Archive for the ‘Luuletused’ Category

Korraks tuisk see näitas ennast

Tuisueit tuuseldab, pööritab saba,

teeb kogu ilmaga seda, mis tahab.

Haarab lund kaasa ja eemale tõttab-

kõik sinu muredki kaasa saab võtta.

Tõstab sind hingest ja kutsub välja

arvabki ise, et teeb su`ga nalja.

Peidab kõik praegused teed ja rajad-

jälle sul kõike neid leida vaja.

No polegi hullu – mulle see meeldib.

Tulengi sinuga mängima keeglit.

Unustan kõik, mis olevas olnud-

leides kõik selle, mida olemas polnud.

25.12.2014

On lumeliblikatel väljas lend,

kuu piilub kardinate tagant.

Aed lumetekki mähkind end

ning aednik tugitoolis vagalt.

Oh, õnnis aeg – see meeldib mul,

kui vaikivad kõik tungid.

Siin mõtegi on laisalt hull-

ei miski tegudele sunni…

25.12.2014

Sai otsa kollase liblika talv

Sai otsa kollase liblika talv-

keset kulu kui õied on maas

Nüüd lume all lillede varasalv

uut puhkemist ootamas taas.

Sai otsa kollase liblika talv

segi paisates aegu ja hingi.

Lasi loota – on lahkunud külm

loodus soojust ja õisi vaid kingib.

Miks arvad, et nõnda  väärt

su teguviis loodu ees ongi.

Pole inimmõistusel otsa ei äärt

ja südamehäälel tungi.

Selline kurblooline lugu siis täna, mil akna taga keerutab sadada märga lund. Alles kaks päeva tagasi oli väljas 14 kraadi sooja ja õhus laperdasid kollased liblikad. Neil oli isegi, kuhu nestet korjama minna. 13.-ndal märtsil! Jah, mulle see olukord isegi meeldis, kuigi on väga suur märk sellest, et oleme kõige täiega ka ilma vussi keeranud.

Peetripäeval

Peetripäev on Lääne-Euroopas kevade alguse päev ja sel päeval kõlistati kette, usside, kärnkonnade ja metsloomade peletamiseks. Ketid ilmselt jätan rahule, sest usse pole ja ülejäänuid pigem soosiks. Vanarahva tähelepanekud loodusest ütlevad veel, et peetripäeval hakkavad kõrred lund vihkama, kuum kivi visatakse merre ja külm kivi allikasse. Meri hakkab sulama ning allikad ja kaevud külmuma. Sel päeval joodi allikavett. Noojah siis. Väljas on praegu jälle +2 kraadi, sajab vihma ja mõned valged laigud on veel maas. Maa ise on endiselt külmunud, nii et vesi ära ei lähe vaid püsib pinnasel. Lumelabidat olen siiani kasutanud vaid ühel korral (!), õueluuda mõned korrad rohkem.

Kui vihma ei sajaks läheks aeda puid-põõsaid lõikama – aeg on selleks sobilik. Põõsastega, ma arvan, võib tulla vajadus hiljem asi veel kord üle vaadata, kuid suurem töö selleks ajaks siis tehtud.  Aia taga metsa olen ka mitmel korral sel talvel puhastanud. Ilmaolud lasevad seda täiel määral teha ja üleüldse mulle meeldib see töö.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pilt ajaloo tarbeks. Nii ta siis nüüd on jah – lumetu ja vesine. Ela ja ole sellega rahul, sest muuta sa seda ei saa. Ega siin muud polegi teha, kui lihtsalt sõnu riimi seada ajaviiteks.

On kurekatel keetmas magustoitu

ja hiina latern näitamas sul tuld.

Ööküünal sulgub enne koitu,

kuldkingal pärlendamas kuld

Siin õnneheinad silitamas sääri

ja päevakübar katmas sinu pead

Aedliivatee on täitnud teede ääri

On  kassisabad püsti pikas reas

Ja öösiti kui unehõlmas viibid

ööviiulid siis loovad oma viit

Ses maheduses kassikäpa siidi

ja   neiuvaiba pehmust leiad siit

Siin aega näitamas on kurekellad

ja mängimas on oma lauluviit

Toob maikellukese tilin hellalt

unehõlmast tagasi sind siit

On  päevakoerad valvamas su kodu

Ja kilbirohud kaitseks kurja eest

Peab pääsusilmgi ülevaadet loodust

Käoraamat kõnelemas käidud teest

21.02.2014

Päiksehobu

Toob sompus ilm sul tusatuju kaasa,

Sul päikest ihalemas iga rakk.

Nüüd läbi  paksu udu taas ma vaatan

Kas päiksehobul lehvimas on lakk

Sa kapates mu juurde toomas jõudu

Sul  kullateri puistab iga samm

Su tulekuga haihtumas on udu

Taas kasvamas on elamiseramm

Sa tule juba, ootamas sind olen

Su särast täitub iga hingesopp

Ei ütleks ma, et praegu kõik on kole

Kuid päiksehobul ilusam on lakk.

…………

Väljas kraadiklaas näitamas nulli.

Pole lootustki millekski muuks.

Tuleb visata kirja või kulli

mis tulemas  uueks kuuks

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Talvel kasukas on valla

Talvel kasukas on valla –

kevad pugend hõlma alla.

Soojendab seal vanameest

endal puna palgedes.

Talvetaadil jõud on raugend

vildid märjad, higi laugeil.

Kuidas vastu panna saad –

sulaveed on katnud maad

.Kevadele vitsa vaja-

igal ühel omad ajad.

Mehe päris paljaks kiskund

aasale nüüd ise viskund.

Vallatleb siin muidu umbes

endal soonedki veel sõlmes.

Hööritada puusi püüab,

külmund maal võid varbad lüüa.

Mis nii saab, kes ütleb talle:

vale sinu mõttekalle.

Tule siis, kui aeg on küps –

peast nii langeb iga müts.

Algas uus

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tool on vaba,

seda tabad?

Kuninganna selles loos

endaga võid olla koos.

Soovida nii kõike saad

mida hing sul ihaldab.

Ettevaatlik olla tasub –

täide läeb, kui varmalt usud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Läbi märja talve sinna

edasi meil tuleb minna

kuhu tee sa endal valid

tahad nii – või lihtsalt olid

Uus kuu

Muinasjutt on väljas uus –

valges rüüs nüüd kõrred, puud.

Mänglemas on õrnas voos

kõik kristallid üheskoos.

Valge-valge nõnda puhas

jõulutunne uksed avas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vat, mis leidsin palgi vilust

omaenda uhkest ilust!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuidas külma küll ei pelga

riideidki ju pole seljas?

Kuid päev pole sellega veel läbi. Ilm väljas just selline, mis lasi sambla kallale minna ja nii ma siis möllasin. Samblapalle sai päris mitu mu poolelioleva terrassi kaunistuseks üles riputatud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Samblaga  sai kaetud ka suvelillekast, ikka üks material. Sisse õhulised igihalja oksapundid, kuldsed südamed ja lipsud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eks see pallimotiiv nüüd siis maja esimest poolt ja küljeosa seo. Lisaks kuldsed kaunistused. Päris kütkestav oli mängida. See lapsemeelsus ei lõpe aastate lisandudes ka mitte üks raas.

Varahommikune

Tähetolm kleepumas taldades

kõnnin maiseid radu.

Virvatulede välkudes –

ilmas on tõdesid sadu.

Põntsaki, jälle on valushell

peale rohket sõnademüra.

Hingel ajuti lõikavkülm –

sinul on teine küla.

Tõde on peidus sahtlites

igaühel omas nurgas.

Ego kiibakalt jahtides –

sina püsi omas urkas.

Läikima lööks ma südamed,

hellalt üle poleeriks.

Kõneleks siis me uuesti,

uusi mõtteid koos veeriks.

Soovide sahtlist sahinal

laseks lendu uusi linde.

Lootusrikkalt ja pahinal

elu saaks uue hinde.

 

Pildikesi põõsa vilust

Valge pilv kui taevast laskund

valendavad sulle vastu

ülased seal puude vilus

omaenda süütus ilus.

Ülasel on üllad soovid;

metsa alla valgust voolib,

pimeduse kaotab ära,

helgelt-rõõmsalt vastu särab.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eemal kikkapükste pere

muigelsui sul ütleb tere.

Kui vaid taevavõtmeid vajad

leida võid need meie rajalt.

Värvilaigud siia-sinna

võõpamas on kulupinda.

Rõõmu toovad lillesilmad,

päikselised kevadilmad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ood kevadele

SERENADE TO SPRING from SECRET GARDEN
Awaiting for spring to arrive . . .
Kas pole imeline, et meil on, mida oodata. Kui kogu aeg õiteilu ja soojus valitseks, siis harjuks nii ära, et ei mõistaks seda enam hinnatagi.  Aga meile on antud võimalus kogeda hulka rohkem väärtusi, kõikumisi ja sügavamaid tundeid.
………..
Kust sa tead, mis on tõeline soojus,
kui tundnud pole kõledat külma?
Kas ikka tead, kuidas päikene loojus
ja hommikukiired kas hakanud silma?
Kui on öö, on tulemas ka päev,
valgus kuis pimeduse võidab.
Ööpimeduses tähti kas näed,
kuukiirel mõte kas sõidab?
Kust sa tead, mis on ilus,
kui inetut näinud sa pole?
Kuidas hinnata valgust vilus,
kui varjude mäng tundub kole?
Kuidas osata terve olla,
kui haiget polegi saanud?
Oodata õiteväljade tulva
keset lumehangede saart nüüd.
Lase porisel kevadel tulla,
mis sulatab lumevaalud.
Lõpuks värvide mäng jälle hullab,
millest hing oma osa siis saanud.
……….
Talv hoiab oma juurikat kõvasti maas, raske on tast lahti saada. Kevad tundub olevat veel kauge maa ja mägede taga. Temperatuurid püsivad kangekaelselt -10 kraadi ümber. Öössiti ikka -14, kohat isegi -20, päevase päikese mõjul -5 kuni – 9 kraadi.  Hommikuti on puudel paksult härmatist, mis siis päikese soojendavate kiirte mõjul peagi sulab. Tänane  hommik tõi suhteliselt tugeva tuule, mis külmakraade veelgi suurendab, ning kerge tuisuse lumekirmetise. Aknast on ju hea vaadata seda ilma, õue ei taha küll minna. Majatagune metsaalune on rohkelt metsloomade ja kassi jälgi täis. Eks neid lisandub sinna igapäevaselt juurde ja lumesadu ju puudub, mis neid kustutamas oleks.
Õunapuude lõikus on ukse ees. Külmakraadid hoiavad veel seda teostamast. Nagu soojemaks läheb, saab pais likvideeritud.
Aga hinges püsib kevade igatsus ja kärsitus. Õnneks on aiandielu seda natukene mahendada suutnud, sest klaasi all valitseb ju juba tehiskevad. Esimesi õisi näitavad võõrasemad, petuuniad, bakopad, begooniad jm. Muidugi jäävad nad neist kohe ilma, sest liiga varane õitsemine kurnab taime ning ei soodusta hargnemist mitte. Eile sai potistatud tagetest ja begooniat. Täna, endale vabal õiepäeval, lähevad mulda lõpuks tomatiseemned jm. Selle kuu istutusaeg on alanud.
Ilusat kevade algust!

Sildipilv