarõika kiituseks võib öelda, et sisaldab see juur rohkesti askorbiinhapet, samuti erinevaid B vitamiine (ja mitte vähe) ja P-vitamiini. Mineraalainetest rohkelt kaaliumi, piisavalt naatriumi ja kaltsiumi. Mädarõikas leiduv sinepiõli ergutab neidki neerurakke, mis osalevad vee väljutamisel organismist. Järelikult on sellel ravimtaimel ka diureetiline ehk vett väljutav toime.

Et mädarõikas on mitmeid biokeemilisi ühendeid, mis surmavad mikroobe, kasutatakse taime erinevate mädanike ravis. Ainus hull asi temaga tegelemisel on see purustamise keerulisus. Sitke juur, mis tahab ummistada nii köögikombaini kui ka blenderi.

Ja täna mõtlen ma ikka veel nii – usu enda ümbruses olevate taimede jõusse ja enda korjatutesse. Sa tead ju kuidas ja kus nad on  kasvanud. Seda, et arvad väljamaiste imettegevasse jõusse tuleneb minu meelest sellest, et taimi lihtsalt ei tunta ega teata, mida nad sisaldavad.

Ja pealegi, oled sa kindel, et korallvesi on puhas kraam, teades, et Jaapanis oli alles hiljuti tuumakatastroof? Aga mulle sobib Rapla külje all Tuti külas oleva allika vesi hästi.

Tegemised tunduvad viimasel ajal olevat tähtsamad kui kirjutamised, mis teha.

 

 

 

Päev endale

Väljas on augustivihm ja päike üheaegselt. Vihmapesus lööb loodus päikese käes sädelema. Värvid on teised.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kivid muutuvad vihmaga ilmekamaks, värvilisemaks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päevaliiliad annavad välja viimaseid õisi – nende külluslik õitsemine on jäänud seljataha. 33 sorti, mõni vanem oli ikka väga produktiivne.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selles kandis sai sel suvel peenrad ühendatud, et tiigile nii lihtsalt ligi ei saaks ja taimede ärapaigutamise põhjustel ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Uus peenrahakatis tõstab pead ja hakkab muutuma tõsiseltvõetavaks.

Toanurgas mängib Tätte uus plaat, on mõnus, mõnus.

Fb-is ma enam suurt käia ei taha. Sealsed küsimused nt aiahoolikutes on mind ära tüüdanud. No mida arvata küsimusest: mu aeda on ilmunud mingi must putukas. Mida peaksin tegema ja millega pritsima. Või uusi lillesibulaid -juurikaid müüv tuntud firma töötaja: sipelgad on nii kahjulikud – nende piss on happeline. Nad tuleb hävitada. See kõik on nii jabur, et ma ei viitsi isegi vastupidist väitma hakata. Õnneks on meil olemas vaba loodus ja seal omad seadused, mis töötavad vaatamata meie vastutöötamisele siiski edasi.

Nädalavahetusel sai hulgutud Laulasmaa mererannas ja varbaidki vette kastetud. Ikka koos Tervendavate aedadega. Mõnus oli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Puid on aegajalt altpoolt üles mõnus vaadata. Taustaks helesinine augustitaevas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selliseid kivimürakaid kohates tekib rida igasugu küsimusi su sees, et kuidas ikka siia ja mil moel ja millal ja kuidas. Aukartus poeb hinge sellise hiidvana vaikiva müraka ees. Mida kõike ta võiks teada ja kõneleda, kui saaks. Või kui oskaks kuulata?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Justkui rohelised merelained, pehmed, pehmed…

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teistmoodi metsaalune kui enda kodukandis. Valgem. Puud rahulikult seismas sirgelt ja väärikalt, mõni rahutu ja ülemeelik seas justkui tahaks jalga lasta. Miks küll?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mõni seevastu kasvab kui suuremat sorti keelpill. Mulle meeldib vaadata puid ja nende erinevaid olekuid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teelt leidsime isemoodi puujuurikaid, justkui kaneelisaiad-keerusaiad reas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See tee viib otse taevasse või sinna maailmalõppu – ääre peale.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tegelikult vaatasime tõtt puhta, läbipaistva, sooja, kohiseva veemassiiviga. On ikka võimas ja võrratu!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Läbipaistev, sillerdav, kutsuv.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tuhanded soojad liivaterad masseerimas ja silitamas taldu. Vesi loksumas ümber jalasäärte. Meremüha mõjutamas sinu meeli. Tekib küsimus, mida ma olen terve see suvi seal sisemaal üldse konutanud? Vai not ma pole siia varem jõudnud? Milline lõhn, milline paitav tuul, milline võimas vägi on merelainetel! Milline värskendav mõju. Istusime lõpuks liivaluidetel ja lasime vaikselt seda kõike endasse tulla. Nii hea ja rahustav oli, et ei tahtnud lahkuda. Meri näitas seekord oma lahkemat poolt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Looduslik pink. Ka siin sai puhatud ja jõudu kogutud. Päris mere rannal, kuid vaikuses. Luited pidasid kogu merekohina kinni, nii et kõrvad hakkasid kumisema.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kes pole käinud – see pole näinud. Selliseid mände, kus oksad pikalt kaardus mööda maad ja siis oma oksaninakesi püsti tõstmas justkui Väikese Muki kinganinad, pole mina varem kohanud.

Õhtul sai veel Tätte kontserdil Varbolas käidud. Ikka hingele pai.

Päeva tegemised lõpetasin terrassil, kus nautisin suveöhtu mahedust,  lõhnu ja hääli. Oli küpsete õunte, lõhnava kuslapuu, rooside- flokside lõhnabukett rohutirtsude muusika saatel. Jäta meelde, jäta meelde ja võta pimedusse kaasa!

Öösel magasin kui nott, isegi tähesaju magasin maha, kuigi soovid olid pikas reas välja ütlemist ootamas.

 

Aiaenergeetikat enda aias kaemas

MTÜ Tervendavad Aiad ja Õnne Einer organiseeris mulle aeda ürituse koos geobioloog-nõustaja Kalju Paldisega. Kolm tundi kestev loeng osutus päris huvitavaks. Ja lõbus oli ka. Rahvast oli nii 25 ümber nii Tallinnast, Järvakandist, Valtust, Raplast ja ma ei tea, kust veel. Enamust nägin esmakordselt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jutukas mees, otsekohene mees. Eelkõige õpetas pööreleid kasutama, et saaksid ise asju uurida. Töötavad tõesti.

Eelkõige sai kiita mu muru, mis kõikide aiakujundusreeglite järgi kohe kindlasti hoopis põlu alla satuks. Pole see üheliigiline inglise muru, mis saab väetist ning mürke ja mida hoitakse nn umbrohust puhas. Hoopis täis on teelehte, ristikut, käbiheina, tulikat, võilille ja muud. Tihe muru, laineline, mutimullasugemetega. Aga terve, jõudu andev, raviv, kosutav, keemiata. Elus muru.

DSC07190

Teiseks said kiita mu aiamutid ja püüdja, kes ühtegi mutti veel sel aastal kätte pole saanud. No tegelikult ongi ju mutid kasulikud loomad, kes toituvad mullaelukatest, tõukudest, ussidest. Mul ka veel õhutavad seda tihedat savimaad. No mis asja me kogu aeg halame justkui oleks loomulik loodus me kõige suurem vaenlane? Ütles, kui hävitad mutid jookse apteeki. Mõista seda kuis tahad.

Kolmandaks meeldis muru lainelisus, mitte laudsirge maa. Ausalt, mind see ka ei häiri.

Heki olen püganud loogeliseks selle järgi, et taimed nii just kasvasid. Mõnes kohas vähem, teises rohkem. Mina muidugi lõin müüdi, et kui ükskord peolt tulin, siis … Mida ma olen nii palju rääkinud, et hakkan juba isegi mõtlema, et see järsku oligi nii. Rohkem vabadust, miski ei pea olema tavapärane.

DSC07182-1

Ükski puu pole halb, ei haab, ei jalakas, ei saar. Küll on aga igal neist oma mõjuväli, mis ulatub puust kaugele. Seda tuleb arvestada, kui istutad järgmist. Iga puu vajab hingamisruumi. Leinapuu on leina siis, kui sa ta surnuaiast ära tood ja aeda istutad. Teised vormid seda aias pole. Nii arvan ka mina. Pean neid pigem austuse väljendajateks. Nagu arukask Youngii mu aias möödujaid tervitamas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selline maapinna kerge tõus ja langus on hea, energia saab vabalt liikuda. Tuleb vaid taimed hoida ohjes, et nad liikumist liigselt ei takistaks. Käisin juba kääridega üle, nii nagu  sel aastal hoogsalt kasvanud mustast leedristki maja nurgas. Ei ole hea panna maja vahetust lähedust puude-põõsastega kinni – see pole maja tervisele hea ja ka energia ei saa vabalt liikuda. Kellele järjekordselt ei meeldi sõna energia võib selle mõne teise sõnaga asendada. Näiteks vaba liikumine, õhu liikumine või muu. Leeder on tänaseks ka pügatud, tõesti kadus metsik olemine.

Minu roosade rooside peenras ei taha ühe külje peal sugugi roosid edeneda. Selgus, sealt läheb veesoon läbi.

Õnnetuke on iluõunapuu Royalty, mille ma puhtas ahnuses aeda tõin. Ikka et oleks, kuigi õiget kohta polnud ega saanudki olema. Nüüd kiratseb ja ilmselt on määratud hukule. Nii et tasub alati enne juba vaagida, kas sobib, kuhu sobib, kas mul seda ikka vaja. Küsi kasvõi pöörelitelt. Vaatan minagi oma puud ja mõtlen, et mõni teine oleks tast õigel kohal suurt rõõmu võinud tunda.

Sammal tuleb aeda energia seiskumisest. Minul tekib selline olukord heki taga.

Kui enne olin hirmul, et viimati tuleb majaga sõitma hakata – vale koht või nii, siis tegelikult selgus, et hoopis kartuliga sel põllumaal ei maksa punnida. Pigem panna sinna mustsõstar, äärmisel juhul peet või till. Kartulit võib kasvatada pojengide asemel- need mul põllumaa piirdeks. Vat see on kui majaga sõitmine juba. Aga täna juba vaagisin, et vast polegi hullu, kui ilmad lubama hakkavad. Kartuli suurusel pole häda midagi, kuid mädanema kipuvad, nii et tõetera selles soovituses tõesti on.

Kaarjad liikumised, ümmargused vormid on head.

DSC07196

Kui jõudsime lõkkekoha juurde, mida mina mänguliselt suhete nurgaks pean, et lõbusam ja mõtestatum tegevus aias oleks, lasi Kalju tunnetada selle koha väge. Pole oluline näpuga kõikjal järge ajada, tähtis on see, mida sa ise oluliseks pead ja millist tähendust omistad. Nii tuleb heade inimeste sisselaskja puidust krokodillgi peagi uuega asendada – siis kui vanakesel viimne päev käes. Kui oled andnud tähenduse, kasvõi naljaga pooleks – tuleb jätkata.

Ikkagi väga olulised on veesooned. Nii mõnigi neist paneb taimed kiratsema. Üks lai läbib köögi nurka ja jõuab suure toa akna all mõju avaldada. No tõesti – taimed pole siin just kõige paremad. Vaid orhideedele näikse köögi akna peal vägagi sobilik paik olevat. Ja kalad elavad siis ka kui perenaisel aega vähe.

Veel jõudsin järeldusele, et tuleb rohkem usaldada sisetunnet. Seal, kus tunned, et on hea olla ja võiks istekoha teha, siis teegi. Olgu või peenramaa otsas.

Juttu oli veel paljustki, kuid eks mõni asi võib asjaosalistele ka vaid teada jääda. Tore oli.

Aga päevaliiliad õitsevad väsimatult ja mõnelt korjan igal hommikul 70-50 äraõitsenud õit ära.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

 

Loodushuvilistele

AVANEMISE suvelaager “KOOSKÕLAS
LOODUSEGA”
12.-13.07.2014 Metsanurme külakeskuses Saku vallas

Päevakava 12. juuli
9:00 Kogunemine ja registreerimine
10:15 Avamisriitus – Loodustunnetuse õpetaja Errol Vares
11:00 Taimetark Mercedes Merimaa „Luba ennast Loodusel aidata”
12:30 Arst Riina Raudsik „Looduse võim inimeses”
14:00 Peresüsteemi terapeut Maire Taska „Inimene kui süsteem”
15:30 Loodusajaloolane Arvo Pruljan „Kalendrimõttemängud, loodus- ja
päikesekalendrist”
17:30 Muinasteaduste ja muinastehnoloogiate uurija Tõnu Talimaa „Kiviringide
maagia teoorias ja praktikas“
19:00 Astroloogist maailmarändur Abhirama „Taimetoitlus versus Lihasööjad“
Skype vahendusel Tai Kuningriigist
20:30 Meedium Signe Ojaver – Valguspalvete meditatsioon „Looduse keele
äratamine meie sees“
22:00 Muusikaline etteaste – Jagaspace „Looduse kutse“
23:00 Lõkkejutud Heldur Haldre, Heino Sakeuse, Errol Varese, Tõnu Talimaa ja
teiste mõttetarkade eestvedamisel
Päevakava 13. juuli
9:00 Hommikujooga „Nii nagu loomad seda teevad” – Joogaõpetaja Marit
Otsing
10:00 Teadjanaine Mai-Agathe Väljataga „Tervise saavutamine Loodusega
kooskõlas“
11:30 Loodusteaduste õpetaja Reet Priiman Ph.D „Pilguheit meie esivanemate
loodustunnetuse tarkustesse“
13:00 Põhja-Eesti permakultuuri näidistalu peremees Allan Laal „Toidumetsade
olemus ja rajamine“
14:30 Tervendav metsamatk koos Errol Varese ja Reet Priimaniga
16:00 Lõpuriitus – Errol Vares

Kontaktid ja eelregistreerimine:
kristi.kiisa@gmail.com – 56 628 074
olmer.oigus@gmail.com – 56 560 460
Facebook/Avanemise suvepäevad 2014 https://www.facebook.com/events/759623964081992/?fref=ts
Kahe päeva osalustasu kuni 5. juulini 18 €, alates 6. juulist 25 €, kohapeal tasumine sularahas.
Tasuda korraldaja arvele – Alfasky OÜ – a/a EE212200221040447994
Selgituseks märkida osaleja(te) ees- ja perekonnanimi.
Ööbimine telkides ja osaliselt ka muud võimalused.
Kuidas meile tulla – http://www.metsanurme.eu/KUIDAS-MEILE-TULLA-
JÄRJEPIDEVUST KANDEV SUVELAAGER AASTAST 1995

Vee ja maismaa piiril

Tänasel veerohkel päeval sai käidud looduses koos keskkonnateaduste õppejõu Reet Priimaniga (PhD) tajumas lõhnu, kive, puid, merd, harjutamas loodustunnetust. Kui Raplas sadas hommikul täielikku paduvihma, siis Rannamõisa parkmetsa oli tellitud vaid kohati uduvihma ja hoopis vihmavaba olemist. Tegelikult on tõesti nii, et pole olemas halba ilma on vaid vilets riietus. Täiesti talutav on hulkuda vihmamärjas metsas, kui oled varustatud vihmakeebi ja kummikutega. Huvitaval kombel ei tekkinud ses hommikuses padukas mingeid kahtlusi koduuksest välja minekus. Ja oligi väga mõnus päev. MTÜ Tervendavad aiad eesotsas Õnne Eineriga organiseeris õpiõu loengusarjas “Mets kui Tervendav aed”. Seekord siis koos mere tervendava jõuga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vihmased ilmad on täis energeetikat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kivid – igipõlised tunnistajad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Puud vee ja maismaa piiril. Kohati paljastamas omi juuri. Väärikad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Elujõud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mererand on täis imelisi kive, igaühel oma nägu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mõni tundub olevat mittemaist päritolu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maduuss libisemas taimestikku.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tuul, vesi ja õhk voolimas puuskulptuure.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rannaidüll.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Seen kui merikarp kinnitumas puule.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Põimuvad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ma olen siin olnud aastasadu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Imeliselt tervendav paik looduses. Vaikusest voolamas sulisev allikavesi. Sinisavi, mis tervendamas haigeid liigeseid ja põletikulisi kohti kehal. Võtsime kaasa ja Tatjana määris koheselt ületöötamisest haigele randmeliigesele. Sai valust lahti muide.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pankrannuku paljandid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sain teada, et mereäärne õhk on täis magneesiumisoolade aure, mis inimorganismile vajalikud. Tegime hingamisharjutusi, tunnetasime, tajusime.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tuleb taevast maa peale.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Naiselik männifiguur. Tajusime kuuse- ja männi energeetikat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See on justkui paik, kus Iti metsa kadus. Õitsev naadivälu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Männimetsaalune. Taamal kuidagimoodi metsa koha leidnud õitsev kuldvihm.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Metsasamblikud. Metsaehted.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Anomaalne paik.

lagendik

Ikka seesama. Ei mõjunud hästi. Tuli väljast väljas taastada harjutustega energeetikat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Imeline loodus. Metsa all vaikne, turvaline, majesteetlik. Tajusime kahe erineva kõrvuti asetseva  metsa erinevust, energeetikat. Jah, igale poole ei tasuks inimesel pinnast pöörama minna ja elumaju ehitada. Mõni keskkond peaks jääma terveks, et inimest tervendada. Oli tänuväärt ettevõtmine. Super kingitus endale. Tänan!

 

 

Tõsistest asjadest

Mesilasi peetakse indikaatorliigiks, nende tervis ja elus olemine näitab kätte keskkonna olukorra. Nende massiline suremine nagu see toimub Ameerikas, Euroopas ja ka meil Eestis annab tunnistust rohkest pestitsiidide kasutamisest põllumajanduses. Hiina osades maakondades ei leidu kemikaalide kasutamise tõttu enam mesilasi ja inimesed tolmeldavad kunstlikult viljapuid. Intensiivse maaharimise tulemus. Isegi vene aja DDT ei suutnud nii palju ära teha, kui praeguseaja kemikaalid. Ühe asemele tekib mitu, millede kahjulikkus lõpuni tõestamata. Meil näiteks on rapsi laialdase kasvatamise tõttu tunduvalt suurenenud pestitsiidide, mürkide kasutamisele võtmine. Raps, kui ristõieline on meelistoiduks kahjuritele. Nii neid siis korduvalt hävitatakse, et saaki saada. Ette jäävad ka mesilased. Mesilane ohverdab oma elu mee puhtuse nimel. Inimestel on aga üha rohkem tegu allergiatega. Mesinikud on tõsises mures. Ma saan ka aru põllumeestest, kes peavad ju ära elama. Aga kas meie põllumajanduspoliitika on olnud ikka õigel teel? Tähtsustades suurettevõtteid ja tehes selgeks, et väike majapidamine end ära ei tasu, soodustab see intensiivpõllumajanduse arengut. See tähendab aga rohket keemia kasutamist. Omakorda tähendab aga see kurnatud muldi, sest taasteket pole. Umbrohuvaba põld tähendab rohke keemia kasutamist. Kõik pole kuld, mis hiilgab.

Kas Albert Einsteini väidetav ennustus, et kui hukkuvad mesilased, hukkub ka inimene, vastab tõele? Kõigest sellest ja veel mitmest muust asjast räägitakse täna kl 14.10 Tallinna TV-s Maatrixi saates. Pühapäeval 30.03 kell 17.15 on kordus. Tore, et sellest räägitakse.
Ka mind hämmastab, “kuidas sai võimalikuks, et Eesti kiitis — vähese üheksa riigi seas — võimaliku kaalukeelena heaks GMO maisi 1507 lubamise Euroopas, kui see sisaldab 350 korda rohkem Bt toksiini kui seda on teises GMO maisisordis MON 810, lubatud Euroopas 1998? Kes selle eest konkreetselt vastutab ja kuidas saab Keskkonnaministeerium väita, et see on ohutu? Ja miks Põllumajandusministeerium, rääkides mahepõllunduse toetamisest, tegutseb samal ajal GMO-firmade huvides? Saates Eestimaa Looduse Fondi liige, varasem “roheliste” Riigikogu saadik Aleks Lotman ja Erakonna Eestimaa Rohelised ase-esimees Olev Tinn.”

Ah, et võib ju küsida, mis see kõik minu asi on? Aga on küll. Ma ei kuulu kuulekate inimeste hulka ja õppinud aednikuna tean, mida see kõik tähendab. Veidi sügavamalt mõeldes näeb põhjuseid ja saab aru tagajärgedest.

……………………………………………

Hommikul, aga olid kasemahla tila otsas jääpurikad.

Hullumeelne kevad

ja imeline. Hirmutav ja ebanormaalne ka, sest väljas on erakordselt soe. Tänane kraadiklaas näitas 12 soojakraadi. Kirjud ja kollased liblikad lendlevad üksteise võidu, õhtul on päikesepaistel sääseparved. Kuiv on. Täna polnud küll eriti tuult, kuid alailma tuulutab, puhub ja kuivatab. Isegi siniliiliatel ja kobarhüatsintidel on õienupud väljas. Märtsikellukesed on laiendanud oma kasvukohta tublisti ja mõned õied ulatuvad juba aia taha kraavi kaldalegi. Kollased krookused ning lumekupud annavad kevadesse vaimustavat erksust ja värvi. Õitseb transilvaania sinilill. Lund pole enam kasvuhoone varjuski.

Suur kask annab üle nelja liitri mahla päevas, teine seevastu tilgutab tagasihoidlikult. Tarbin ikka päris hoolega, sest see püstijalu kopsupõletiku põdemine ning ravi pole mingi soodus värk organismile. Antibiootikumide kahjuliku mõju organismile püüan rohke  kasemahla joomisega tasakaalustada. Aru ma ei saa, kas see talv või miski muu on halvasti mõjunud minu karulaugule, mis kohe sugugi elumärki ei anna. Kõrvenõges, sutikas, kah välja juba ükskord ei tule ning nurmenuku lehed na nõnna tillud veel. Karjamaa hoiab omi väärtusi kiivalt vaka all. Peab kuupäeva meeles.

Täna päeval tassisin tomatid mõneks tunniks kasvumajja. Sealne kliima ja päike igast kandist mõjub neile hästi, ma loodan.

Iga kevad areneb nii kiiresti, et isegi sel aastal juba mõtlen, kas tegemistega mitte jänni ei jää. Hirm nahavahel või pigem kerge erutus. Kui tulevad need teiste tegemised jääb oma aed jälle ootele. Kuid mida asja, isegi märts pole veel möödas ja mul mõned lillepeenradki juba üle käidud. Pool õunapuud ja pirn ainult veel lõigata ning lõpmatult riisuda.

Ei tea, kuidas sel aastal nende tigudega läheb. Sügisel avastasin, et nad on rohkesti sambla alla ennast poetanud. Ükski elusalt sel kevadel pole veel ennast näidanud, tühje kodasid on külluses. Vast pole maa neid veel üles soojendanud. Igatahes on vaim valmis võitluseks. Ega siin miski peale mehhaanilise korjamise aita ka.

Aga päikeseloojang on imeline läbi valgete kasetüvede. Hullumeelne kevad on hinge turgutajaks.

Kevade märgid

Kevad tuleb mühinaga. Väljas on 9 kraadi sooja. Lumi taandub silmnähtavalt. Märtsikellukesed on isegi lume all õitsemist jätkanud ja uusi õisi tekitanud. Krookused õitsevad seal, kus lumi läinud. Alevis juba täiega. Haned tulevad karjakaupa tagasi. Eile pikeeris kimalane nii, et jää või ette. Liblikad lendavad, igasugu muud putukad samuti. Õhtul tulevad ööliblikad akna taha ja nõuavad sisselaskmist.

Liiliate pealseid on külm näpistanud, kuid mitte kõiki sorte. Roosid on ka oma laksu kätte saanud. Olid neil ju enne viimast külmaperioodi juba pungad väljas.

Kask hakkas jooksma, või õigemini tilkuma. Mahl oli tuntavalt magus. Sellega algab minu jaoks kevadine organismi turgutamine.

Kask on tõeline kodutohter. Pungad, lehed, mahl. Stimuleerib neerude talitlust ega ärrita neerukudet. Annab artriidi puhul häid tulemusi. Väljutab organismist sooli. Kaselehed alandavad jalgade turset, kui mähkida  neid ööseks jalgade ümber. Nii kasepungad kui ka -lehed sisaldavad põletikuvastase toimega eeterlikku õli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja üks pilt fb leitud. Nii vastupandamatult ilus, et ei suutnud vastu panna ja kopisin endale ka. Tegu seekord sügisega.

Foto: Another lovely photo. This one of an Aspen forest is by photographer Chad Galloway. See more of his beautiful photography on his website http://www.chadgallowayphotography.com

Sildipilv