Archive for the ‘Teiste tarkused’ Category

Lugemine lugupidamisega

Üks viimase aja paremaid lugemisi minu jaoks on olnud Viio Aitsami `Putukafriigi päevaraamat. Elust aias koos putukatega.`

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täiesti üllatas. Niivõrd eluterve ja lahe lugemine. Taimehulludele paras raamat, mis aitab mõista aiaelu sügavust ja toimimist. Eksisteerivad ju taimed putukatega tihedas koosluses. Üks sõltub teisest ning tasakaal siin on väga oluline.

Laenutasin raamatukogust, kuid tuleb vist päkapikkudega läbirääkimisi pidama hakata – ehk halastavad mulle. No see raamat peaks küll kodus olema.

Aiaenergeetikat enda aias kaemas

MTÜ Tervendavad Aiad ja Õnne Einer organiseeris mulle aeda ürituse koos geobioloog-nõustaja Kalju Paldisega. Kolm tundi kestev loeng osutus päris huvitavaks. Ja lõbus oli ka. Rahvast oli nii 25 ümber nii Tallinnast, Järvakandist, Valtust, Raplast ja ma ei tea, kust veel. Enamust nägin esmakordselt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jutukas mees, otsekohene mees. Eelkõige õpetas pööreleid kasutama, et saaksid ise asju uurida. Töötavad tõesti.

Eelkõige sai kiita mu muru, mis kõikide aiakujundusreeglite järgi kohe kindlasti hoopis põlu alla satuks. Pole see üheliigiline inglise muru, mis saab väetist ning mürke ja mida hoitakse nn umbrohust puhas. Hoopis täis on teelehte, ristikut, käbiheina, tulikat, võilille ja muud. Tihe muru, laineline, mutimullasugemetega. Aga terve, jõudu andev, raviv, kosutav, keemiata. Elus muru.

DSC07190

Teiseks said kiita mu aiamutid ja püüdja, kes ühtegi mutti veel sel aastal kätte pole saanud. No tegelikult ongi ju mutid kasulikud loomad, kes toituvad mullaelukatest, tõukudest, ussidest. Mul ka veel õhutavad seda tihedat savimaad. No mis asja me kogu aeg halame justkui oleks loomulik loodus me kõige suurem vaenlane? Ütles, kui hävitad mutid jookse apteeki. Mõista seda kuis tahad.

Kolmandaks meeldis muru lainelisus, mitte laudsirge maa. Ausalt, mind see ka ei häiri.

Heki olen püganud loogeliseks selle järgi, et taimed nii just kasvasid. Mõnes kohas vähem, teises rohkem. Mina muidugi lõin müüdi, et kui ükskord peolt tulin, siis … Mida ma olen nii palju rääkinud, et hakkan juba isegi mõtlema, et see järsku oligi nii. Rohkem vabadust, miski ei pea olema tavapärane.

DSC07182-1

Ükski puu pole halb, ei haab, ei jalakas, ei saar. Küll on aga igal neist oma mõjuväli, mis ulatub puust kaugele. Seda tuleb arvestada, kui istutad järgmist. Iga puu vajab hingamisruumi. Leinapuu on leina siis, kui sa ta surnuaiast ära tood ja aeda istutad. Teised vormid seda aias pole. Nii arvan ka mina. Pean neid pigem austuse väljendajateks. Nagu arukask Youngii mu aias möödujaid tervitamas.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Selline maapinna kerge tõus ja langus on hea, energia saab vabalt liikuda. Tuleb vaid taimed hoida ohjes, et nad liikumist liigselt ei takistaks. Käisin juba kääridega üle, nii nagu  sel aastal hoogsalt kasvanud mustast leedristki maja nurgas. Ei ole hea panna maja vahetust lähedust puude-põõsastega kinni – see pole maja tervisele hea ja ka energia ei saa vabalt liikuda. Kellele järjekordselt ei meeldi sõna energia võib selle mõne teise sõnaga asendada. Näiteks vaba liikumine, õhu liikumine või muu. Leeder on tänaseks ka pügatud, tõesti kadus metsik olemine.

Minu roosade rooside peenras ei taha ühe külje peal sugugi roosid edeneda. Selgus, sealt läheb veesoon läbi.

Õnnetuke on iluõunapuu Royalty, mille ma puhtas ahnuses aeda tõin. Ikka et oleks, kuigi õiget kohta polnud ega saanudki olema. Nüüd kiratseb ja ilmselt on määratud hukule. Nii et tasub alati enne juba vaagida, kas sobib, kuhu sobib, kas mul seda ikka vaja. Küsi kasvõi pöörelitelt. Vaatan minagi oma puud ja mõtlen, et mõni teine oleks tast õigel kohal suurt rõõmu võinud tunda.

Sammal tuleb aeda energia seiskumisest. Minul tekib selline olukord heki taga.

Kui enne olin hirmul, et viimati tuleb majaga sõitma hakata – vale koht või nii, siis tegelikult selgus, et hoopis kartuliga sel põllumaal ei maksa punnida. Pigem panna sinna mustsõstar, äärmisel juhul peet või till. Kartulit võib kasvatada pojengide asemel- need mul põllumaa piirdeks. Vat see on kui majaga sõitmine juba. Aga täna juba vaagisin, et vast polegi hullu, kui ilmad lubama hakkavad. Kartuli suurusel pole häda midagi, kuid mädanema kipuvad, nii et tõetera selles soovituses tõesti on.

Kaarjad liikumised, ümmargused vormid on head.

DSC07196

Kui jõudsime lõkkekoha juurde, mida mina mänguliselt suhete nurgaks pean, et lõbusam ja mõtestatum tegevus aias oleks, lasi Kalju tunnetada selle koha väge. Pole oluline näpuga kõikjal järge ajada, tähtis on see, mida sa ise oluliseks pead ja millist tähendust omistad. Nii tuleb heade inimeste sisselaskja puidust krokodillgi peagi uuega asendada – siis kui vanakesel viimne päev käes. Kui oled andnud tähenduse, kasvõi naljaga pooleks – tuleb jätkata.

Ikkagi väga olulised on veesooned. Nii mõnigi neist paneb taimed kiratsema. Üks lai läbib köögi nurka ja jõuab suure toa akna all mõju avaldada. No tõesti – taimed pole siin just kõige paremad. Vaid orhideedele näikse köögi akna peal vägagi sobilik paik olevat. Ja kalad elavad siis ka kui perenaisel aega vähe.

Veel jõudsin järeldusele, et tuleb rohkem usaldada sisetunnet. Seal, kus tunned, et on hea olla ja võiks istekoha teha, siis teegi. Olgu või peenramaa otsas.

Juttu oli veel paljustki, kuid eks mõni asi võib asjaosalistele ka vaid teada jääda. Tore oli.

Aga päevaliiliad õitsevad väsimatult ja mõnelt korjan igal hommikul 70-50 äraõitsenud õit ära.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

 

Avanemise järelkajad

Pole olnud aega ega tahtmist jupp aega midagi kirja panna, kuigi nii mõndagi põnevat on toimunud. Tarkusi lisandunud ja mõtteid ka, vaateväli on laienenud.

Toredad olid avanemise päevad. Palju oli huvitavaid lektoreid – võtsin sealt seda, mis minuga kokku helises.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Laagripäevade avatseremoonia. Muide, tõrvikute külge sai seotud lillekimbud. Seda võtet võiks kasutada nii pulmade kui muude aiapidude läbiviimisel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mercedest tasub konspekteerida.

Kollased õied looduses on sapi ja maksa tugevdajad eelkõige. Kui on naha probleemid, siis kas ei seedi biokeemilisel tasandil või vaimselt, hingeliselt.

Tagetese õitest veini, safrani asemel. Maksa, sapi toetaja.

Samuti võilill, naistepuna. Muide, saime maitsta võililleveini.

Üheksavägine vägahea.

Kui taime läheb sulle vaja, siis tema mõrudus ei tundu sulle nii mõru.

Sinine on looduses kallis värv, kohtab vähem. Kurgirohi.

Põdrakanepi lehed annavad jõudu. On juurest ladvani söödav.

Rebasheina noored lehed sibula, tilli, astelpajuga võrratu.

Soovitas soojalt Virgo ja Ludmilla Mihkelsoo raamatut.

Jõudu annab põdrakanep, roosilõhnaline kuldjuur. 15-20 tilka hommikuti on ka mälule hea.

Kõik, mis sisaldavad vaikhappeid annavad jõudu. Vaiku närida. Kuusevõrsed.

Asperaagus vähi vastu.

Õli aitab kõike kollast, rohelist seedida.

Puju on seedimisele hea.

Kala armastab aniisi. Mesiputk sama. Tähtaniis.

Angervaks looduslik aspiriin.

Kuldvits on hea abiline neerudele.

Leeskputke kasuta loorberi asemel.

Iisop aitab rasvast seedida. Enne puhkemist korjata.

Unele hea veiste südamerohtu, aedruutu võib kasutada paar nädalat.

Kui tahad verd sulgeda tee raudrohi peeneks.

Sidrunväändiku 2 marja aitavad enne jõupingutust. Sidrunimaitseline tee.

Palderjani õitest mahl pane kevadel kastmisvee sisse. Tõstad taimede vastupidavust.

Siniladva juured on tugevama toimega kui palderjanil.

Varemerohi on kõikide kudede taastaja. Kasuta üksnes välispidiselt. Värske juur määrib kõike valget.

Käsnad näitavad Mg või seleeni puudust organismis. Määri verehurmarohu või varemerohuga.

Hapenda kevadist rohelist: 1 tl soola 3l purgi peale. Kortsleht, nurmenukk, teeleht jne.

Palju tarkusi, aega rääkimiseks oleks võinud rohkem anda.

Väga huvitav oli ka doktor Riina Raudsiku loeng.

Mõned terad. Vesinikult saame energia omandada Päikeselt, kes pole meie vaenlane. H on happeline aine.

Liighigistamine on pingete tunnus. Pane soodapulbrit kaenla alla.

Mida rohkem kasutad suhkrut, seda rohkem higistad.

Kolesterooli mõjutab em. pinge ja D- vitamiini puudus. Süsivesikud, mitte rasvad.

Alateadvuse seisund kõige tähtsam.

Hea on soodavesi sidruniga:  noaotsatäis soodat 1,5l vee kohta.

Kõik taimed on aluselised.

kontsellatsioon.ee

Veel sain teada Arvo Pruljani kaudu, et nii nagu 14 jaanuar on taliharjapäev nii on 14 juuli soojuse kõrgpunkt.

Allan Laal http://www.permakultuur.ee

Meie kliima on tegelikult mullatootmismasin.

Kui mets põleb, siis seeneniidistiku kaudu levib info teise metsa otsa ja männid panevad käbid kinni.

Okaspuukooremultš pole hea – alleopaatiline. S.t. taime kasvu pidurdav.

ÖÖkülma vastu – tee sügav kraav – valgub sinna.

Päikeselõksuks on hobuserauakujuline põõsaste istutus, kus kõige kõrgemad keskel. Hellade taimede kaitseks.

Mustaks värvitud tünnid ja kivid salvestavad sooja.

Kui vigade tegemine palju maksma ei lähe võid neid teha. Õpetab.

Noh, ma ei tea – tarkust sai palju. Osa meelest juba läinud ka. Aga lõke oli super!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

See tantsis, trallitas, lõi sädemeid välja ja elas. Äge oli.

 

 

Kuu mõjust veel

Oluline muidugi on külvikord ja taimekooslused. Head naabrid on siingi väga olulised. Kõike ei jõua kirja panna, kuid ebasoodsad kooslused on kõrvuti asetsevad oad ja sibul, kapsas – sibul, kartul – sibul, lilla peakapsas – tomat, petersell – peasalat, punapeet – tomat, tomat – hernes, hernes – uba.

Taime ümberistutamine peaks toimuma kasvava Kuu ajal, alternatiivina alaneva Kuu ajal (Kaksikutest Amburini). Eriti kehtib see vana puu kohta, kes muidu suurt liigutamist ei talu. Neitsipäevad taas kõige paremad.

“Omal ajal kasutasid talupojad veel vähe putukatõrjevahendeid. Sel ajal hävitasid kahjurid ca 3,5 % saagist. Tänapäeval pritsitakse laiali tuhandekordne kogus putukatõrjevahendeid. Tuleks eeldada, et sellest kogusest piisab ka viimastele kapsaliblikatele otsa peale tegemiseks. Mitte sinnapoolegi: saagikaod kasvasid peaaegu neljakordseks, saavutades tänaseks 12 %”.

Vanad teadmised looduse rütmide kohta poleks läinud kaduma, kui endiselt oleks tunnetatud nende kasutamise vajadust.

Paljud umbrohuks peetavad taimed – võilill, nõges, karikakar, vereurmarohi ja muud – on pea kõikides oma osades hinnalised ravimtaimed mitmesuguste vaevuste vastu. Samaaegselt aitavad nad kõdunedes oma suure jõuga kaasa kurnatud pinnase bioloogilise tasakaalu taastamisele.

Kuid kahjuks on eraaiapidajate maa mitu korda mürgitatum kui muu kasutatav maa. “295 mürgise koostisosaga 1724 erinevas tootes sisalduvast 30000 tonnist pestitsiididest, mis igal aastal Saksamaa pinnasesse maanduvad (ja lõpuks mulda, põhjavette, meie lihastesse, nahale ja sooltesse) müüakse ainuüksi 2000 tonni väikeaiapidajatele – enamasti selleks, et säilitada “korralikku ja hoolitsetud” muru.

Kes aga ei taha loodust hävitada, vaid temaga harmooniliselt koostööd teha, peaks kahjureid nähes kõigepealt esitama endale küsimuse: kas need on tõepoolest kahjurid?”

Seejärel võib järgneda küsimus: “Mis on selle kahjurite vallapääsu põhjuseks?”

“Kas ma olen teinud vea kasvatamises ja hoolduses?”

“Kas ma pole valinud õiget pinnast?”

Heaks ennetavaks abinõuks massilise kahjurite rünnaku vastu on külvikord. Maa peal kasvavad köögiviljad peaksid maa alla kasvavatele järgnema ja vastupidi. Oluline on istutada ja külvata õigel ajahetkel, arvestades lehe-, vilja-, õie-, juurepäevade mõjusid lilledele ja taimedele.

Kõiki rohttaimi tuleks istutada kasvava Kuu ja kõiki sibultaimi kahaneva Kuu ajal.

Kahjurite tõrjeks kasutatavaid tõmmiseid kasutatakse järgnevalt: panna 2 suurt peotäit vastavat taime enne täiskuud 10 l vette; lasta tõmmata 24 tundi ja kallata see siis lahjendamata maasse juure piirkonda kahjustatud taime tüve ümber (mitte tüvele, varrele, kõrrele, lehtedele või õitele). Kahaneva Kuu ajal valmistatud tõmmist tuleks lasta seista 2 korda kauem. Ülejäävat tõmmist võib kasutada lahjendatuna väetiseks.

Kapsaliblika vastu on abilisteks piparmünt, salvei, tomat, tüümian, puju.

Lehetäide vastu kress (eriti viljapuude all), nõgesetõmmis

Lestad – vaarikas.

Maakirbud – leedripuu tõmmis, vermut, piparmünt, sibul, küüslauk, salat

Sipelgad – lavendel, põldsalat, sõnajalg, sissekaevatud surnud kalad.

Hiired – küüslauk, koerakeel, kiviristik.

Jahukaste – küüslauk, murulauk, basiilik.

Juurviljakärbes – sibul, salvei.

Seenhaigused – murulauk, põldosi.

Hallitus – sibulataimed.

Mutikuhjad – kasvava Kuu ajal avada need kuhjad ja jätta lahti.

Lisaks; kõikideks kahjuritõrjevõteteks sobib kahanev Kuu.

Tigudetõrje aias ja põllul on erandlikult tulemuslikum kasvava Kuu ajal Skorpionis. Kahaneva Kuu ajal tampida puruks toored munakoored ja puistata kasvava Kuu ajal taimede ümber ja mööda kogu peenart laiali. Eelnevalt muidugi nähtud teod ära korjata. Kaasa aitavad ka puutuhk, saepuru puisteks, sibulad, küüslauk, salvei ja kress taimekooslusena.

Õige ajahetk umbrohu rohimiseks on kahanev Kuu, kõige soodsam Kaljukitse märgis. Eriline päev on 18. juuni ennelõuna kuni keskpäev. Kõik puhmad ja umbrohi, mis selle lühikese aja jooksul eemaldatakse, ei kasva enam tagasi, isegi juured mädanevad ära.

Taime tagasilõikamine peaks toimuma kahaneva Kuu ajal, alternatiivina alaneva Kuu ajal (Kaksikutest Amburini). Sel ajal ei tule mahl välja. Viljapuudel parim veel – viljapäeval (Lõvi, Ambur; Jäär).

Kõiki taimi ja puid, mis on haiged või känguvad ja enam kasvada ei taha, võib enamikul juhtudest edukalt ravida, kui kahaneva Kuu ajal – 4. veerandis või kõige parem – noorkuu ajal nende ladvad eemaldada. Latv tuleks ära lõigata veidi ülalpool mõnda külgoksa, mis püüdleb ülespoole ja sobib uueks ladvaks.

Kahaneva Kuu ajal, alates täiskuu päevast võtab muld palju rohkem niiskust sisse kui kasvava Kuu ajal. Ka väetada tuleks võimalusel sel ajal. Muul ajal saastab see vaid põhjavett koos kõigi hästi teadaolevate tagajärgedega. Hea kompost ja sõnnik on endiselt ületamatult head väetised. Iga üleväetamine pärsib normaalset juure moodustamist. Kunstväetisi ei tohiks kunagi Lõvi ajal kasutada.

Jõulupuu säilib kaua, kui ta langetada 3 päeva enne 11. täiskuud. Tuleb jälgida kasvavat Kuud. Ka kuivkompositsioonides olevad lilled, mis nopitud kasvaval Kuul püsivad kauem ilusad.

Oi, rohkem ei jõua. Katsetamist tasub teha, kui aega on või siis lausa selleks võtta.

Lisan siia veel kord, et kogu jutt oli võetud J. Paungger´i, Th. Poppe raamatust Õigel ajahetkel. Kuu rütmide ja impulsside mõjust inimesele ja loodusele.

 

Õigel ajahetkel

Ma ei pea silmas seda, et olla õigel ajal õiges kohas või kaevu juures. Sirvin praegu hoopis J. Paunggeri, Th. Poppe vastavanimelist raamatut, kus juttu Kuu rütmide ja impulsside mõjust inimesele ja loodusele. Nii mõnegi asja võiks kõrvataha panna ja selle mõju proovida, kui meelde jääks. Sp teengi mõned märkmed.

Näiteks praegu, täiskuu ajal on korjatud ravimtaimedel suurem mõjujõud. Seda muidugi siis, kui muud korjamistingimused ka klapivad. See-eest kärbitud puud võivad hääbuda.

Kolmeteistpäevane kahaneva kuu periood on hea operatsioonideks, kodumajapidamistööde laabumiseks. Kes liigselt sööb ei võta nii kergesti juurde. Tööd aias ja looduses on soodustatud (eriti maa alla kasvavate köögiviljade külvamine, istutamine). Ebasoodsaid tulemusi võib anda viljapuude pookimine.

Noorkuu ajal kasvõi üks päev paastuda ennetab paljusid haigusi ja keha mürkidest vabanemine on kõige kõrgem. Haigestunud puud võivad sel päeval paraneda. Maa hakkab sisse hingama.

Kahe nädala jooksul kasvava kuu ajal mõjub kõik, mis keha toetab hästi. Kuid mida enam Kuu kasvab, seda ebasoodsamalt võivad haavad paraneda, pesu ei lähe enam nii puhtaks. Kasvava ja täiskuu ajal tuleb ilmale rohkem lapsi. Vat see on küll lillepoes selgeks saanud, et Kuu mõjutab sünde ja surmasid täiesti tajutavalt.

Tõusval Kuul (21. detsembrist 21. juunini) on omane talve ja kevade tõusev jõud, mis annab märku järkjärgulisest suurenemisest, laienemisest, kasvust ja õitsemisest. Alanev jõud on suvel ja sügisel (Kaksikutest Amburini), mis tähistab küpsust, saagikoristust, langust, puhkust.

Hoidistamiseks parim aeg on alati kahanev Kuu, kasvava Kuu ajal on tugev mädanemisoht. Juues kahaneva Kuu ajal kella 15-19.00 vahel võimalikult palju kõrvenõgeseteed kahe nädala jooksul puhastate verd ja tervendate end.

Kuid raamat ütleb ka, et miski ei mõju veenvamalt, kui isiklik tunnetus. Võib proovida näiteks kodutöid teha kahaneva Kuu ajal. Kõik sujub paremini, kui muul ajal.

Midagi kirgliku aedniku kõrvadele; piisab täiesti, kui külvi- või istutusmaterjali alguses hästi kasta. Kui parasjagu valitseb kuivaperiood, võib niisutada ka mõned päevad kauem, kuid siis tuleb tingimata lõpetada. Lisakastmine on meie laiuskraadil täiesti mõttetu. Lisakastmine teeb taimed laisaks ja aeglaseks; juured kasvavad lamedalt, ei lähe sügavusse, väetis uhutakse välja, saagiviljade kvaliteet on elutu. Vihma ja kuivuse looduslikus rütmis muutuvad maa ja taim “ärksateks”, ringutavad ja sirutavad end, hakkavad hingama. Nad teavad, et iga tilk on hinnas ja võtavad endale selle, mida vajavad. Sellise taime sisemine jõud on teine ja nende viljade oma samuti.

Toataimi kasta eelistatavalt lehepäevadel. Õiepäevadel kastetud taimedel võivad levida lehetäid.

Taimede korjamiseks jämedalt parim on; korjata taimi kevadel, kui taim veel noor. Päeva parim aeg; juurtele – hommik ja õhtu. Lehtedele – ennelõuna, kui kaste on kuivanud. Õied – päikesepaiste ajal. Seemned ja viljad ei ole nii tundlikud korjamisaja suhtes, kuid võiks vältida suurimat keskpäevapalavust. Ravimtaimi, mida korjatakse selle kehapüiirkonna ravimiseks või tugevdamiseks, mida valitseb korjamispäeva zodiaagimärk, aitab eriti hästi.

Taime ümberistutamine peaks toimuma kasvava Kuu ajal, alternatiivina alaneva Kuu ajal (Kaksikutest Amburini). Parim – Neitsi aeg. Eriti tasuks seda järgida vanemate puude puhul.

Tänaseks aitab.

Roosiloengul

Teema: Rooside orgaaniline kasvatamine, uued ja külmakindlad roosisordid.  Poola roosikasvataja Kamila Rakowska Szlazkiewicz ja tema kolleeg Hollandist Hans van Hage tegid ettekande teemal – kuidas orgaaniliselt, ilma keemiat kasutamata kasvatada edukalt roose. Kamila 5 ha suurune roosiaiand Biological Rozenkwekerij De Bierkreek kasvatab loodusega harmoonias, parima kvaliteediga roositaimi. Pakub pidevalt uusi sorte ning katsetab paremaid meetodeid, et saavutada häid tulemusi. Hans Hollandist omab firmat 1998. aastast, toodab igal aastal 125000 istikut 2500-st sordist ning müüb neid Euroopasse, Canadasse, USA-sse, Jaapanisse. On üks kolmest orgaanilisest roosikasvatajast Euroopas.

Kvaliteedi tagab kõigepealt tugev alus, seejärel selektsioon. Pakutakse kõige vastupidavamaid sorte. Edasi läks asi aga huvitavaks. Lehetäid ei ole mitte vaenlased vaid abilised. Ära hävita neid! Põhimõte orgaanilisel kasvatusel lühidalt; istuta roos õigesse kohta, taga talle rohkesti päikest ja toitu, soodusta röövputukate (nende, kes teisi söövad) levikut, kes siis roosikahjureid ise hävitavad. Sina pane käed taskusse ja ära ole liiga usin tõrjega. Ühesõnaga – mõtle teisiti, säästad ennast ja loodust.

Lehetäisid on väga erinevaid, erineva värvi, suurusega. Nad kõik on toiduks röövputukatele. Lepatriinu vastne on hea õgard. Tema omad on  oranzid munad lehe alumisel poolel. Osad neist söövad ka hahkhallitust. Kiskjaherilane – vaablane leiab lehetäid ülesse ning muneb oma munad lehetäisse. Aegamööda söövad nad lehetäid seest tühjaks. Naispool muneb munad ca 300-sse erinevasse lehetäisse. Isane vajab aga õietolmu. Seetõttu on oluline kasvatada varaõitsevaid taimi rooside läheduses. Jutt käib kogu aeg lehetäidest, justkui oleks ta ainus roosivastaline, kuid peale selle on veel kedriklest jm taimekahjurid. Kiskjaputukad hävitavad ka neid. Lehetäi neist kõige süütum.

Hea abiline on sirelane. Hollandis 350 erinevat liiki ja pooled neist söövad lehetäisid. Vastsed head õgardid, valmikutele vajalik aga avatud õied.

Järgmine hea abiline on kiilassilm,. siis herilased, ämblikud. Isegi rohutirtsud – pooled neist söövad putukaid. Siis mina nimetasin täppidega ussiks herilase vastset, keda samuti ei tasuks ära korjata. Pritsimata taimed on tervemad, tugevamad. Enamus meist ei taha seda väidet kindlasti uskuda. Kiskjaputukate levikut aias soodustavad surnud oksad, surnud puit, vesi, suured põõsad. Kohalikud põõsad väga head. Aga ka Rosa pimpinellifolia, Rosa rugosa parandavad tunduvalt olukorda. Looduslikud kibuvitsad kasvõi aia taha. Lihtõis, avatud õis looduslikel roosidel. Putukahotellid (varem herilased, hiljem kiskjavaablased asustavad neid). Vara õitsevad looduslikud taimed – sarikalised – head putukatele. Ühesõnaga – loo keskkond kiskjaputukatele. Seenhaiguste vastu ei võidelda samuti vaid tehakse valik. Anna taimele toitu, siis on ta ka tugev ega võta haiguseid ligi. Väetatakse orgaaniliste väetistega, ka lehe kaudu. Augustis – septembris aga antakse vaid neile põõsastele, kes õitsevad vaid ühe korra suve jooksul. Natukene, väiksem kogus. Kevadel antakse N-rohket väetist üks kord, juunis- juulis K-rikast. Looduslikud väetised, laavakivim savimullas, mereadru. Kõik need looduslikud väetised toimivad ka haiguste vastu ning need kaovad ära.  Ühesõnaga õige taim õigesse kohta. Jäta lehetäid alles. Vot nii.

Mida mul öelda on? Sel aastal ei saanud ma just enda roosidega varakult kiidelda – haigused olid peal. Kuid kevadel polnud mul nendega üldse aega tegelda ning niimoodi ei saanud nad ka mingit toitu juurde. Alles juuli alguses ärkasin nende jaoks ning andsin kanasõnnikuleotist ja roosiväetist. Korjasin ära inetud lehed, äraõitsenud õied. Suve teisel poolel olid nad päris mõistlikud.  Putukate vastu pole pritsinud ning seda võin väita küll, et kes väga hoolsalt seda teeb, see jääbki tegema, sest meie jaoks halvad tulevad niimoodi kiiremini tagasi. Pritsides hävitad ju mõlemad osapooled. Selleks aga, et kiskjaputukaid oleks peab olema neil ju söögilaud. Kogu probleem asub meie peas. Seda ma kavatsen kohe kindlasti järele proovida. Väite õigsust saan tõestada vaid siis, kui kevadel varakult neid toitma hakkan. Aga muide, naabrinaisel, kes kanu kasvatab ja nende sõnniku leotisega roose rammutab, on väga ilusad ja terved roosid.

Lõpuks ka natuke pilte Tallinna vanalinnast – ikka lilledest.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lilleseade Meriton Old Town Garden Hotelli fuajeest, mille konverentsisaalis siis loeng toimuski. Loeng ise Merilen Mentaali organiseeritud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Vanalinn oli endiselt nautijaid täis, kuigi mitte nii rohkelt, kui suvel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lillekastides meeldisid mulle endiselt roheliste erinevad värvikombinatsioonid. Hea heleroheline on ilubataat. Palju oli ka maitsetaimedega kaste, isegi katrul oli esindatud kaunilt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Raekoja platsil mängisid muusikamehed-naised. Mõnus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Mõnusad on ka kõrrelised kastides.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Oli kasutatud ka kõiksugu butafooriat ja mõnes kohas kunstlilli maitsekalt elavatega kokku.

Läbisin ka lillefestivali ala. Osa töödest olid endiselt nauditavad mõned aga juba vähemaks koristatud ning mõned lootusetult üle kasvanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kõrreliste pai.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Äsja koristatud.

Balti jaama poolt tulles oli kohe selline meeldiv aroom vastu võtmas, et nii mitmedki ajasid ninaga õhku. Hilissuve lilled andsid endast parimat.


			

Aeg hea jaoks

Midagi pole teha – hing ihkab midagi ilusat ja head. Las selleks olla siis urbanfolk ansambli Tane Mahuta laul

Nagu pisar su põselt, mis lahustub jões –

lase lahti sa kõigest, uju voolavas tões.

Ja su kodu on sinuga koos.
Ja su kodu on rannas ja soos.

Täna hommikul miski süütas põlema mind.

Mu hing jõudis koju, kus täis sai nüüd ring.

Ja mu hing lendas koju –  rännust väsinud lind.

Ja ta ütles:

tänud elu eest, tänud valu eest,
tänud hetke eest, tänud retke eest,
tänud, et ma sain märgata,
iseendale ärgata
ja jälle on värske  uus päev.

Tom Valsberg

Püüe mõista

Tuleb tahtmine tsiteerida Eckhart Tollet. Leidsin midagi enda jaoks olulist ja tabavat.

Nii kaua kui mäletame, on lilledel, kristallidel, vääriskividel ja lindudel olnud inimhingele eriline tähendus. …Kui inimeste tajud jõuavad teatud tasemele, suudavad nad tunnetada elu jumalikku olemust, seda igas olendis ja eluvormis olevat teadvust või vaimu, näha selle ühtekuuluvust nende oma olemusega ning armastada seda siis kui iseend. Kuid enne selle juhtumist näeb enamik inimesi vaid väliseid vorme, adumata sisemist olemust, nii nagu ei aduta ka enda sisemust olemust, samastudes vaid oma füüsilise ja psühholoogilise kujuga….

…vastsündinud eluvormid: imikud, kutsikad, kassipojad, talled ja teised. Nad on haprad ja õrnad, nad pole veel materiaalsusesse kindlalt kinnistunud. Neist kumab veel ebamaist süütust, armsust ja ilu. Nad vaimustavad isegi üsna tundetuid inimesi.

Järelikult, kui oled ergas ja vaatled mõnd lille, kristalli või lindu, ilma seda mõttes nimetamata, saab sellest sinu jaoks aken maailma, millel pole vormi.Tekib sisemine, olgu või väike avaus vaimuilma. Just seetõttu ongi need kolm valgustunud eluvormi mänginud iidsetest aegadest peale nii olulist rolli inimteadvuse arengus. Meenutagem, et juveel lootoseõies on budismi keskseks sümboliks, valge lind – tuvi – kujutab aga kristluses püha vaimu. Nad on ette valmistanud pinnast planetaarse teadvuse sügavamaks nihkeks, mille inimliik läbi peab tegema. “

Kõik, mis kajastub su mõtteis, kajastub sind ümbritsevas. Kui vaatled lille ja näed seal midagi enamat, hakkad mõistma ümbritsevaid toimimisprintsiipe paremini. Siis ei torma sa elu hävitama, vaid jälgid rikastumise mängu ja oled tänulik. Vaadates lille ja mõistes, võid endagagi sõbraks saada.

Kuldnaise laul

See Mikk Sarve Eesti Naises välja öeldud tõde haakus mulle täna külge, kui koduteel olin.

“See on maailmaloomise laul, mida ma tõesti hästi paju aastaid olen laulnud ja tõlgendanud. See rõhutab inimese iseseisvat olemist, seda, et igal inimesel peab olema oma keel suus, mille kaudu ta oma unistused välja ütleb, oma meel peas, millega ta oma unistustest kinni hoiab, oma süda rinnus, millega ta söendab oma unistused teoks teha, ja südamel omakorda hing, mis annab järjepidevuse tegemistele, ja hingel eluase, nii et sellest tekib uus võimalus teistel edasi minna.”

“Allikad, puud, paigad annavad meile jõudu, aga ainult siis, kui me neile midagi vastu anname, kui me neid korrastame.”

Uurisin vahepeal veel Kuldnaise kohta, nii ilus sõna tundus, tähendust oli ka vaja. Leidsin Valgusesaarelt.

Päikesejumalanna, keda muistsed eestlased hiiesalude ja pühade vete Kuldse Emandana (Kuldnaisena) tundsid, on rahuajastu Jumalanna, kes väestab meespoolt mitte võitlejaks, sõdalaseks või kangelaseks (nagu on teinud pikki ajastuid Suure Jumalanna kuu- ja täheaspektid), vaid Maa hoidjaks ja Rahujumalaks. Neid väärtusi on kehastanud Kristus ja Buddha ning ka paljud teised säravad valgusemeistrid, kes on kõik tundnud seda iidset saladust – kuidas luua ühendus Suure Jumalanna päikeseaspektiga.
 

Ringmäng

“…hoolekandmine ürglooduse eest tähendab nii andmist kui ka võtmist…Aial on konkreetne kokkupuude elu ja surmaga. Võiks isegi öelda, et aial on oma usund, sest ta annab meile sügavaid hingelisi ja vaimseid õppetunde. Kõik see, mis võib juhtuda aiaga, võib juhtuda meie hinge ja hingeeluga – see võib kannatada liigniiskuse või ülemäärase kuivuse all, kahjulike mardikate või kuumuse all. Teda ohustavad tormid, üleujutused ja vargapoisid. Teda mõjutavad imeteod, kängumine, taasareng, jumala õnnistus ja sordiparandus.

Oma aednikuelu kohta peaksid naised päevikut pidama, kus oleks tallele pandud kõik elu edendamisele ja kängumisele osutavad märgid. Iga sissekanne olgu kui hingeleeme keetmine. Aias me õpime praktiliselt ära, kuidas mõtteid, ideid, eelistusi, ihasid ja koguni armastust elada ja surra lasta. Me istutame, kisume välja, matame maha. Me kuivatame seemet, me külvame selle maha, seejärel kasutame seda.

Aed on aineliseks kehastunud meditatsioon, aed ütleb ka välja, millal sellel või teisel oleks aeg surra. Aias tuleb selgesti ilmsiks, millal on aeg vilja kanda ja millal on aeg närbuda. Aias ei satu me vastuollu suure Ürglooduse hingamisrütmiga, ennemini saavutame sellega kooskõla.

Sellise meditatsiooni kaudu me teadvustame endale, et Elu ja Surma (Elu/Surm/Elu) ringmäng on loomulik asi. Nii Ürgnaise eluandev kui ka surmatoov tahk ootavad meilt sõbralikku suhtumist ja igavest armastust. Asjade käigus me lülitume otsekui ise ürgsesse ringmängu. On ju meilgi võime kiirata energiat ja tugevdada elu. Aga meil on ka võime lükata oma teelt kõrvale see, mis peab surema.” “Naised, kes jooksevad huntidega” Clarissa Pinkola Estés.

Sildipilv