Archive for the ‘Mahepõllundus’ Category

Lugemine lugupidamisega

Üks viimase aja paremaid lugemisi minu jaoks on olnud Viio Aitsami `Putukafriigi päevaraamat. Elust aias koos putukatega.`

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täiesti üllatas. Niivõrd eluterve ja lahe lugemine. Taimehulludele paras raamat, mis aitab mõista aiaelu sügavust ja toimimist. Eksisteerivad ju taimed putukatega tihedas koosluses. Üks sõltub teisest ning tasakaal siin on väga oluline.

Laenutasin raamatukogust, kuid tuleb vist päkapikkudega läbirääkimisi pidama hakata – ehk halastavad mulle. No see raamat peaks küll kodus olema.

Maaelu

Mulle meeldib elu maal ja sealsed inimesed ka. Selles kõiges on avarust ja ehedust. Koerad, kassid ja muud loomad, suur peenramaa, lopsakad vaarikad ning muud marjapõõsad. Kõik, mis eluks vajalik on olemas ja seda kõige puhtamal kujul. Otsata suur töö on ka, väga suur. Ega siis ilmaasjata ennevanasti neid punapõskseid prullakaid suurema kondiga naisterahvaid hinnatud. Neis oli rohkem jõudu, mis raskele talutööle marjaks ära kulus. Haige oleminegi on seal  liigne luksus – loomad vajavad ju igapäevaselt hoolt.

Meie aiaklubi liige Elve müttab maal. Oskab väga häid kringleid küpsetada ning peale talupidamise hoolitseb ka selle eest, et kõik ta ümber oleks ilus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Fuksia oli võimas ja pandud kaunistama vana kändu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Virkliisu laiutas kivide vahel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vesikanepil oli haaret. Kõrgust ka, kuid pildil tundub madal – tegelikult langeb maapind.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lilled ääristamas taluteed.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tagapool asuvad hooned ei kuulu Elvele, kaunis kraavikallas aga küll.

Tegelikult tegin pilte vähe – lihtsalt unustasin ära. Vaatasin ja mõtlesin ja kujutasin teise tegemisi-olemisi ette. Maa oli kohati nii viljakas, et … Meile defitsiitset sõnnikut ju vabalt käes. Aga põhiline, millest tahtsin kirjutada; Elve teeb kodust jogurtit, mis on nii hea (see pole liigne ülistus), et olen sõltuvuses. Mul on ammusest ajast tegemist antibiootikumidest tingitud  kõhu lahtisusega ehk ärritunud soole sündroomiga. Tundlik seedimine. See jogurt on mind aidanud. Parem, kui igasugune tablett. Tarbin seda jogurtit täiesti naturaalselt, sest minu meelest on ta lihtsalt nii hea. Poe maitsestamata jogurt tundub mulle liiga hapu ega kutsu tarbima. Vot nii. Keha teab.

Terje aiast põikasin ka läbi- Terje ise toimetas sel ajal seenemetsas nagu enamus eestlastest.

Lisandunud olid nii mõnedki korda tehtud alad. Teeäärne suurte puude ala kiviaiani.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja vanade palkide ümbrus kõnelemas oma keelt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aeda ümbritsevalt põllust oli kogutud vili ja vaated läksid vabalt edasi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Järjekindlalt pügatud männid kui rohelised kivimürakad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Terje uus viis kiviktaimlat teha – püsti asetsevate kivide vahele luua mägitaimede kodu. Sellel pildil veel poolik, kuid juba ta oli käinud Sveta juures taimerallil ja õhkas rahulolevalt telefonis vastu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuulus kuivjõgi, mis on tänaseks kasvuhoo täiega sisse saanud ning näitab kogu oma võimsust. Häda vaid selles, et pildi tegemine sellest täit ülevaadet ei anna. Õiget nurka tabada on raske. Tuleb oma silmaga näha.

Fragmendid sellest:

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõrreliste graatsia.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Küünlad püsti äädikapuul.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuivjõe väline külg.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Villane liivatee kui nahk kaitsmas maapinda.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aiapink ootamas puhkajat – vähemalt on alati valmis toetama.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maja ja aed – tohutu elutöö on saanud valmis. Pidev loomine ja looming, rahutus ja rahulolu, uue loomine, ilu loomine. Pidev hool ja armastus maa ja taimede vastu. Ilu nägemine ja teistele pakkumine. Üks paik siin maa peal on saanud paradiisi ilme. Kas saab olla midagi tänuväärsemat ja vajalikumat, kui ilu su ümber? Täna läheme Ahto juurde.

 

 

 

 

Ilmast ja aiast

Täna pole muud teha, kui postitusi vihtuda. Väljas on külm ja vihmane, nii et koeralegi ei kõlba. Üks vihmasabin järgneb teisele. Eile tuli rahet ja 17. juunil muidugi lumelõrtsi. Temperatuurinäidud püsivad 0 ja 10 läheduses ning taimede kasv ei näita erilist hoogu. Eile õhtul oli õhus +2 kraadi ja taevas selge ning vedisin  katteloorid peale isegi kartulile. Öökülma ilmselt siiski polnud, sest kesköö paiku olevat pilvkate tekkinud. No mis see siis nüüd ikkagi on – suvi või? Isegi lehetäid on roosidelt jalga lasknud.

Enda aeda pole ammu pildistanud, sest mis sa tast ikka võtad, kui hooldusega jännis. Lõpuks tegin endale lihtsalt aja ja nüüd siis aia üks pool korras ehk liiklus suunatud väravast vaid paremale. Vasakul pool veel ees keelumärk ja tundub, et ilmataat teeb nii, et see minugi puhul kehtib. No ei saa ja ei taha sellise ilmaga küll rohima minna.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vesiroose kui palju. Ilusa ilmaga on kõik lahtigi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maja nurgas õitsemas ebajasmiin Aureus. Õitseb, lõhnab, lõdiseb.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Keset õue annab oma lõhnapanust harilik ebajasmiin, õisi täis kui pöörane.

Metsaaia lilled – kurekellad akna all ja muidugi leeder Laciniata, mis sel talvel säilitas kõik oma oksad. Nüüd on õienuppegi peal.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Alles istutasin tiigi kaldale valge moosesepõõsa. Nüüd teine veel lontis vee poole.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Päästsin teise ära oma hukule määratud kiviktaimlast. Seda, et oli päästeoperatsioon, mõistis ta ilmselt imehästi ja jättis mind kõrvetamata. Mõni nädal tagasi kliendiaias ma nii kergelt ei pääsenud. Põletushaavad tekkisid käevarre siseküljele päev hiljem. Ilm oli siis veidi soojem ka ja minul nahk higine. Arvan, et mõlemad asjaolud aitasid selleks kaasa.

Kiviktaimlaga on küll vähe kehvasti. Taimi, mis sealt välja tahan päästa ja enda jaoks säilitada pole tegelikult kuhugi evakueerida. Koht siiani puudub. Nii see hävinguprotsess seal edasi käib. Kahjuks.

Juhuse tahtel ja minu enda nõusolekul lasin väravast sisse Tallinna TV Matriksi saate võttegrupi. Toredad ja lihtsad inimesed. Kõnelemiseks jäeti vaba voli ja ega ma teagi, mis sest välja tuleb. Õde, kui Savipätsi poliitika tõsine vastane oli valmis küll peaaegu piketti korraldama, et ükski õige asi sinna TV-sse ei satuks, kuid mina poliitilist profiili ei järginud. Mina lõikan labidaga. Ajan omi asju. Jah, ega nende asjadega on, kuidas on. Kohalikku lehte suutsin enda meelest hea jutu anda ja üle ka kontrollida, kuid fotograafi jätsin unarusse. See pani pildi, kus peal tiik ja maja, mis kevadisel ajal nägi välja kui ehitusplatsi reklaam. Mitte, et lauajupid olid lohakil, hoopis taimedest jäid pildid panemata. Vaid vesi ja maja. No nii, Maatriksi saade on kavas 27. juunil kell 22.15. Võib-olla tuleb pärast seda ka pea liiva alla peita, no seekord küll vaid ise süüdi siis.

 

Vihmasel koidikul

pole muud teha, kui arvutis istuda. Sajab nii kõvasti, et sissesõidutee on lompides, maa vettinud ning tiik nüüd tõepoolest ääreni vett täis, kraavid ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Äravool ei toimi, sest elektrimeestel tööd pooleli ja kraaviots kinni lükatud. Mine tea, millal plaaniliste töödega jätkata saavad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lillepeenrad ja muru on uputatud, vähemalt õunapuude kastmisvajadus on päevakorrast maas.

Kamin köeb ja katusel trummeldavad vihmapiisad. On täiesti rahulik periood ja kapil lugemist ootamas mitmed põnevad raamatud.

Eile oli meil aiaklubi selle aasta kokkuvõtete tegemise õhtu koos rohke küpsetiste degusteerimisega. Naised on ikka lõputult enesest andvad: tassisid mulle siia külakostiks igasugust nasvärki, justkui oleks mul sünnipäev. No täitsa pöörased, ja tänan muidugi. Kooke on ka nii palju järgi, et tee või uus kokkusaamine. Aga Terje sõidab peagi teisele poole maakera talvituma, laste juurde. Nii me, eestlased, elame. Suvistest tegemistest plaanisime mitmeid väljasõite, eks aeg toob mõtteid, ideid juurde.

Vahepeal sai ära käidud Märjamaa Valla Raamatukogus jõuluootuse teemaga. Mari mängis sekka torupilli ja pani meid regilaulu laulma. Ladusalt läks, kuid lund pole maas ja minu meeleolu veel jõuludesse päriselt ei kandu. Tsipa-tsipa jäi puudu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vastrenoveeritud raamatukogu on aga ilus ja stiilne. Ehtsad telliskiviseinad vanast majast välja puhastatud. Räägiti, et lihvimise ajal olla kogu Märjamaa punase telliskivitolmuga kaetud olnud. Suur töö.

Vahepeal oli käsil “Seltsilistaimede” raamat. Päris huvitav lugemine. Selles oli juttu sellest, et

* lillhernes, lupiin, luudpõõsad, herned ja aedoad toidavad teisi taimi.

* läbisegi kasvatamine ajab segadusse kahjurid

*peiulille lõhn varjab aedviljade lõhna, juured peletavad nematoode

* kehvades muldades eritavad seened enesekaitseks antibiootikume, mida taimed koos teiste jääkainetega omastavad. kurnatud muldades tekib neid üha rohkem

*ristik murus – rohelisem ja lopsakam muru

* võilillelehed või banaanid aitavad tomatitel järelvalmida

* allelopaatilisi herbitsiidseid aineid, mis pärsivad umbrohtude kasvu eritavad

männid

läikivalehelised igihaljad taimed

lõhnavad ürdid

kanarbikud

Samas nurjavad nad seemnete idanevust ning kahjustavad saaki

* männi alla ei sobi kompostihunnik, kase ja leedri alla küll.

* teekummel aitab kõiki taimi, mis teda ümbritsevad

* kõrvenõgesel on säilivust parandav toime aiakultuuridele, mille läheduses kasvab. Hooletusse jäetuna surub ja lämmatab kõik teised kultuurid alla.

* kasvuhoonekarilast peletavad peiulilled, peruu nikandra

* küüslaugud ja laugud aitavad kahjureid eemal hoida. Roomava akakapsa ekstrakti ei talu väike kapsaliblikas. Taime enda lähedusel toime puudub

* tigudele ei meeldi haisva kurereha, seebilille, majoraani, ingveri ekstrakt. Samuti ei pidavat üle roomama purustatud hobukastanite ja euroopa alpikanni juurikate

* arvatakse, et küüslaugu hais peletab isegi vampiire

*ohvertaimed tigudele on hiina kapsas ja salat

*särava piimalille ekstrakte kasutatakse tigude ja nälkjate tõrjeks

*taimed, millega meelitada ja toita kasulikke sitikaid

euroopa karuputk (Heracleum sphoudylium)

douglasi soolill (Limnanther douglasii)

harilik keerispea

tatar

kahkjaspunane ristik

Väheväärtuslikud on väga kultuuristatud ja täidisõielised sordid

* kuslapuud, maguskirsipuud ja punased sõstrad taluvad lehetäide rünnakut suhteliselt hästi ning neil saab üles kasvatada lepatriinusid ja kiilassilmasid

* lupiinide ja kortslehtede lehed pakuvad joogivett, vanad okaspuud, igihaljad ja tihedad hekid varju

* pane tulpide vahele nartsisse, siniliiliaid, kobarhüatsinte – hiired ei taha. Neile ei meeldi ka basiilik, enamus piimalilli, koirohi, valge karikakar, laialehine seahernes. Samuti kaneel, pipar, männiokkad, rabarberi juure ekstrakt

-* naat on ristiks, kuid kogub endasse toiteelemente ja õisi külastab sadu putukaid

* küüslauk kogub väävlit. Sobib roosidele, viljapuudele. Leotis tapab lehetäisid, sibulakärbseid, õunamähkurit, kapsa-, kaalika-, porgandikärbest. Ei sobi liblikõielistega, eriti ubadega, hernestega

* sibulaga sobivad ristõielised, punapeet, tomat, salat, maasikad. Kui sibul paisub, ära teda rohi!

ja palju muud…

Sildipilv