Archive for the ‘Murega lood’ Category

Puude hooldus Rapla moodi

Ei ole tahtnud seda teemat puudutada, sest ma ei ole just eriti õnnelik negatiivsete nähtustega kokku puutudes, kuid hing ei anna rahu. See on nii inetu, mis meil Välja tänavast on saanud. Või siis Jõe tänava pärnadest, Viljandi maantee puudest. Seda enam, et proovisin sekkuda, kuid tulutult. Võib ju öelda, et mis see sinusse puutub,  tegu tehtud ju  jne. Ma arvan, et tagantjärgi on võimalik vaid häbiposti panna teistele hoiatuseks. Et ärge uskuge neid, kes puude tulbastamist loomulikuks või hädavajalikuks nähtuseks peavad. Tehke silmad lahti ja vaadake, mis neist on saanud. Nn puude hooldus toimus 2011 aasta septembri lõpus-oktoobri algul. Tänaseks on pilt selline

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mis puu sellest nüüd saab siis?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Siin on selgelt näha, kuidas üks oksaharu on juba kuivanud. Ülejäänutele pääsevad mädanikud korralikult ligi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuna lõikehaavad on suured, siis puu ei suudagi end enam taastada. Osad tüükad jäävadki tüügasteks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jõe tänava pärnad.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tegelikult on see karistatav, kuid mitte meie kogukonnas. Õnneks ei ole ma hüüdjaks hääleks kõrbes, nüüd on hakatud ka teistes kohtades sellise barbaarsuse vastu võitlema. Tõsi ta on – kahju on seal vähem tehtud.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/foto-ehitaja-havitas-nomme-keskuses-elujous-parnapuu.d?id=65537290

Vaatamata õpitule ja ühtsete heade tavade näilisele aktsepteerimisele Eestis, leian ma siiski, et asjad arusaamistest on täiesti olukorrapõhised ning EURO ruulib. Hiljutine juhtum Nõmme keskuses tekitas arusaadavatel põhjustel palju tähelepanu ja kära. Siinkohal tänud Tiidule, kes asjaajamise initsiatiivi enda õlgadele võttis ja süüdlased tuvastas. Kuid:
1. Kui palju sellistest kurbadest juhtumitest ja räigetest arboristi eetika rikkumistest maha vaikitakse ja miks? Sest “omamehed” võivad?
2. Miks praegu veel antakse luba pool mädanenud köndistatud puudele võra taas ära lõigata? Et paratamatust edasi lükata ja endiselt demonstreerida, et nii tohib?
3. Miks lõikavad puid suvalised inimesed, kuigi luba ütleb, kes võib seda teha? Kes maksab, tellib muusika?
4. Miks lõigatakse puid teisiti, kui ütleb väljastatud luba? Kuni odavaim pakkumine võidab ja järelvalve puudub, siis läheb igatpidi läbi?
Arvan, et puuhoolduse heast tavast peavad kõik kinni pidama- nii lubade andjad, tellijad ja töö teostajad ning vastutus olgu kõigil samaväärne, ükskõik siis keda tunneb või kuhu kuulub.
Meeldetuletuseks
   Mida mul veel lisada on. Seda et loodust tuleb hoida ja temast hoolida, ka linna tingimustes.

Kui poleks musta, ei oskaks hinnata valget

Alles ta tuli ja juba on saanud teda palju. Lumeveskid jahvatavad iga päev väsimatult. Täna veel jätsin katuste rookimise homseks, lootes, et siis pole ka enam hilja. Lehtla ja kõrvalhoone katuste äginat on kuulda tuppa, kui tahta kuulda. Miski mu sees peab aga rahupidu.

Lume rookimisest on saanud päeva vahetu osa, nii nagu lumesaha ootusestki. Tänavune sahatöö lisab eelmise aasta omale kiidusõnu tagantjärgigi, sest mehed on teised ja teod samuti. Ilma halvata ei oska hinnata head, võtad liiga enesestmõistetavalt. Tänavune tegija teeb nii ettevaatlikuks, et pean targemaks tema tegevusel silma peal hoida. Eile pidas ta vajalikuks lumehunniku tekitada otse võrkaia vastu, kuigi ruumi selleks oli mujal küll ja küll. Mis on aga tänapäeva võrgud ja aiad? Korra on, kui raha tegemise eest maksad, pärast vaata ise, kuidas edasi kestab. Teine hunnik on meie ilusa männi all, nii  et oksad lendavad. Lumevaalud jäävad keset sõiduteed juhtidele üllatuseks jne. Mis kurta, täna selle eest, et üldse tuleb. Ja tuleb tänavune alles õhtu eel, mitte nii nagu eelmisel aastal kohe hommikul. Lahtiaetud tee läheb rattaidpidi naabri haljasala mööda, mis sest kevadel järgi jääb, kes teab. Ime, et keegi algul sinna autoga sisse ei sõitnud, maa külmumata ja tee kõrvalt mülgas. Tegemisel ja tegemisel on ikka suur vahe sees.

Pannes nüüd tõrvapintsli kõrvale ja lülitades end hoopis teisele lainele, tuleb tõdeda, et päevad kappavad endise hooga. Või õigemini on pöördvõrdelises liikumises minu tegemistega. Mida vähem korda saadan, seda kiiremini päev kaob. Ausalt, on saabunud see aeg, kus hakkab siiber saama. Tuleb ennast ikka rakkesse panna või kellegil lasta panna, siis võib sust ka asja saada. Kahe nädala pärast lõpeb pikale veninud puhkus. Viimane aeg, sest pikapeale võib nautimisest saada mandumine.  Hea meelega naudiks edasi, kuid ilma mandumata. Täielik tamas.

Minu kommentaar

Mis siin salata, kiri on ilus ja nagu probleeme polekski. Korralikult põhjalik, vastamisega vaeva nähtud, vallavanema digiallkiri ka all. Kuid täiesti lootusetu, minu poolt vaadatuna. Inimene väga rahul sellega, mis korda saatnud ning ei teki probleemigi, et midagi valesti. Väga hea omadus ametniku jaoks, tema enda seisukohast võttes. Aga selle heaks, et midagi ka kunagi muutuma hakkaks, ei näe küll mingit varianti.

Pidin hakkama praegu kommenteerima põhjalikult, kuid tegelikult olen kõik öelnud varemalt. No ei viitsi.  Nii need asjad liiva jooksevadki. Tühi töö ja vaeva nägemine. Kel võimalust, minge promenaadile jalutama. Ja kindlasti tiirutage Heina tänava otsas ka. Kui seal ainus probleem teie meelest rohimata kivideala on, siis pole ju midagi katki, no nõnna ilus, et lase aga olla. Kes seda ilu ei näe, ei oska asja lihtsalt hinnata.

Ja tuletage meelde muinasjuttu kuningast, kes alasti ringi käis. Ju arvas temagi, et näeb hea välja.

Vastus järelpärimisele

 Kuna Teie poolt saadetud kirjad on mõlemad sama sisuga, kuid teine veidi põhjalikum,  vastan Teile viimase kirja põhjal.   

  1. Välja tänaval ja Viljandi maanteel sai tugevalt tagasi lõigatud 29 puud ja maha võetud 4 puud.

Põhjuseks on puude vanus, nende seisukord – tegemist on saarvahtratega, kellede eluiga on ca 50 aastat. Konkreetsed puud on oma eluea lõpusirgel, nende vanus ongi juba tänaseks ligi 50 või ka rohkem. Võimalik, et Viljandi maantee äärsed puud on veidi nooremad.

Lõikus Välja tänaval on eelkõige teostatud ohutuse tagamiseks, kuna neid puid on ka mingitel aegadel ilmselt tänavaäärsete elanike poolt lõigatud, kuid on jäänud edaspidi tegemata. Nendel puudel  ei olnud ka lõikusele eelneval hetkel ühtlast võrakuju, vesivõsudest arenenud oksad olid arenenud päikese poole, ehk siis reaalselt tee kohale. Teatavasti on saarvahtra puit niigi rabe, seda enam olid just äralõigatud pikad tee kohal olevad oksad ohtlikud. Ka eelmistel talvedel on lumeraskuse tõttu murdunud suuri oksi teele. On läinud hästi, et keegi seetõttu vigastada ei ole saanud.

Viljandi maanteel on küll puudele rohkem ruumi ning siin ehk liiklusohutusest juttu ei saa olla. Teisalt sai just siin osa puid maha võetud, kuna olid niivõrd pehmed, mädanike ja suurte seenekolletega.

Viljandi maantee äärsed puud olid märgitud raiele ka tee remondiprojektis. Asenduseks sai projekti sisse kirjutatud pärnadest allee. Kuna aga  kergtee jäi ehitamata, jäid ka suured saarvahtrad  alles, kuna ka asendusistutusi projektijärgselt ei rahastatud.

Millest selline lõikuse tüüp- ladvalõikus, köndistamine? Kuna puudel oli kogu võra ulatuses sees väga palju kuivanud suuremaid oksi ning ka ladvaosas väga palju kuivanud oksi, siis isegi parema tahtmise korral ei oleks teistsugust lõikust saanud teha. Eks alati tuleb vaadata ka konkreetsele puule otsa, kes ta on, kui vana ja mis haigusi põeb.

Seekord sai tehtud selline otsus, eelkõige siis seetõttu, et linn kohe puudest päris tühjaks ei jääks, lootuses et lõigatud, köndistatud puud annavad rohelust ka vesivõsude kasvatamisega veel mõneks aastaks. Mädanikud olid puudel ka sees enne, ilmselt tingituna vanusest, varasematest lõikustest. Edasist nudipuu aretamise plaani või ka vormilõikuse plaane kahjuks nende puudega seoses ei ole. Need tõepoolest tuleb varem või hiljem maha võtta. Uute puude istutamise plaanid on samuti olemas. Viljandi maantee äärde on kavas, nagu eelpool mainitud, istutada pärnad, võimalik, et ka hoopis pooppuud, kuna tõepoolest linnatingimustes, teades hoolduse võimalusi, oleks mõistlik valida liigid ja sordid, keda ei peaks kujundama või lõikama hakkama.

Isiklikult ei poolda ka  nudilõikust, kuigi seda viimastel aastatel vägagi propageeritakse.

Pärnad jõe tänaval on erakinnistul kasvavad puud ning raieloa taotlust ei ole esitatud. Küll käis omanik konsulteerimas ka okste lõikuse suhtes ja vastuseks tõepoolest oli, et erakinnistul okste lõikus hetkel loa alla ei kuulu ning kuna kõrvalolevad kinnistud on teostanud samalaadset lõikust eelmistel aastatel, siis ka temal sama soov ja põhjust keeldumiseks ei ole. Olen küll nõus, et suured puud on just lõikamata ilusad. Teisalt, kui on kunagi tehtud see viga, et väikesed ilusad vitsakesed on kasvama pandud, andmata endale aru, et kunagi kasvavad puud suureks, siis tulebki selliseid otsuseid teha. Olen nõus, et suurekasvuline puu iseenesest ei ole ohtlik. Küll on aga ohumärgiks, kui oksad kukuvad majale ja teele, siis tuleb midagi ette võtta. Tegemist on siiski linnaga, sõidutee äärse väikese kinnistuga. Siin on eelkõige vaja tagada ohutus ning ka hoonete turvalisus.   

  1. Kivide ehk killustikuga kaetud ala Heina tänaval on rajatud endise jõesängi asemele. Veel eelmise aasta suve alguses kaevati seal KIK toetusel, “Vigala jõe ja selle kaldaosa korrastamine, 3. Etapiga” seoses jõgi tagasi kunagisse jõesängi. Selle tulemusel sai tehtud kergtee ehk kallasrada ning tõepoolest rajatud killustikukattega ala  sõidutee ja kergtee vahele. Killustiku all on geotekstiil, mitmed drenaažid ja truubid. Kivid jõe kaldal on aga paigaldatud kalda kindlustamiseks, seal on hooldusvõtteks trimmerdamine. Killustiku alal on tegemist pealtpoolt tulevate umbrohu seemnete idanemisega ning neid on väga kerge rohida. Kuna see ala ei ole väga suur, siis ei ole ka väga töömahukas, ilmselt paarist, kolmest korrast aastas piisab. Senini tõepoolest ei ole seda ala rohinud, kuid tänan tähelepanu juhtimast, saadame sinna esimesel võimalusel kedagi hooldama.    
  1. Uued puud Sauna pargis on istutatud sel suvel õpilasmalevaga uutele istutusaladele. Istutusalade kujundamisega sai tegeletud eelnevalt päris tõsiselt ning need asukohad on valitud eelkõige aastate pärast tulemust arvestades. Pähklipuu kõrvale jääb tõepoolest üks leppade grupp, mis võib ka jääda lõunapäikest varjama. Lepad ei ole pika elueaga ja ilmselt mõne aasta pärast tuleb need sealt maha võtta. Niikaua, kui veel elavad ja otsest murdumisohtu ei ole, siis raiet ei teosta. 

Lipuväljakul, loomapoe kõrval, istutatud iluõunapuude grupp on paigutatud teadlikult. Alati on tähtis just eesmärk, efekt, mida taotletakse. Antud grupp, kui ka puud suuremaks kasvavad, moodustab just sellisena kauni terviku, kui võrad on koos.

Kiriku pargis uued hõberemmelgad on omavahel suuremate vahekaugustega, kui seda praegu suured ja vanad hõberemmelgad. Paraku jah, neid suuri puid ei raatsi veel maha võtta, ei raatsi ka lõigata, kuna just loomulik võrakuju on jõe kaldal kõige ilusam. Kui aga vaadata puid lähemalt, siis vanuse poolest on need puud üsna lõpusirgel, istutatud on nad sinna 30.-tel aastatel. Samuti on sees mädanikud, suuresti on võras sees kuivanud suuri oksi.  Üks puu sai võetud maha juba kaks aastat tagasi, kuna oli seest täiesti mädanenud. Samuti on kukkunud suured kuivanud oksad puude alla paigutatud pinkidele.

Nendel puudel laseme veel elada, kuid ilmselt ei jätku neid kauaks. On hästi, et siis on juba uued kasvamas, peaaegu samas kohas, et säilitada vaated, mis ehk kogu  linnapildis olulised.

Miks on põõsastel ja lilledel samad vahed? Milliseid põõsaid silmas peate? Istutatud on madalaid ja kompaktseid jaapani enelaid istutusala serva- et moodustuks tihe serv. Samuti on tuhkur enelas`Grefsheim`ja mõned ebajasmiinid. Kui on tehtud grupp, siis ikka mõttega, et moodustuks suurem grupp, ka kiiremini, kuna istutusala on rajatud ilma kangata ning erinevad liigid ja sordid sobitatud kasvuomaduste, kõrguste, värvide, lehestiku järgi ikka grupiti, et nad moodustaksid üksteisega koos terviku ning et umbrohi sinna vahele ei mahuks. Istutusalad on rajatud sel suvel ning pean tunnistama, et olen selle tulemusega väga rahul. Ka taimed, tundub, tunnevad end siin väga hästi.

Kui tõepoolest mõne aasta möödudes tundub, et tuleks üht- teist harvendada, et teisele taimele ruumi anda, siis tetavasti nii põõsaid kui püsikuid on võimalik ümber istutada, ehk saabki siis nende arvelt, harvenduse ja jagamise teel jõeäärseid alasid edasi kujundada.   

  1. Elupuu on istutusalades hetkel nn. “värava” rollis. Ja sobib küll, miks mitte. Raha nendele ei kulutanud, said nimelt ära päästetud vallavalitsuse parklast, kuna oleksid siin tee remondile ette jäänud. Vallavalitsuse parklas olid need konkreetsed puud elanud juba mitu aastat, elanud üle nii linnasaaste, tolmu kui ka järjestikused lumerohked talved. Loodan küll, et uues kohas on neil paremad tingimused.

Juured väljas ei istutata. Paluksin selle väite kohta küll täpsemat selgitust, milline puu ja millises kohas?   

  1. Kõnniteekivid on istutusala servas väga tänuväärseks ääriseks, eraldamaks muru ja istutusala. Ehk ei ole teostus küll seesugune, nagu eeldaks professionaalselt aiakujundajalt, kuid need alad on rajatud kahenädalase õpilasmaleva töö tulemusel ja seetõttu ei ole kogu tulemust arvestades küll põhjust nurisemiseks. Kivid olid olemas vallal- nimelt varem Tallinna maanteel olnud kõnniteekivid. Ja miks mitte, ka Tallinnas olen näinud avalikel haljasaladel betoonplaate ääristamaks roosipeenraid, samuti ilma killustikaluseta.

Kuna kivid olid olemas ja kõik teistsugused servad oleksid nõudnud lisakulusid, siis loomulikult sai tehtud otsus olemasolevate kivide kasuks.   

  1. Tiikide niitmine sai teoks tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) otsusele rahastada “Vigala jõe ja selle kaldaosa korrastamine, 5. Etapp” projekti. Projektist on eelnevalt olnud ka ajakirjanduses täpsemalt juttu.

Kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, otsusele kirjutab alla keskkonnaminister, mingit eriluba selleks rohkem vaja ei ole. Toon välja ka looduskaitseseadusest vastava väljavõtte:

§ 55 lõige(8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Eelnevalt on tiike niidetud ka 2006 aastal, samuti KIK toel. Mis puudutab vesiroosi niitmist, siis niitmine veepinnast 1 m sügavusel temale kahju ei tee, isegi teatud ulatuses tiigi süvendamine ei teeks liigile veel kahju, pigem parendaks elutingimusi. Samamoodi niidetakse ju ka poollooduslikke kooslusi, mis koosnevad ka väga erinevatest kaitsealustest liikidest.

Rapla Vesiroosi Gümnaasium on valla poolt korraldatavate projektide ja nende elluviimisega kursis ning pigem toimetame selle piirkonna arendamise ja korrastamisega koos ikka ühise eesmärgi nimel. Seljataga on aastate pikkune koostöö nii looduses kui projektide taga.

Ja veel lõpetuseks. Ei ole Teiega nõus, et promenaadi ehitus on lühinägelik. Eelmistel aastatel erinevad etapid on tänaseks kõik hoolduse all. Alustatud sai Kiriku pargi lõiguga 2006 aastal. Ehk võiks meelde tuletada, millised olid alad näiteks haigla ja kohtumaja juures- prügimägi, võsastunud, läbimatu ala, ja seda veel aastal 2008! Samuti eelmisel aastal rajatud lõik märga, mudasesse maastikku, kuhu ka kummikuga ei olnud võimalik minna. Sel aastal on tee äärt niidetud, kaldaservi trimmerdatud ja inimesed tunnevad sellest rõõmu, et loodud on selline võimalus, avatud on vaated ja seda mitmes mõistes loodusele.

Jõudu ja  tahtmist ka Teile märkamaks tehtut ja selle tehtu mõtet, mõeldes ja nähes kaugemale  tänasest.

 

Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mutli

vallavanem

Lestad ja nostalgia

Täna tuli tunni ajal kõne. Nõudliku häälega naisterahvas teatas, et tahab minu koju minu voodisse lesti püüdma tulla. Ilmlõpmata kindel, et mulle see meeldib. Kui teatasin, et raiskate lihtsalt aega, ma ei kavatse seda kaadervärki osta, ei saanud see talle takistuseks. Milleks vaja osta, aga teised tahavad ka näha, kui hirmus minu voodi ikka on. Seda lestapüüdmist vaja teistele ka demonstreerida. Sa püha taevas! Pole selles voodis peale minu ja armsate lestade üldse keegi olnud. Nüüd siis terve armaada lestapüüdjaid. Kas nad üldse ikka teadsid, kellega räägivad? Mina, kui suur loodusesõber, ei tee kärbselegi liiga. Hoopis armastan neid, kogu südamest. Ja ei laseks iialgi tappa. Ja üleüldse, juba mu esivanemad nägid õndsat und magades koos lestadega. Sigitasid mind ka sinna lestade keskele ja nüüd siis tuleb kõik see nostalgia torust sisse tõmmata. Ei lähe läbi. Aga vihaseks sai ja mulle tundus, et mitte esimest korda. Mina aga hoian alates tänasest igaks juhuks ukse lukus, mine tea, järsku tulevad vägisi. Püüavad lestad kinni ja jäävad majja elama, täie õigusega.

Järelpärimise avalikustamine

Kuna siiani ma mingit vastust oma järelpärimistele pole saanud, on aeg avalikustada viimast kirja.

Järelpärimine

 Saatsin Teile järelpärimise 3.oktoobril k.a. aadressil rapla@rapla.ee ega ole siiani vastust saanud.

Vabandan, kuna kiri oli liialt emotsionaalne ja ilma konkreetsete näideteta. Kuna olen mures meie ühise eluruumi pärast, siis küsin täpsemalt:

  • Kas puud, mis on tulbastatud Välja tänava alguses, Viljandi maanteel, pärnad Jõe tänaval on plaanis enne talve maha võtta? Mis eesmärgil selline puude lõikamine on tehtud? Täiendavat informatsiooni koos piltidega, millistest puudest täpselt on jutt, leiate minu aiandusblogi postitusest:
  • Mismoodi on edaspidi võimalik hooldada kividega kaetud jõeäärseid alasid Heina tänava otsas, jõekaldaid Rapla linnas, väikest saarekest jalakäijate silla juures? Kas kogu ilu oli mõeldud vaid üheks hooajaks?
  • Uued puud on istutatud vanade puude alla (Sauna tänava uuel istutusalal pähklipuu, suurte remmelgate vahele kirikupargis, puudegrupp Piisangute loomapoe ees Tallinna maanteel). Kas on plaanis vanad kõrvalt maha võtta, kuna uued ei saa muidu vabalt kasvada? Vahekaugused on puudel samad, mis tavapäraselt jäetakse põõsastele (loomapoe ees) ja põõsastel samad, mis sobilik lilledele (Sauna tänaval). Miks?
  • Kas elupuu on üldse sobiv puu linnaparki? Miks istutakse nii, et juured jäävad välja?
  • Kas kõnniteekivid on sobilikud ääristama istutusala linnapargis?
  • Kas looduskaitse (III kategooria) all olevad vesiroosid võib lihtsalt maha niita (pean silmas Vesiroosi kooli taga olevas tiigis tehtut)? Kas Rapla vallal oli looduskaitse all olevate taimede niitmiseks eriluba? Kui luba ei olnud, siis on nimetatud tegevus äärmiselt halvaks eeskujuks linnakodanikele, eelkõige koolilastele. Kui aga eriluba siiski on olemas, kas ei peaks siis selle olemasolust vähemalt koolirahvast teavitama, et lastele ei jääks muljet, et omavalitsusel on lubatud seadust rikkuda?

 Olen väga tänulik jõeäärse promenaadi loomise eest, kuid on äärmiselt kahju, et promenaadi ehitus on tehtud sedavõrd lühinägelikult. Kuna olen antud valdkonnaga kursis ja oman ka vastavat haridust, siis on seda lihtsalt valus vaadata.

 Kiiret (ja mis seal salata, ka lohutavat) vastust ootama jäädes

Vastus Marguselt

Hing nutab sees ja on tasakaalust välja viidud. Nii ma siis kirjutasin ka Margusele, siin on tema vastus, mille ta lubas blogisse tõmmata;

Tervist, mina olen kogu aeg olnud köndistatud puude vastane.
Linnapuid tuleb piirata küll, kuid seda reeglipäraselt ja üle aasta õigel ajal.

Kõige jubedam on näha teivastatud puid, mida on ka üksjagu palju. Sinna ei jäeta oksagi külge. Lihtsalt puu saetakse poole tüve pealt maha.

Rapla kohta: juba tol ajal tegid seda ja tahtsid teha linnakodanikud. Siis ei pea raieluba käimas taotlemas. Ja ka lehemassi on vähem, ei pea sügiseti nii palju riisuma. Nii arvati tol korral. Pakkusin neile suisa raieluba, et võtke need haiglasliku kujuga monstrumid ometi maha, aga ei. Jutt oli välja tn. ja Lepiku tn. puudest. Saarvahtratest ja tammedest. Noh mahavõtmine kallis lõbu, keegi ei tahtnud selle eest maksta. Tõstuk ja saemehed.

Aga nüüd vastutab ju vallavalitsus riigimaa eest, kui see ei ole vallamaa. Ka siis. Seal eesotsas on küll tõelised jahupead.

Ju on Raplas ülekaalus kitsa silmaringiga tõusikud, kellele meeldib allutada ja seljas ratsutada inimestel. Ja kes niimoodi puudega toimides näitavad üleolekut ja allutamist kõigi suhtes.

See nn. slumpeni poolest kuulus linn toimibki nii. On palju inimesi, kellele meeldivad sellised värdjalikud puuskulptuurid – ju neil inimestel on väljaarenemata ilumeel ja nõrk hälbeline närvikava.

Minu väljakujunenud arvamus pika aja jooksul.

Muideks, pidasin tol korral arvestust. Kus peres põlispuud maha võeti või köndistati seal kohe ka keegi suri. Suguvõsast. Ja huvitaval kombel haigestuti rasketesse ravimatutesse haigustesse.

Loodusel ei ole mõistust ja ta võtab tihti tagasi seda eluenergiat, mis puudu jääb sealt, kus nõrgad kohad on. Nendelt inimestelt, kelle elu on mõttetu ja tühi ja kes teevad tihti loodule liiga. Loodusel ei ole mõistust: ta võiks ju võtta otseselt selle inimese, kes puule käe juurde paneb. Ise luba küsimata ja andestust palumata. Pole mõtet rääkida uute puude juurde istutamisest.

Ja üks tähelepanek veel: just eakatel inimestel hakkab see mõistusekene peas nii käima, et puud jäävad ette: palju riisuda, kohe kukub puu majale peale ja sallimatus eakate puude suhtes, kes on peegelpildiks nendele samadele vanuritele. kes ikka seda välja kannatab, kui näeb eakas haigustega puus iseennast.

Vot nii. Minu arvamus.
Luban selle teksti sul oma blogisse üles panna, kui sellest mingitki tolku on.

Tervitades Margus

Ikka veel mõistmatuses

Hämmastav ikkagi, millega on tulnud vahepeal kokku puutuda. Tavainimene ei pruugi sest võibolla suurt midagi arugi saada, sest puuduvad ju teadmised sel alal. Mina vaatan vaid suuril silmil, ega saa aru, miks seda kõike lubatakse. Olen küsinud Luualt nõu ja saanud sealt oma tegevusele toetust.Otsides ümbruskonnast abi, pöördusin ka Dendroloogia Seltsi poole. Sealt sain algul vastuse, et kogu Euroopa köndistab puid. Ma ei tea, võibolla ajas segamini nudimisega. Ja siis ma mõtlesingi, et küll me kummardasime ida, siis jälle läänt aga omaenese tarkust esivanematelt ja omaenese seest otsida ei oska. Dendroloogia selts käitus algul kummaliselt, kuid arvan, et seal olid mingid muud põhjused mängus. Lõpphinnang oli, et saarvahtraid pole mõtet tulbastada, kuna on nii õrnad puud ja mädanikele vastuvõtlikud. Uurisin siis elu rohkem, kuna hakkasin juba enda teadmistes kahtlema. Interneti teadmistest järeldub, et ei Jüri Ennist, Aino Mölder, Andres Vaasa ja veel paljud teised kiida heaks köndistamist. See on äärmiselt jõhker töö. Ka Aino Aaspõllu tõdes lõpuks, et osades linnades ruulivad asjatundmatud ja hoolimatud haljastusametnikud. Meie linn sest vaid aru ei saa. See-eest asub ringkaitsesse. Margus Mikomäe artiklile vastust lugedes Rapla Teatajast tekib mõte, et võim on lahus rahvast ja asub omaette mullis. Kriitikat kuuldes asub kaitsesse, selle asemel, et järeldusi teha.

Tulbastamine, köndistamine, latvamine – kõik need tegevused näitavad täielikku asjatundmatust ega tohiks kuuluda ühegi linnaametniku tegevuse hulka. Seevastu nudimine küll, kui sellele jätkuks igal aastal raha. See on puude lõikamine kasvu vähendamise eesmärgil, linna tingimustes ja alustades juba noorest peast, kui haavad ei jää suuremad, kui 5 cm. Nudida võiks näiteks pärnasid.

Matslus püsib kindlalt troonil. Mina jonnin edasi.

Südaöine

Võllapuud pikas reas kahelpool teed

on kui peata käteta inimesed

kes jalgupidi veel elu küljes kinni

Kirikupargi väärikad remmelgad

veepeeglist vaatamas end

oodates oma tundi

Punaselt hõõgumas linnake

ähvardavalt kalk ja tühine

ei suuda kaitsta oma hingi

*******

Võim magus on ja hinge täidab

ta lisa küsib veel ja veel

Sel ohtlikumal hingerajal

ta lukku keerab südame

******

Olles kord idas, kord jälle läänes

ei mõista me kordagi olla oma keskmes

ja ammutada tarkust sealt, kus on me juured

Kurtidele kõrvadele

Karju appi või tee, mis tahad, lollus laseb samas vaimus edasi. Rohkem ringi vaadates, siis näed, et ega siin polegi õieti enam õigeid puid järele jäänud. Pea kõik on ühte nägu. Tallinna maanteel siis sellised ja veel hullemaidki oli.

 Varem lõigatud. Võiks ju lõikamistest järeldusi teha, kuid näha, niipalju oidu pole. Need pole üksnes vanadusest nii, vaid lõikamistest samuti. Mis neist üldse enam pidada.

 Pärnatulbad Jõe tänaval. No ikka väga julm vaatepilt. Aga väga moodne.

 No need pidid hästi taastuma Aaspõllu järgi. Mina tean, et ka nende jämedalt võetud latvadest lähevad mädanikud sisse. See kõik võtab muidugi piisavalt kaua aega ja vahepeal jõuab juba uus valitsus pukki minna.

 Viljandi maanteel, mõned on veel jäänud, kuid eks lähevad needki.

 See pole õunapuu, vaid linna kaharus. Huvitav, mis tast üldse käppida, haljasalal oli ta jaoks ruumi küll. Vähemalt pole tulbastatud.

 Veel üks linna iludus, varem saagi näinud. Teiste saatuskaaslastega võrreldes näeb täitsa kobe välja.

  Välja tänavaga on aga ka asi ühel pool, nõu problem. Kahju, et pilt suht kehva välja tuli. Mõne aasta pärast võime kuulutada, et puud olid vanad, haiged ja koledad, tuleb maha võtta. Praegu saame aga raha sae töö eest välja maksta. Huvitav, mis firma selle oma tasku paneb?

Järelpärimisele vastust võib veel 2,5 nädalat oodata, siis tiksub kohustuslik aeg täis. Enne jõuame veel tublisti meie ühist elukeskkonda kahjustada, südame- ja koolitunnistus annavad selleks täieliku loa. Mind paneb ikka ja jälle siiralt imestama, kuidas teised kaastöötajad vallavalitsusest midagi ei ütle, ei näe. On olemas keskkonnaspetsialist, vallavanem, ka haljastaja. Mõni hoiab oma nahka, mõnel täiesti suva, kas mõni tõesti arvab,et kõik on ok?

Luua keskkonnakaitse õpetaja Keppart andis ka oma hinnangu piltide järgi, kuid mis ta ikka teha saab. Vaid tõdeda täielikku asjatundmatust linnavalitsuse poolt ja mulle jõudu soovida võhiklikkusega võitlemises. Võin veel seda lisada, et reedel tegin uue, põhjalikuma ja korrektsema pöördumise (emotsioonideta) nii vallavanema kui ka sekretäri poole. Vallavanem vastas koheselt, et haljastusspetsialist ei jäta vastuseta, kuid näha on, et probleem pole ilmselt õieti jutuks tulnudki või on suudetud vallavanemale kott pähe tõmmata. Väljendust võib ju vabandada, kuid mõte jääb samaks. Kuid ma tunnen esmakordselt, et mul on vastik läbida Rapla tänavaid.

Olgu nende tegemiste ja näitamistega kuidas iganes ja päästetavaid linnapuid on ka päris vähe järgi jäänud. Teisalt tunnen ma siirast heameelt iseenda üle ja olen tänulik, et mul on olemas südametunnistus, õiged teadmised, ilumeel ja tahe õigete asjade eest seista. Ma tunnen siirast heameelt selle üle, et ma pole siin ilmas üksi niimoodi mõtleja. Ma tunnen siirast heameelt, et mul on mõttekaaslasi, kes suhtuvad avatud südamega loodusesse, näevad ilu ja oskavad seda hoida. Ma võin näiliselt võimutsemisele alla jääda, aga tegelikult olen oma sisemuses tohutult võitnud. Ja kes on praegu peal oma tegusid ja võimu näitamas, mul on tast päris hale. Olles sügavas egos sees ei mõista ta veel kõiki tagajärgi. Kuna tal pole õiget suhet ei looduse ega ilumeelega, toimetab ta just nii, nagu ego talle ette dikteerib. Seda, mida ta kahjustab on praegu väga palju. Peale silmaga nähtava veel ka energeetiliselt. Linnas puudub hooliv vaim, kõik on katki ja puruks. Miski pole seda praegu kokku liimimas, kuid küll see aeg ka tuleb.

Sildipilv