Kaerepere küla sai 600 aastat vanaks. Toimus suur sünnipäevapidu kodukandipäevade raames. Kõiksugu üritused, meelelahutused ja mis kõige tähtsam meiesuguste jaoks – ilusamate aedade külastused. Nuuskisime aiaklubiga välja ja olime kohal kui viis senti. Jälle üks kordaläinud päev. Neid aiahulle annab alles imetleda. Igaühel oma nägu ja oma tegu. Mis aga seekordse nelja aia eripära oli see, et need olid enamasti meessoost tegijate omad või siis tugeva kaasabina kõrval. Hannusti eeskuju on nakkav või kuidas?
Valtus nägime ka Inglismaad. Kohalik koolimaja mattunud metsviinapuuväätidesse.
Esimesena käisimegi Arnoldi aias. Mulle meeldib ta aia loomulikkus. Vaata, kust tahad, igalt poolt on nauditav. Aia vanuseks peab 35 aastat. Loomine pole veel lõppenud.
Kivide serviti asetust kasutas Arnold ammu enne teisi. Ikka mägitaimedele paremate tingimuste loomiseks.
Rodode õitsemine aianurgas
Aed ülevalt vaadatuna, aia kõige kõrgemast punktist. Nagu Hiina müür jaotamas aia eri pooli. Erinevad kõrgused, erinevad vaated, erinevad hääled. Arnold oskab ka ilusasti rääkida ja tunnetada ümbritsevat.
Ilus, ilus, imetlusväärne. Ikkagi tõeline aiakunstnik.
Järgmine aed oli kohe naabrite Heino ja Anne jagu. Peidus suurte puude vahel. Aiatube mitmeid.
Eesaeda eraldamas tagaaiast roosisõrestik.
Pilt pole küll kõige parem, kuid siiski vapustav. Äraõitsenud lumepalli alusel oli kui äsjasadanud lumekuhi.
Puhkenurk aiakaminaga suurte pannkoogipuude all, valvur ka käepärast.
Tulevad kui mitmekesi metsast. Muljet avaldasid valgetüvelised kõrged kased, mis olid pikalt okstest vabad ning seetõttu nägi see paik ka päikesepaistet.
Tiik, milles elutsevad koid.
Romantiline istekoht.
Eri tasandid teevad aia põnevamaks. Sammal loob igikestvuse tunde.
Järgmine aed oli hektari suurune ja ühe mehe kujundatud-hooldatud-katsetatud! Tegija on põlis-eesti nimega Vambola. Sealt see kangus kah siis või?
Ja lähemalt
Mitmeid eri kohti, vaateid, aiatube, meeleolusid.
Erinevad hostasordid.
Peenrasaari
Siit hakkab alles kujunema.
Flokside allee. Roikaääristust oli kasutatud aias veel. Mehelik teema.
Aia mastaapsus ajas lausa hirmu nahka – no kuidas ta küll jõuab. Ideid tundus aga aina lisanduvat, justkui tagataskust võtta. Ja tegemisetahet ka. Super!
Neljas aed oli taimmaterjalilt kõige napim, kuid ikkagi imetlusväärne. Ebbe ja Tarmo valdused.
Lastenurk. Tagaplaanil kivivare metsviinapuusse mattununa.
Aiatiik.
Kivide mängu nii et ohhoohoo. Varandus kohe sellestsamast maapõuest välja tulnud ja kangutatud.
Aia eri tasapindu eraldamas madal kivimüür.
Särav punane roheluse taustal.
Igal neist oma nägu ja tegu. No on ikka ja siitsamast lähedalt meie kõrvalt.
Mari aed 
Comments on: "Külapäevade raames uudistamas" (6)
Mitmekesi metsast tulijad on superhead mu jaoks.
See on imetlusväärne, kuidas inimesed oskavad ja kust võtavad nad selle aja, et nii suuri territooriume korras hoida.
Tead, tõesti ei tea. Mingi mootor on sees, mis käivitab su tegema ja looma. Ja siis sa muudkui teed ja teed ning naudid ka veel. Vaatad ja avastad ja teed teistmoodi või hoopis jälle uue koha ning uue meeleolu. Õhtuks või kohati isegi öösseks oled rampväsinud, põlved kanged, sääskedest puretud, mustade küünealustega, kuid vaadates seda, mis oled jõudnud korda saata, rahul ja õnnelik. Ja mis nägu on aednik, kui vihma sajab pikemat aega ja ta tegutseda ei saa? Ei sa taha teada.
Aia suurus on loomise lõks. Muudkui lood ja teed endale tööd juurde. Kõik oma aja paned sellesse. Muud pole peale selle aia. Oma tööd ja tegemised setid aia järgi.
Väga kordaläinud päev aiahulludele. Olen Hannustite aiandist ostnud pärid mitmed taimed, kuid päris tema koduaias pole käinud. Tuleb ka see tee ette võtta, pole ju ka siit kaugel.
Sinu enda aed on ka väga ilus.Mul endal peenrad samuti üsna tihedalt täis ja ilma multšita ja rohimist on ka seetõttu vähem.
Arnold on tõeline aiakunstnik. Nii tema aedki. Tasub täiega piilumist ja kuulamist. 😉