Archive for the ‘Murega lood’ Category

Ühest valutavast loost

On kuidagi reegliks saanud meie ühiskonnas, et ärihuvid ületavad kõik teised huvid ja selle ees peavad taganema kõik, kes ette jäävad. Vaimsetes ringkondades öeldakse selle kohta, et vaimne ja materiaalne pole tasakaalus, kuigi peaksid olema. Ehk süda ja pea ei tööta üheaegselt.

Fakt on see, et Rail Baltica on nähtus omaette ja siin juba armu ei anta. Fakt on ka see, et Eesti üks kaunimaid aedu ja kuulsamaid aednikke Ahto Ruut ning tema elutöö võib jääda Rail Balticale jalgu ja kuulub ülesõitmisele.

Ahto aiast näed pilte siit

http://aed.kivilill.eu/

Mida peaks tundma aedniku süda, kui see juhtub või kuidas vastu peab? Kui palju on väärt inimene ja tema elutöö? Kui palju on meil neid inimesi, kes selliselt oskavad luua ilu enda ümber ja loodust hinnata? Ahto aed pole loodud kuuga, siia on pandud kogu hing ja oskused, tohutu töö.

Panen siia ka Õnne kommentaari

“Ahto Ruudu koduaed kuulub vaieldamatult Eestimaa kaunimate koduaedade hulka
Paarikümne aastaga on suudetud ära teha uskumatu töö.
Maja ümbritsev mägiaed üllatab oma mastaapsuse, oskuskliku kivide
paigutuse ja rikkaliku taimesortimendiga. Omaette vaatamis-väärsusteks on okaspuude kääbusvormide, hostade ja erinevate püsikute alad. Kõik kokku sobitatud ülimalt hea ilumeele ja põhjaliku, targa, aruka planeerimise tulemusena.

Ükski aed ei teki iseenesest, vaid on väga suure töö ja vaeva ning pühendumise tulemus.
Loodan väga, et Rail Balticu otsustajatel jätkub oskust seada meie
uue raudtee rööpad nii, et säiliks Eestimaa 10 kaunima koduaia
hulka kuuluv unikaalne aed Kirdalu külas.
Usun, et neil jätkub ka lugupidamist alles jätta selle aia rajanud pererahva kodu, kellele meie president T.H. Ilves andis 2007.a. „Kaunis Eesti Kodu“ võitja tiitli!”

Kui arvatakse, et mis tal viga, kõik ju kompenseeritakse, siis kaugel sellest. Maja küll, momendi väärtuses, kuid aed, kui emotsioon – mitte. Aed on emotsioon! Ja see ei maksa midagi. Vat nii kaugele oleme oma arengus jõudnud…

Suunal 16A+16B kuulub 33,1 km lõigul likvideerimisele hinnanguliselt 3-4 hoonet. 350 m laiuses trassikoridoris on elu- ja ühiskondlikuid hooneid 25 tk, kõrval- ja tootmishooneid 45 tk.

Valides suuna 16E (32km) läheb likvideerimisele 6 hoonet, trassikoridoris elu- ja ühiskondlikke hooneid 45 tk, kõrval- ja tootmishooneid 78.

Variante on veel.

Kui palju jääb ette kogu Eestimaal?

Peab ikka tõsiselt magus värk olema, mis niimoodi inimesi ja elusid ohvriks toob. Kui juhuslikult peaksid tulevikus ühe sõidu sellel trassil kuhugi tegema, siis meenuta neid, kellest üle sõidad…Kas tunned end hästi?

 

 

 

:

Ela nagu seenemetsas

Mändide alune aianurk on muutunud tõeliseks seeneparadiisiks. Peale tänaöist suurt padukat on neid ringidena maa seest kerkinud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pildile väga fotogeeniliselt ei õnnestu neid saada ja ära nad korraga ka ei mahu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ringid ulatuvad aia tahagi. Isegi suure toa aknast võib seente arengut jälgida. Mis seentega tegu seda ma kahjuks ei suuda tuvastada.

Taevaluugid on nii valla, et kohati segas katusele trummeldav vihm öist undki. Tiik on saavutanud korraliku veetaseme ja juba käib äravoolutoru kaudu üleliigse äravool.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Maa lirtsub, ilm on pime ja soojas kuivas toas tõeliselt mõnus olla. Õunad on vihmaga paksuks paisunud ja kõvasti mahlasemaks läinud. Aias õitsevad päeva- ja siilkübarad, hortensiad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pinky Vinky lisab igal aastal kõrgust juurde. Eks ma tahangi teist kõrgemaks põõsaks kasvatada.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vanilla Fraise on hakanud roosakaks tõmbuma ja rohekat valget näitab Limelight. Aedhortensiate hilissuvine pidu on täies hoos.

…………..

Nüüd tööjutte ka.

Kalmistul sai tehtud hauakujundustöid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Graniitäärekivi, peenravaip ja killustik. Keraelupuud Tiny Tim väheke elustamas napikust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peenraääris eristamas erinevaid pindu. Punane ja must.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõnniteeäärekivi ja liivaga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peenraääris õhemast kõnniteekivist. Peenar L kujuline, kivi kõrvale võib istutada lilli. Siin soovitakse lisaks lõikelilli ikka viia. Ise ma pooldaks pigem küünalde põletamist. Lõikelilledel tuleb ju silma peal hoida ja õigel ajal ära visata. Istutatud lilled võiksid olla ühte värvi – annab parema tulemuse. Siin sai kasutatud eelnevalt olnud lilli.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mulle endale meeldib selline lahendus, kus kõik korrektne ja püsiv. Pole isegi üheaastaseid lilli vaja istutada. Juunis tehtud töö. Kõige tavalisem kirjulehine hosta annab värvi – pikal kitsal krundil pool külge ja otsapeenral. Keraelupuude peenrajupp poolitamas pikka platsi. Leinaläätspuu, looduslik kivi ja asteplaadid omakorda ilmestamas ala. Huvitav on see, et teod on surnuaiast ära kadunud. Kuidas küll? Minu aed kubiseb praegu neist.

…….

Väheke murelikku juttu ka. Vahepeal sai külas käidud ja korteri omanik näitas aiamaa ka üle. Ära tulles jäi silma üks maalapp, mis oli värskelt Roundupiga üle töödeldud. Põllumaa, peremees kasvatab küüslauku seal peal ja müüb ka teistele. Selle asemel, et kaevata ja rohida töötleb mürgiga. Mul pole sõnu. See on tõeline vaimupimedus. Tapja- põllumehi on teisigi. Purila kandi maisipõllud on kui prillikivid, kõrvalolevad põllud reedavad korralikku mürgitamist. Ma ei usu, et nad ei tea, mida see tähendab. Või ei tea tõesti? Kõik müügiks? Rootsi riik on Roundupi keelustanud. Külas käinud tädipojad olid keeletud, kui kuulsid meie laiatarbelist mürgitamist. Kui alul oli neil plaanis leiba kaasa osta, siis sellest plaanist nad loobusid koheselt – nad ei soovi mürgitatud leiba endale sisse ajada. Ja muide, nad on isiklikult teadlikud Roundupi mõjudest, minul polnud neid vaja valgustada. Itaalias on leitud klüfosaate rinnapiimast. Vot nii püsiv on Roundup.

Ulakas kevad

No see on isegi kuidagi silitavalt öeldud, tegelikult võtab kulmu kortsutama küll. Peale seda, kui päike on hulga õisi varakult suutnud välja meelitada, teeb kõva öise öökülma, nii et lilled kõik lontis või ära võetud. -5 kraadi öist külma teist ööd järjest on selles kuivas kevades liig mis liig. Kusjuures hommikul on pailapse süütu nägu ees – pole tuule õrna virvendustki kuskil. Päike särab sinises taevas ja täielik vaikus võtab maad. Justkui ulakal poisil peale pahandusetegu. Kasvumajas kolm tomatit külma võetud, kuigi katteloor mitmekordselt peal. Noojah, ega ikka nii vara pole kunagi neid varem välja istutanud kah, oma viga tegelikult.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hambuslehine kerapriimula õitses täiega, nüüd teine lontis ja külma poolt ära rikutud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Isegi kirgaslilledel on praeguseks hoopis teistmoodi nägu peas – kohe näha, et külmetanud.

Kuigi krookused on tänaseks piisavalt kaua oma kaunidust näidanud tegi öine külm sellele ilutsemisele järsu lõpu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Hüatsindid pole erilist kahju kannatanud, kuid avanevad kohe peale mullast nina välja pistmist.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Priimula õitseb põõsa vilus ja muidu ka.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Üksik punane lilleke on päeva peale vaprust kogunud – hommikukülmuses oli täiesti lontis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selle kevade tulbilehtedel on viga küljes. Probleem kuulukse päris laialt levinud olevat sel aastal. Pole tõsiselt süüvinud veel, kuid kaldun ilmastiku kaela süü ajama.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vullrohi õitseb kõrvalhoone vilus, tiigi kaldal ta nii virk pole.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lõokannus oli hommikul päris lontis, õhtuks pole mõni vars veel kummardamist lõpetanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Varsakabi õitseb

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Võsaülased metsa all laiendavad igal aastal oma territooriumit üha enam, siniste õitega peenras on vähe tagasihoidlikum.

Mets mu akna taga tõmbub tasapisi õrnalt rohekaks. Remmelgas õitseb ja toomingal on kiire.

 

Pean veel kord mainima, et mulle meeldib elada sellises metsases looduslikus kohas, kus naabreid väga tihedalt pole ja hingamis- ning liiklemisruumi veel küllaldaselt. Seevastu lapsepõlve  tänav läheb kuidagi iga aastaga kitsamaks. Aastakümned tagasi sai käidud mööda teerada, mis tänava keskosa läbis, autod olid väga vähestel ja liiklemiseks ruumi küllalt. Tänaseks pole minu kodumaja enam ammugi mitte tänava viimane ja pea igas hoovis autosid rohkem kui üks. Suureks on kasvanud pärnad, mis aia taha tookord istutada anti. Kahe otsas toimetab juba rähn, kes loomulikult haiged puud üles leiab. Naabri puude võrad ulatuvad maani justkui uhketel pargipuudel. Kena vaadata küll, kuid kuidas sa seal liikled? Roheline aedlinnak, igas aias hekid, puud, põõsad ja aia taga tegelikult hooldamata puud. Hea oli käia üle lombi Stokholmis, kus linnapuud korralikult hooldatud. Võrad kõrgele tõstetud, köntimist, sandistamist ei trehvanud kusagil. Oli kohe mõnus vaadata.

Ka meil näevad nõuded ette, et kui puude oksad ulatuvad kõnnitee või jalgrattatee kohale, siis peab okstest vaba ruum ulatuma vähemalt 2,5 m kõrguseni maapinnast; sõidutee puhul 4,6 -5 m-ni. Vertikaalne vaba ruum saavutatakse võrakujunduslõikusega. Meil lahendatakse probleemid, kui üldse,  puude sandistamisega. Elujõus puust saab oksteta elektripost. Üks on tekkinud otse vallamaja vastas üle tee eraisiku aeda. Huvitav, maha võtta ei lubata, aga sandistada võib täiega. Minul tekib siin küsimus, et kuidas ikkagi puud rikkuda niimoodi tohib, aga maha võtmiseks tuleb luba küsida? Miks ma siis lageraieks luba peaks võtma, kui laiaulatuslik vandaalitsemine lubatud? Kas elusa puu piinarikas surm on kuidagi toredam ja esteetilisem vaatepilt kui segavast puust loobumine? Või miks peaks asendama puu normaalse hoolduslõikuse puu sandistamisega? Kuidas on normaalne puu lõikus kallis ja selleks raha pole, aga mõttetut tulbatööd saab tasustada küll? Kui puude hooldust võib teha üksnes arborist, siis kuidas eraisik võib puud puutuda enda aia taga? Kas selleks, et alumisi oksi ära võtta, on tõesti vaja arboristi taha pugeda? Et vaid arborist oskab? Mille eest siis vallas haljastusspets palka saab? Kas tema võib vabalt olla ebakompetentne? Olen elanud piisavalt aastaid, kuid mõni asi jääbki mõistmatuks.

Tuleb enda aiatagune ka üle kaeda. Eks sealgi ole korrigeerimist küll. Ja selle töö jätan täiega vaid enda teha.

 

 

Tõsistest asjadest

Mesilasi peetakse indikaatorliigiks, nende tervis ja elus olemine näitab kätte keskkonna olukorra. Nende massiline suremine nagu see toimub Ameerikas, Euroopas ja ka meil Eestis annab tunnistust rohkest pestitsiidide kasutamisest põllumajanduses. Hiina osades maakondades ei leidu kemikaalide kasutamise tõttu enam mesilasi ja inimesed tolmeldavad kunstlikult viljapuid. Intensiivse maaharimise tulemus. Isegi vene aja DDT ei suutnud nii palju ära teha, kui praeguseaja kemikaalid. Ühe asemele tekib mitu, millede kahjulikkus lõpuni tõestamata. Meil näiteks on rapsi laialdase kasvatamise tõttu tunduvalt suurenenud pestitsiidide, mürkide kasutamisele võtmine. Raps, kui ristõieline on meelistoiduks kahjuritele. Nii neid siis korduvalt hävitatakse, et saaki saada. Ette jäävad ka mesilased. Mesilane ohverdab oma elu mee puhtuse nimel. Inimestel on aga üha rohkem tegu allergiatega. Mesinikud on tõsises mures. Ma saan ka aru põllumeestest, kes peavad ju ära elama. Aga kas meie põllumajanduspoliitika on olnud ikka õigel teel? Tähtsustades suurettevõtteid ja tehes selgeks, et väike majapidamine end ära ei tasu, soodustab see intensiivpõllumajanduse arengut. See tähendab aga rohket keemia kasutamist. Omakorda tähendab aga see kurnatud muldi, sest taasteket pole. Umbrohuvaba põld tähendab rohke keemia kasutamist. Kõik pole kuld, mis hiilgab.

Kas Albert Einsteini väidetav ennustus, et kui hukkuvad mesilased, hukkub ka inimene, vastab tõele? Kõigest sellest ja veel mitmest muust asjast räägitakse täna kl 14.10 Tallinna TV-s Maatrixi saates. Pühapäeval 30.03 kell 17.15 on kordus. Tore, et sellest räägitakse.
Ka mind hämmastab, “kuidas sai võimalikuks, et Eesti kiitis — vähese üheksa riigi seas — võimaliku kaalukeelena heaks GMO maisi 1507 lubamise Euroopas, kui see sisaldab 350 korda rohkem Bt toksiini kui seda on teises GMO maisisordis MON 810, lubatud Euroopas 1998? Kes selle eest konkreetselt vastutab ja kuidas saab Keskkonnaministeerium väita, et see on ohutu? Ja miks Põllumajandusministeerium, rääkides mahepõllunduse toetamisest, tegutseb samal ajal GMO-firmade huvides? Saates Eestimaa Looduse Fondi liige, varasem “roheliste” Riigikogu saadik Aleks Lotman ja Erakonna Eestimaa Rohelised ase-esimees Olev Tinn.”

Ah, et võib ju küsida, mis see kõik minu asi on? Aga on küll. Ma ei kuulu kuulekate inimeste hulka ja õppinud aednikuna tean, mida see kõik tähendab. Veidi sügavamalt mõeldes näeb põhjuseid ja saab aru tagajärgedest.

……………………………………………

Hommikul, aga olid kasemahla tila otsas jääpurikad.

Taaskasutus

Taaskasutus on säästlik, selles pole priiskamist ning on käesolevas hetkes ka moes, kui nii võib öelda. Pealegi oleme me kõik harjunud sellega, sest pole me ju eriti keegi ei tea kui külluslikust minevikust pärit. Ikka oleme kasutanud materjale, mis kergemini kätte saadav. Kuid igal asjal oma komistuskohad. Ei meeldi mulle kohe mitte kuidagi vanadesse autorehvidesse tehtud istutused või muud. Kumm pole looduslik materjal ega sobi kuidagi aeda. Pealegi on ta keskkonda reostav oma mürkidega, mis vihmavee ja päikese mõjul pinnasesse imbuvad. Autorehvidesse tehtavad istutused meenutavad mulle veneaegseid aiaelemente, kus kujundusest  suurt midagi veel ei teatud. Enamasti oli neid näha suurte majade juures. Hää küll, nüüd neid värvitakse (!), setitakse igate moodi, et asi ilusam välja näeks, kuid kas ikka näeb? Üks asi on pilt ja teine tegelikkus. Ainus ümbrus, kus sellised asjad sobida võiksid on autoremonditöökojad. Väga vahvad ja teemakohased oleksid need istutused seal.

Teine asi, millega ettevaatlik tuleks olla on minu meelest need tohutud potitamised terrassidel. Iga taim ise potis. Kas siis tõesti on lihtne neid mitu korda päevas kasta? Tuul ja päike kuivatavad kiiresti. Ja on see siis ilus? Mis siis, et me nii mõnegi välismaise pildi peal seda näeme.

Ja veel. Ma ei näe mingit ilu väljaläinud, surnud puutüükale lillepottide riputamises. Eriti veel, kui need on plastikpotid. Millele tähelepanu viime, kas surnud puule?

Vat siuksed emotsioonid kaunil naistepäeva hommikul ilusate kogemuste sekka. Tuli kohe südamelt ära öelda.

Tõesti, tõesti…

Eile ootas mind üllatus, kui Sulev Järve end telefonitsi tutvustas ning teatas, et Raplast läbisõidul on tal mulle üle anda väike kingitus raamatute näol. Tulbastamiste vastu võitlemise eest, teemaarenduse ja selgituste eest.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Olen väga tänulik ja võtan seda suure tunnustusena. Igatahes päev läks kohe helgemaks. Pole see periood mulle sugugi kergelt kätte tulnud, sest sisemised tõrked on mu sees olemas. Olla või mitte olla… Seekordne sõnavõtt sai tänu ilmselt väga soodsale valimiste pinnale laia haarde ja vastukaja ning tundub, et see sai üldse tõukeks, et ka mujal võetakse üha julgemalt sel teemal sõna. Või on see kokkusattumus. Ajendiks olid libaarboristid Meie äri juures, millest esimene lugu, siis järgnes Maire Kõrveri südamelt ära jutt linnapuudest. Kolmas leht oli siis kaheleheküljeline, “Puude hooldus – kuidas tegelikult”  ja Sulev Järve, Väino Eskla raamatu “Puude ja põõsaste lõikamine” põhjal “Suurest puust väike”. No nii, ja tänases lehes kirjutab arborist Heiki Hanso. Seda, mida just, pole veel lugeda saanud.  No mida veel tahta, kui soovid, et su sõnum leviks? Kaasatud on Luua Metsanduskooli jõud, arboristid, raamatu autorid. Puust ja punaseks. Kui mõni arvab, et see jutt on juba ära tüüdanud, siis võib-olla tõesti. Siis vähemalt teate, mis tähendab, kui ma pean Raplas ringi liikudes ükskõik, kus tänaval nägema neid tulbastatud puid. Ära on tüüdanud nende nägemine, mida enamus isegi märgata ei oska ja loomulikuks nähtuseks peab. Ja päris tõega ma arvan, et selline lõikusviis on kuritegu.

Täna avastasin aknast välja vaadates, et veetase kraavis oli tunduvalt alanenud. Lähemalt kaedes, olid elektrimehed kraavi uuesti avanud. Kas nägid, kuidas ma üleeile labidaga käisin üleliigsele veele teed lahti kaevamas või oli see neil iseenesest plaanis. Igatahes olen väga tänulik, töö on korralik ja uppumisoht likvideeritud.

Eile käisin viimaseid plaanilisi roose muldamas. Just nii nagu Rosmakori omadki teevad. Alumised lehed ära, väikesed kuuseoksad vahele, turvas peale kõrgelt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jäme kooremultš on ligane ja hallitab laiaulatuslikult. Ma ei tea, mis sest järgmisel aastal saab ja kuidas see kõik taimedele mõjub. Puudub kogemus. Ja teod on leidnud puukoore all endale sobiva talvekorteri. Loopisin neid hulka välja. Huvitav küll, ala alles suht noor ja juba külalised platsis.

Roomavatele kadakatele toppisin alla peenras olevad dekoratiivsed kivid ja kuuseoksad, et neid maapinnast eraldada. Eks kevad näitab, mis oli seekord hea, mis mitte.

Puudesõda

See oli tõeline välksõda puude tulbastajate, nende pooldajate ning puude rikkumiste vastaste vahel. Samal päeval, kui leht ilmus, oli kella kolmeks juba tulbastatud puud maha võetud. Pole puid, pole probleemi. Kuni järgmise korrani. Mis mind tõeliselt üllatas ja imestama pani, kui kaugel on ikka inimesed loodusest ja kui haiget mõtteviisi võivad paljud omada.  Järeldan seda kõike kommentaaride põhjal, mis artiklile järgnes.

Esiteks: artiklit tegelikult üldse ei loeta vaid kukutakse lahmima.

Teiseks ei mõisteta artikli sisu. Tunded löövad ülesse ja teevad täiesti pimedaks. Kuidas seda mõista, kui usutakse pigem tuttavat valla haljastusspetsialisti, kui arboristide koolitajat?

Kolmandaks on väga paljud täiesti ükskõiksed, missuguses keskkonnas nad viibivad. Puid nähakse vaid kui tüütuid elemente, kes tekitavad probleeme eriti sügisesel lehtede riisumise ajal.

Neljandaks minnakse teise äärmusesse ja arvatakse, et kui tulbastamine on keelatud, siis ei tohi üldse puid puutuda. Nagu oleks see ainus aksepteeritav puude hoolduse viis.

Viiendaks ei osata üldse hinnata ega näha ilu. Tulbastatud puud võrdsustatakse talviste täisjõus lehtedeta puudega, kuna mõlemid on ju siis paljad ja inetud.

Kuuendaks otsitakse tagamõtet, sest valimised tulemas ju. Arvatakse, et valimisvõitluse etteotsa on rakendatud tulbastatud puud. Tõeline veri.

Seitsmendaks võetakse kriitikat isiklikult ja solvutakse kõige kõrgemal tasemel. A la, kui kasvõi kaudseltki valla töötajate tegevuse puudujääkidele tähelepanu suunata, siis on see isiklik solvang. See on teemal, kõik mis ma teen on õige ja keegi ei tohi minu tegevusi kritiseerida. Sellise suhtumise juures on tahtmine puud tõepoolest valimisvankri ette rakendada.

Kaheksandaks toob see võitlus välja erimeelsused ja eri lähenemised ka nende seas, kes on õppinud seda ala või aiandust. No tegelikult ka selle, mis diplomi väärtus tegelikult on. Sa võid selle küll saada, kuid õige lähenemine ja teadmised ikka puuduvad. Pealiskaudsus. Ok. Sa võid ju oma aias teha, mis heaks arvad, kuid kui lähed teisi juhendama, suuri asju tegema, siis tuleks tegutseda perfektselt. Kui koolis kõik külge ei hakanud, siis uuri elu ja kirjandust enne, kui tegutsed.

Üheksandaks kaks päeva puude langetamist õppinud poisid on jumalast veendunud, et oskavad ka puid hooldada. Siit järeldan mina, et mida vähem asjast tead, seda rohkem arvad, et oled tark.

Kümnendaks tunnistab tark inimene, et ka tema teeb vigu ja õpib oma vigadest. Loll ei taha siis ka oma mõtteviisi muuta, kui puuga otsaette saab.

Kommentaare oli kahe loo kohta pea kuuskümmend, tõeline fenomen.

puud2

Lisaks kõigele muule meeldib mulle asjatundlikkus. Kui Luua Metsanduskool ja Aino Mölder poleks appi tulnud, missugused tulemused oleksid olnud siis?

Veel avastasin enda juures ühe sellise vanusega kaasneva omaduse, et mida vanemaks saad, seda vähem on sul kaotada, kui suu lahti teed. See on vabadus.

Kogu see lugu tõi mulle aga meelde muinasjutu rätsep Õhust ja kuningast, kes lasi end imetleda rahvahulgal, olles ise alasti.

 

Uued tulbastamised mede mail

Ei lõpe see õudukas siin linnas ka üks kord. Seekord siis sedasi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

FIE Andres Soomre ja Raul Roosileht esinevad arboristidena ja kuulutused üleval ajaleheski. Tegevusvaldkond metsandus. Kas tegelikke oskusi olemas on, seda ei küsi tegevusloa andmisel ilmselt keegi. Luualt järele küsides selgus, et vabariigis litsenseeritud arboriste momendil 38 ja need mehed nende hulka ei kuulu. Eelmisest aastast hakkas endine Tihemetsa ka arboristiõpet andma, kuid mehed tegutsevad juba 3 aastat segamatult.

Momendil tegu vahtratega, mis sellist lõikusviisi üldsegi mitte ei talu. Küsimus tekkis, et kui lageraie plaanis, miks siis nii suured kännud jäeti.

Kõik pole aga sugugi kaunite puude poolt. Üks linnakodanik oli küsinud, kas sina tuled lehti riisuma või? Nii kaugele oleme siis omadega jõudnud. Võib-olla peaks siis Rapla linnas üldse kõik suured puud maha võtma, eks igaüks siis oma aias ise teab, mis teeb. Kiriku ümber park ja … Seal ka ju palju riisuda.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nii nägi see maja ja puud välja 2011 detsembris. Ilus ju ja puudel pole häda midagi. Täis kasvujõudu.

Kas see eelmise postituse Rapla tunnuslaul pole ikka vähe soovunelma moodi?

Naadinuhtlus

Et naat on üks ütlemata tüütu tegelane, sellele ei vaidle ilmselt keegi vastu. Kui vast mõni äärmuslik taimetoitlane. Eilne päev näitas mulle veel kord kätte tema tõelise olemuse ja jõu. Nimelt tuli mul tegeleda istutusala uueks muutmisega. Kooremultš pealt ära, peenravaip ka, maatükk läbi kaevata, uued istikud panna ja kõik muu tagasi. Oleks saanud ka läbi kaevamata hakkama, kui peenravaibast läbi poleks naat uhkelt vastu vaadanud. Ja mis oli katte all! Paksult naadi juuri, osa neist tugevalt peenravaiba küljes ja sealt läbi kasvanud. Suur kärutäis väikese ala pealt elujõulist kraami, osa kindlasti jäi veel mulla alla peitu ka. Tähendab, naadile ei aita pimendamine ka. Mürke ma ei kasuta. Jääb veel vaid pidev välja rookimine. Mida teha aga aias, mis on ühtlaselt kaetud naadiga? Üks selline aed ootab ja vaatab lootusrikkalt minu poole. Siiani olen vaid muruniidukiga peale läinud. Muude masinatega kurnama minna ei saa, kuna sissepääs suurtele puudub. Mõtlesin kasutada pimendamist ja siis läbi kaevamist, sest aega aial oodata on. Kuid eilset pilti nähes muidu korras aias tekitas kõhklusi. Kuis toimida?

Muidu oli aga eilne päev väga töine ja mõnus. Jõudu jätkus tervelt üheksa tundi jutti ning seda kõrvetavas päikeses ja kuumuses. Mulle endalegi uskumatu. Alles kümme minutit enne lõpetamist tundsin, et olen ikka tugevalt väsinud. Vat mis tähendab millegi loomine. Olen ikka väga uudishimulik ja kärsitu ning soov lõpptulemust näha on suur.

Mürkidest, eelkõige Roundupist

Kuna palju on diskussioone Roundupi pooldajate ja vastaste vahel, siis loodus- ja eluhoolikuna panen siia artikli Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna vanemteadurilt Luule Metspalult, mis ilmus juba 2010 aastal. Ma ei saa aru siiani sellest, kuidas ikka veel neid mürke propageeritakse, müüakse, kasutatakse ja õigustatakse nende kasutamist ning aiandust õppinud pole sellest patust ka sugugi priid. Ka talunikud kasutavad seda põldudel. Kas meil üldse on olemas vastutustunnet elu ees? Või mõtleme ainult hetkekasumist? Või millega me üldse mõtleme?

Roundup ja tema ohtlikud lähisugulased

Roundup ja tema ohtlikud lähisugulased

Ohutuid mürke pole olemas. Iga aastaga selgub üha rohkem ka glüfosaatidel põhinevate herbitsiidide kohta.

Glüfosaadi avastas ja patenteeris rahvusvaheline agrokeemiale spetsialiseerunud biotehnoloogiaettevõte Monsanto 1970. aastal. Juba kolme aasta pärast jõudis selle toimeainega herbitsiid Roundupi nime all suure reklaamikäraga müügile. Seda reklaamiti kui inimesele ja keskkonnale täiesti ohutut umbrohutõrjevahendit, mis mullas kiiresti ja jääkideta laguneb.

Enne patendiõiguste aegumist 2000. aastal kuulus Monsantole Roundupi tootmise ja müügi ainuõigus ja firma sai hiigelkasumeid. Praegu toodab analoogseid preparaate maailmas rohkem kui 30 firmat. Tänu tõhususele, suhtelisele odavusele ja valvsust uinutavale reklaamile on need praegu enimmüüdavad agrokemikaalid.

Ohtlik koostoime

Häirekellad hakkasid kõlama 1990ndatel, kui sõltumatute teadlaste uuringud näitasid, et glüfosaat, tema laguproduktid ja preparaadi koostises olevad abiained ei olegi ohutud. Need on mobiilsed ja satuvad mullaosakeste poolt seotuna ringlusse, saastades keskkonda ja ohustades meie tervist.

Nende herbitsiidide toime pole veel päris selge, sest registreerimiseks vajalikud analüüsid tehakse glüfosaadist, mitte aga teistest preparaadis sisalduvatest lahustitest, pindaktiivsetest ainetest või emulgaatoritest. Teavet pole ka nende koostoime kohta.

Teatavasti sisaldavad eri preparaadid 14–75% glüfosaati, ülejäänud osa on tootjafirmade saladus. Seega müüakse tegelikult kemikaalide segu, mille toksilisust ei määrata. Uuringud on näidanud, et abiained (nt POEA) või glüfosaadi laguproduktid (nt AMPA) võivad olla mitu korda mürgisemad kui glüfosaat. Seega on preparaadile hinnangu andmine vaid glüfosaadi kaudu eksitav pooltõde.

Miks siis glüfosaadist ja tema laguproduktidest nii vähe teatakse? Neid on tehniliselt äärmiselt raske määrata, analüüsid on kallid ning vastava uurimisbaasiga laboreid maailmas vähe. Eestis alustati Põllumajandusuuringute Keskuses (PMK) nende töödega alles 2008. aastal.

Paljusid glüfosaatidega tegelevaid laboreid finantseerib Monsanto, kes pole negatiivsest teabest huvitatud. Monsanto palgal olevate teadlaste ülesandeks on iga firmale ebasoodne tulemus kohe kahtluse alla seada, selliseid tulemusi saanud teadlasi diskrediteerida ning rahakraanid kinni keerata.

Palgalisi on tabatud tulemuste võltsimiselt, valeandmete esitamise eest on määratud trahve ja vanglakaristusi, laboritelt on võetud analüüsiõigused. Viimase kohtuprotsessi kaotas Monsanto 2009. aastal ning Roundupi ei tohi enam reklaamida kui keskkonnale ja inimesele täiesti ohutut herbitsiidi.

Kestvad jäljed

Glüfosaatide jäägid võivad mullas ja taimedes püsida aastaid ning nende lagunemise kiirus on väga varieeruv.

Poolestusaeg sõltub mullast ja kliimast. Kui USA Texase osariigis kulub glüfosaadi lagunemiseks vaid kolm päeva, siis Iowas juba 141 päeva. Rootsis säilisid glüfosaadijäägid metsamuldades üks kuni kolm aastat. Rootsis leiti ülemääraseid jääke nii põllumuldadest kui veekogudest. Kirjanduse andmeil vähendab glüfosaat mulla lämmastikusidumise võimet veel 120 päeva pärast töötlemist, seob mullas vaseühendeid moodustades glüfosaat-vase kompleksi.

Mulla ja vee kaudu imenduvad glüfosaat ja tema laguprodukt AMBA taimedesse, liikudes kergesti kõikidesse taimeosadesse. Taimekudedest ei saa jääke eemaldada või enne toiduks tarbimist maha pesta. Jääke leiti õuntes, kui puude reavahesid töödeldi Roundupiga, ja juurviljadest, kui põlde oli külvieelselt töödeldud glüfosaadiga, maasikatest, salatist, porgandist ja teraviljadest veel aasta pärast Roundupi kasutamist.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmeil leiti jääke nisuterades, need säilisid isegi jahus ning sellest küpsetatud saias. Kui sellist teravilja söödeti loomadele, leiti jääke ka loomsetest saadustest veel kaks aastat pärast söötmist.

Mõju inimesele ja loomale

Inimesed on erineva vastuvõtlikkusega ja jäägi mõjuilmingud võivad seetõttu erineda või hoopis puududa. Kõige sagedasemad nähud on silmade kipitamine, pisaratevool ja nägemise ähmastumine. Raskematel juhtudel võib tekkida nahalööve, nahapõletus või sügelemine ja iiveldus. Mõnikord on täheldatud astmahoogusid, hingamisraskusi, pearinglust, nohu, uimasust. Glüfosaadijääke on pritsimise ajal leitud isegi lähikonnas olnud laste uriinist.

Veelgi ohtlikum on preparaadi krooniline toime. Kanada, Rootsi ja USA teadlaste uuringutest on selgunud, et glüfosaatsete herbitsiididega kokku puutunud naistel on esinenud rohkem nurisünnitusi ja enneaegseid ning väärarenguga lapsi.

Farmerite hulgas on suurenenud haigestumine mitte-Hodgkini lümfoomi ja teistesse pahaloomulistesse kasvajatesse (luuüdi- ja kilpnäärmekasvajad, munandi- ja verevähk) ning vähenenud meessuguhormooni produktsioon. Positiivne seos on avastatud ka Parkinsoni tõppe haigestumise kasvu ja glüfosaadipreparaatide kasutamise vahel. Kahjustusi on leitud inimese ning veiste vererakkudes ja sidekoes.

Prantsusmaal leidsid Roundupi toimet uurinud Caen’i ülikooli teadlased häireid inimese endokriinsüsteemis. Herbitsiidi koostisosad hävitavad inimesel loote-, nabaväädi- ja platsentarakke, kusjuures see toimub juba tunduvalt madalamate kontsentratsioonide juures kui tavaliselt põllumajanduses kasutatakse.

Roundup on põhjustanud kahjustusi rakumembraanides ning DNAs, samuti oli häiritud rakkude hingamine. Laborikatsed hiirtega näitasid, et glüfosaat kahjustas maksas ja neerudes DNAd ning tekitas geneetilisi kahjustusi luuüdis. Brasiilia teadlased aga leidsid, et Roundupiga töödeldud keskkonnas vähenes rottidel sperma hulk, tiinetel rottidel suurenes abortide tõenäosus, sündinud rottidel oli väärarenguid. Tiinete jäneste viimine töödeldud keskkonda vähendas poegade sünnikaalu ning esines väärarenguid.

Mõju mullaelustikule ja lindudele

Glüfosaatne herbitsiid kahandab ka kasulike mullaorganismide ja lülijalgsete arvukust ja pärsib huumust tekitavate organismide arengut. See toob kaasa orgaanilise aine vähenemise mullas ja pärsib lämmastikku siduvate bakterite arengut, kelle abil muudetakse mullalämmastik taimedele kättesaadavaks.

Näiteks vähenes töödeldud põldudel sojaoa juurtel asuvate lämmastikku siduvate bakterite (Rhizobium japonica) arvukus ja nende poolt fikseeritava lämmastiku hulk. Glüfosaat toimib negatiivselt mangaani omastatavust mõjutavatele bakteritele ja sagenevat mangaanipuudust teraviljades seostataksegi glüfosaadi kasutamisega.

Taimed on haigustele vastuvõtlikumad, osalt on see tingitud mükoriisa ja teistegi kasulike seente kasvu pärssimisest. Seetõttu taime toitainete omastamine halveneb ja haigustega võitlemise võime väheneb.

Töödeldud mullal kasvavad taimed haigestuvad kergemini, mullas kasvab kahjulike patogeenide arv ning väheneb kasulike oma. Glüfosaati sisaldavate preparaatide kasutamisel ägenesid näiteks teraviljadel, sojaoal ja suhkrurool seenhaigused. Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide ja arvukate uute probleemsete taimehaiguste vahel on leitud positiivne korrelatsioon.

Roundupi kasutamise tagajärjel hukkub ka pool kuni kaks kolmandikku kasulikest putukatest ning jääkide püsivuse tõttu võtab nende arvukuse taastumine aastaid.

Roundup põhjustab Trichogramma, röövlestade, kiilassilmade ja lepatriinude hukkumist. Meie katses peletas Roundup jooksiklased maasikaistandusest pärast peenardevahelise rohuriba pritsimist kuni viieks nädalaks ning kontrollvariandiga võrdne jooksiklaste arvukus ei taastunud kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Töödeldud teraviljapõllult kadusid jooksiklased kuuks ajaks, see tõi kaasa aga lehetäide arvukuse kiire kasvu. Töödeldud aladel oli jooksiklaste arvukus madal ka järgmisel aastal.

Paljud liblikalised, kelle vastsed toituvad umbrohtudel, kaotavad pritsimiste tagajärjel toidubaasi. Glüfosaadid hävitavad ja kahjustavad tugevasti vihmausse. Uus-Meremaal tehtud katsed näitasid, et isegi tavadoosi 5% lahjendus kutsus neil esile arengutsükli pikenemise ja suure suremuse. Ämblike populatsioon väheneb, kui kaob taimestik. Roundupiga töötlemisel vähenes ämblike arvukus poole võrra, vähenes ka liigiline koosseis.

Seni pole uuritud herbitsiidide otsest toimet lindudele ning metsloomadele, kuid kaudne mõju on kindel. Briti Kolumbia ülikooli ja Kanada teadlaste uuringud kinnitavad, et hävivad nii loomade kui lindude toidutaimed ja peitumiskohad. Hundinuiade hävitamisel glüfosaati sisaldava herbitsiidi Rodeo-ga vähenes näiteks käblikute arvukus.

Glüfosaadid mõjutavad pisiimetajate maitsmis- ja lõhnaretseptoreid nii, et tekivad toitumisprobleemid. Kui lülijalgsete arvukus väheneb, siis vaesub lindude ja pisiimetajate toidulaud.

Veereostus ja triiv

Glüfosaatsed preparaadid satuvad pinnaveega veekogudesse ja ka põhjavette. 1/3 USAs jõgedest võetud veeproovidest sisaldas glüfosaati ning 2/3 proovidest leiti tema laguprodukte. Jõed ja ojad on reostunud ka Euroopas. Jääke leitaks hoopis sagedamini, kui tehtaks glüfosaadi ja tema laguproduktide püsimonitooringut.

Veekogudes pidurdub reostuse tagajärjel selgrootute loomakeste süsihappegaasi ainevahetus, nad hukkuvad, esineb geneetilisi häireid ja arengupidurdusi. Jäägid on mürgised ka planktonile. Roundup põhjustas näiteks konnakulleste DNAs häireid, suremus suurenes ja kasvas ka ebanormaalsete kulleste hulk.

Kalades akumuleeruvad toimeained põhjustavad geneetilisi kahjustusi, immuunsüsteemi häireid ja kahjustusi punastes verelibledes. Isegi madal glüfosaadi kontsentratsioon mõjutas vees elavate tigude (Pseudosuccinea columella) kasvu ja paljunemist.

Preparaatide triivi ehk töödeldavalt alalt eemale kandumist on raske ära hoida, ükskõik kui hoolikas töötleja ka on. Kuna glüfosaadid on laiatoimelised preparaadid, võib triiv põhjustada palju tõsisemaid ja ulatuslikumaid kahjustusi kui paljud teised herbitsiidid. Vee ja tuulega edasi kanduva jäägi kahjustus võib ilmneda kasutuskohast kaugel ning tagajärjed tulevad esile veel mitmel järgmisel aastal. Puudel-põõsastel väheneb nii haigus- kui külmakindlus ning nad võivad hukkuda aastaid hiljem.

GM-taimed

Monsanto toodab 1996. aastast glüfosaadi suhtes resistentseid geneetiliselt muundatud taimede seemneid, ning geenid, mis teevad taime resistentseks, on patenteeritud. Seemneid ei tohi ise paljundada, igal aastal tuleb osta uus kogus. Reklaam lubas, et GM-taimede kasvatamisega väheneb keemilise tõrje vajadus ja taimed on saagikamad. Kumbki lubadus pole täitunud. Vastupidi, töötluskordade arv hoopis tõusis, sest nüüd sai põllul hävitada kõik umbrohud, tegemata häda põhikultuurile. Rikuti taimekaitse vaheldamise nõuet.

Tagajärgi ei tulnudki kaua oodata. Korduv ühekülgne pritsimine muutis mitmed umbrohud resistentseks ning sellistest taimedest on saamas ülemaailmne probleem. Glüfosaadiresistentseid umbrohtusid on leitud nii Ameerikas, Austraalias kui Euraasias.

GM-taimed on võimelised ristuma ka looduslike lähisugulastega. Nii näiteks on Kanadas GM-raps ristunud metsikute ristõielistega (põldsinep, põldrõigas), sellised taimed jäävad loodusesse püsima ja annavad ka järglasi, mida ei suudeta neil kujunenud multiresistentsuse tõttu umbrohutõrjevahenditega tõrjuda. Ohtlikuks võib kujuneda kontrolli alt väljuv raps, mis võib GM-rapsiga anda allumatu glüfosaadiresistentse metsistunud rapsi.

Lõpetan näitega Lõuna-Ameerikast, kus koka (Erythroxylum coca) hävitamiseks on kasutatud glüfosaate. Selle tulemusena hakkas seal kasvama koka glüfosaadiresistentne liin, nn Boliviana negra, mis annab suurema saagi kui tavapõõsas kunagi on andnud.

……….

Artikkel ilmus Maakodu juulinumbris 2010. Mulle tundus, see oli selline tagasihoidlik sündmus, mitte midagi olulist, kuigi oleks pidanud alustalasid kõigutama. Ja ma olin jahmunud, kui meie endise põllumajandusministri naaber-talunik seda värki suuremas rahus oma põldudel kasutas, ilma et mingeid reageeringuid ministri poolt oleks järgnenud. Ja kas teate, kuidas nägi välja see põld? See oli ebardlik sõna otseses mõttes. Kus me elame, milleks me niimoodi elame, mis on meie elu eesmärk? Kas ainult hävitada?

Ja kui ilus on ikka sinu iluaed, kui oled kasutanud Roundupi? Kui oled teadlik selle mõjudest ja kasutad ikka? Minu jaoks ei ole see aed enam ilus.

Ps. Olen viimasel ajal väga ettevaatlik igasuguste reklaamide suhtes, mis kiidavad mingit toodet taevani. Miks? Sest ma ei usu enam seda kasuminäljas maailma, kes on minetanud inimlikkuse. Kõigepealt vaatan reklaami taha ja alles siis otsustan.

Sildipilv