Peetripäev on Lääne-Euroopas kevade alguse päev ja sel päeval kõlistati kette, usside, kärnkonnade ja metsloomade peletamiseks. Ketid ilmselt jätan rahule, sest usse pole ja ülejäänuid pigem soosiks. Vanarahva tähelepanekud loodusest ütlevad veel, et peetripäeval hakkavad kõrred lund vihkama, kuum kivi visatakse merre ja külm kivi allikasse. Meri hakkab sulama ning allikad ja kaevud külmuma. Sel päeval joodi allikavett. Noojah siis. Väljas on praegu jälle +2 kraadi, sajab vihma ja mõned valged laigud on veel maas. Maa ise on endiselt külmunud, nii et vesi ära ei lähe vaid püsib pinnasel. Lumelabidat olen siiani kasutanud vaid ühel korral (!), õueluuda mõned korrad rohkem.
Kui vihma ei sajaks läheks aeda puid-põõsaid lõikama – aeg on selleks sobilik. Põõsastega, ma arvan, võib tulla vajadus hiljem asi veel kord üle vaadata, kuid suurem töö selleks ajaks siis tehtud. Aia taga metsa olen ka mitmel korral sel talvel puhastanud. Ilmaolud lasevad seda täiel määral teha ja üleüldse mulle meeldib see töö.
Pilt ajaloo tarbeks. Nii ta siis nüüd on jah – lumetu ja vesine. Ela ja ole sellega rahul, sest muuta sa seda ei saa. Ega siin muud polegi teha, kui lihtsalt sõnu riimi seada ajaviiteks.
On kurekatel keetmas magustoitu
ja hiina latern näitamas sul tuld.
Ööküünal sulgub enne koitu,
kuldkingal pärlendamas kuld
Siin õnneheinad silitamas sääri
ja päevakübar katmas sinu pead
Aedliivatee on täitnud teede ääri
On kassisabad püsti pikas reas
Ja öösiti kui unehõlmas viibid
ööviiulid siis loovad oma viit
Ses maheduses kassikäpa siidi
ja neiuvaiba pehmust leiad siit
Siin aega näitamas on kurekellad
ja mängimas on oma lauluviit
Toob maikellukese tilin hellalt
unehõlmast tagasi sind siit
On päevakoerad valvamas su kodu
Ja kilbirohud kaitseks kurja eest
Peab pääsusilmgi ülevaadet loodust
Käoraamat kõnelemas käidud teest
21.02.2014
