Archive for the ‘Ravimtaimed’ Category

Hingeteed

Olen läinud luuleliseks. Mitte et nüüd ise nii andekas, teisi ilus lugeda. Metsamoori raamatust

“Õnneks on vaja tõepoolest vähe

Oleks vaid kesköiti langevad tähed

Oleks vaid mõtted, mis mahuksid pähe

Oleks vaid pesa, kust tuled ja lähed

Oleks kellegi süda ja sissekäik sinna

Oleks teinegi hing, mis mahuks mu rinda

Oleks selline tunne, mil polekski hinda.”

Hea, kui nendest oleksitest mõnigi toimib.

Panen tassi mõne värske raudrohuõisiku, mõned mündilehed. Valan peale kuuma vee ja lasen 5 minutit tõmmata.  See on elujõu tee, ütleb Metsamoor.

  Achillea millifolium. “Raudrohi on oma ladinakeelse nime saanud Homerose “Iliase” kangelase Achilleuse järgi, kes ravis oma sõdurite haavu raudrohuga. Achilleuse ema teadis, et poja kõige haavatavam koht on kand ja valmistas enne sõjaretke poja jala kaitsmiseks raudrohuvanne. Kõige nõrgemaks kohaks oli kand aga sellepärast, et Achilleuse ema kastis oma poega pühasse vette, hoides kinni kannast, mis jäigi vette kastmata. Sellest on tulnud väljend “Achilleuse kand” ehk nõrk koht.

Vaatan, kuidas raudrohi kasvab. Ta on võimeline välja tungima peaaegu igasugusest pinnasest, ta võib õitseda kuni talveni välja, tema vars on tugev ja karm, hoides enda kohal tugevat, harukordselt intensiivselt lõhnavat õisikut. Kui satun päikesepaistelise ilmaga raudrohuväljale, tunnen, kuidas mõrkjas lõhn vallutab minu meeled. Raudrohi annab ka mulle vastupanuvõimet ja elujõudu. Kui suhtlen raudrohuga nagu sõbraga, siis õpin olema  tugev ja võitma väsimust.

Raudrohi on energeetiline taim nõrkuse vastu. See sobib inimesele, kes on heitunud keskkonna pealesuruvatest mõjutustest – teda häirivad infotulv, kiire linnaelu ja halb seltskond. Selle tüüpiliseks tagajärjeks on allergiad, mis tulenevad keha ja psüühika ülekoormusest…

…Füüsilisel tasandil on raudrohi vereselgitaja ja -puhastaja, veresulgeja. Temaga ravitakse hemorroide ja kõhuhädasid – kõhuvalu, alahappesust, haavandeid ja kõhugrippi. Tal on allergia- ja põletikuvastane toime. Teda kasutatakse naistehädade puhul…

…on sügava toimega taim, mõjutades vereloomet luuüdis, seepärast on teda paslik kasutada juhul, kui miski on meid sügavalt mõjutanud, olgu siis füüsiliselt või psüühiliselt.” Kõik kenasti kirjas Irje Karjuse “Hingeteed” raamatus. Mulle nii meeldib. Tasub proovida. Ei pea tuhandeid välja käima.

Kollasest hobumadarast saab naiseliku tee. Õitseb samal ajal kui metsmaasikad valmivad. Madaral on tugev mõju keha alumisele poolele. Ta on kootava, rahustava, higistama ajava ja põletikuvastase toimega. Madar on üks taimedest, mis peaks olema naiste rohukapis.

“Madara maitse on imelik – minus tekitab ta vastakaid tundeid. Ühelt poolt meenub õitsev madaraväli, kuid samas tundub maitse olevat range, justkui käskides juua. Ju siis on see taim ülem kui mina. Täidan käsku, kuid imelikul kombel see meeldib mulle. Must arooniasilm piilub tassist, kas saan ikka hakkama…Kindlasti, suurima austusega.”

Maria Treben lisab, et madara tee puhastab neerusid, maksa, kõhunääret, põrna. Väliselt kasutatakse värsket mahla nahahaiguste, haavade, furunkulite, ka vähjasarnaste paisete puhul.

Madarat mu vahetus läheduses pole. No ega mul pole oma naiselikkusega midagi peale hakata ka. Peaks teda kusagilt nõutama minema, no  seda madarat ikka.

Mulle meeldib Metsamoori lähenemine taimedele. Selline hingestatud.  Mitte selline pealesuruv, et tee nii, vaid selline eeskuju andev: mina teen nii. Lisab veel, et “oma korjatud taimel on Sulle endale kõige suurem mõju, sest taime vägi seguneb Sinu energiaga.”  Sellepärast ma ei ole hoolinudki müüdavatest teedest. Ammugi mitte poe pakiteedest. Võin neid ju juua, kui midagi paremat käepärast pole, aga see pole see.

“Siin raamatus (“Hingeteed”) on retseptid esitatud koos taimede energeetilise mõjuga. Mõtiskle selle üle ja meenuta oma kogemust taimemaailmaga suhtlemisel.Võrdle, kas Sul tekkis sama tunne, mis minul või hoopis teistsugune. Peamine ongi, et märkad ja teadvustad oma tundeid, soovid mõelda ja aru saada, mis põhjusel see tunne Sind haaras, mida see Sulle õpetab. Nii kasvab sisemine maailm ja sellele kasvuenergiale aitab kaasa taimemaailm.” No vat, tasub ju see kõik siia kirja panna, nii tähtsustad ja tuletad endale meelde, mis püsiväärtused.

Oi, ja seegi mulle meeldib temas ja üleüldse;

“Olen 20 aastat elanud looduse meelevallas – jälginud, hinganud, kogenud, püüdnud mõista. Selles raamatus avaldatud mõtetega ei pretendeeri ma kindlasti absoluutsele tõele. Seda ju polegi, on vaid arusaamad ja tõlgendused. See on minu arusaam, arvamus looduse ja inimese koostoimest, mida püüan nüüd Sulle selgitada. Isegi siis, kui Sa tunned, et mõnes arvamuses ja küsimuses tahaksid minule vastu väita, on mul hea meel, sest ka Sinu mõte hakkas liikuma samadel radadel. Sihtkoht või tulemus polegi ju kõige olulisemad, tähtis on teekond sinna.”

Huvitav, kas see raamat ka mõnda vähem taimeteadlikku peaks huvitama?

Rahulik pühapäev

Tänane hommik on vaikne ja päikesepaisteline, süütu. Ükski leht ei liigu, vaid veepiisad pärlendavad vastu. Pole märkigi taevataadi eilsest kärkimisest. Täna ju seitsmevennapäev – järgmise pikema perioodi ettekuulutaja. Eks näis, eks näis.

Hommikul imetlesin eilse teejoomise jälgi oma tassis – üheksavägine oli värvinud tee päikesekuldseks. Tuli isu uue järele. Üeldakse, et ta on võimsa väega taim; tugevdab immuunsüsteemi, on põletikuvastane, valuvaigisti, köhaleevendaja ja rögalahtistaja, naharohi, seedimisrohi, rasedatele soodne, rahustav, masendust  ning astmat leevendav. Toimeid kui palju.

 Üheksavägine. Kasvab sinna, kuhu soovib.

 Angervaks aia taga. Õhtuti tõmban sisse tema lõhnu, nagu narkomaan. Muudkui tahan teha õhtul temast teed, kuid ei taha aia taha minna.

 Aedmonarda lausa tuppa tungimas. Koos melissiga teeb südame rõõmsaks ja avab meeled, et saaksid nautida ümbritsevat maailma. Vajad teda ka siis, kui tunned hirmu, masendust või kui sõnad kurgus pakitsevad ning köha ärritab, kui oled kimpus mustade mõtetega.

 Veistesüdamerohi õitseb – just õige aeg korjata. Rahustab ja on südamele hea. Kui juba veistele, siis miks mitte meilegi.

 Kummel ja saialill ootamas korjajat – pakkumine ületab tarbimise.

 Pune on mu aias kahvatuma läinud suurest ootusest noppija järele. Armurahutee. Kus õitseb pune, annavad lahkunute vaimud märku, et on õnnelikud. Hea ja kerge on olla, kui joon puneteed – nii arvab metsamoor. Kellegagi koos juues tekib joojate vahel hea side. Rahustav, valuvaigistav, põletikuvastane. Kui ei korja, siis nuusutan.

 Käbihein on muutunud mu aias väga pealetungivaks. Kas tahab öelda, et pean tema teenuseid tarbima? Ajuga seotud taim, eriti koos mailasega. Juhivad teadmise poole ja parandavad ajuvereringet, ajuainevahetust ja tugevdavad ajuveresooni. Annavad tarkust teada saada olemise ja elamise võlust – seda, et pole probleeme, on vaid õppetunnid. Peaks ikka lõpuks ära proovima, ehk saangi targemaks, vähemalt kogemuse võrra.

Lisaks veel pärn, raudrohi, liivatee, hobumadar, metsmaasikas – pakkujaid kui palju. Ja meie tõmbleme talvel apteegi uste vahel. Anname rohket raha välja imerohtude pakkujaile. Tuleks vähemalt suvel oma ümbrusest rohkem tarbida. Lähen aeda ja hakkan korralikuks. Juhuslikult täna ongi õiepäev.

Kohalikud sündmused

Varesed avastasid vesirotikäiku pesa teinud herilased. Kahekesi nokkisid teise puruks, tükid õue peal laiali. Ma arvan, nad said oma sutsakad ka ikka kätte noka piiridesse, miks muidu osa saaki veel maas lahkelt vedelemas ja ise kadund kaugele.

 Enne püsis siin vaid auk. Herilasi väga näha polnudki. Mis nad siis padukaga küll oleks teinud, ära uppunud või? Või teadsid ette, et pole loota.

 Kärjetükid maas.

Õitsemist alustab austraalia kirburohi, ise elevandi suurune.

 See kõik kasvab ühe suvega ja rohkemgi veel.

Aia taga õitseb angervaks

Panen tassi mõne angervaksaõisiku, mõne liivateeoksakese, valan peale kuuma vee ja lasen 5 minutit tõmmata. See on elegantne tee, loen oma uuest raamatust. “Tüümiani järele lõhnamine tähistas vanasti rüütellikkust ja suursugusust, elegantsi. Angervaks ajab ära pahad vaimud ning teeb meele selgeks ja aitab ümbritsevasse suhtuda tasakaalukalt ja rahulikult. Soe ja rahulik tunne valgub minusse. Kaovad ärevus ja kärsitus, mis asenduvad keskendumisvõime ja heade ideedega.Koos annavad nad erilise eluhinguse.

Angervaks sisaldab looduslikku salitsüülhapet ja on seetõttu tugeva valuvaigistava, rahustava ja higieritust soodustava toime poolest palavikuvastase mõjuga. Angervaksaga võiks suhelda inimene, kes ei leia rahu. Selline inimene on pidevalt elukeerises, olles hõivatud harrastuste, töö ja kohustustega leidmata hetkekski rahu ja iseendaga olemist….Midagi imelist tungib meeltesse. See on rahu. Kõik tasakaalustub ja loksub paika.”

Täna oli esimene tõsisem päev minu vabaduses. Kõik ei läinudki nii, nagu lootsin. Toimus õppetund, eks ikka minu enda heaks, mis muud. Tuli tahtmine angervaksa tee järele.

Sildipilv